Janno Jürgensi filmi "Distants" plakat

Haapsallase Janno Jürgensi lühifilm „Distants” võitis Hispaanias festivalil Huesca International Film Festival rahvusvahelises võistlusprogrammis Francisco Garcia de Paso auhinna, mis antakse kõige paremini inimlikke väärtusi edasi andvale lühifilmile, teatas Katre Kajamäe Eesti Filmi sihtasutusest.

24-minutiline „Distants” kujutab kalaretkele suundunud isa ja poega, kes kohtuvad merele laskunud udus millegi ebamaisega. Filmis mängivad Indrek Ojari ja Väino Laes.

Humanisti ning kirjamehe Francisco Garcia de Paso nimelise auhinna näol on tegemist skulptor Javier Sauras Huesca poolt valmistatud pronksist karikaga.

Rahvusvahelises võistlusprogrammis läks peaauhind Inglismaale, Gabriel Gauchet filmile „The Mass of Men”. Ladina-Ameerika võistlusprogrammis triumfeeris David Gaona Kolumbiast filmiga “Los retratos”.

Oscari kvalifikatsiooniga Huesca festivali korraldatakse 1973. aastast ja see on keskendunud lühifilmidele.

Läbi aastate on olnud fookus Ladina-Ameerika filmidel. Tänavu võisteldi kolmes kategoorias: Ladina-Ameerika lühifilmide võistlusprogramm, rahvusvaheline ning dokumentaalfilmide võistlusprogramm.

„Distantsi” festivaliteekond algas mullu Locarno filmifestivalilt Šveitsis. Tänaseks on film osalenud festivalidel Belgias, Hollandis, Kõrgõztanis, Prantsusmaal, Leedus, USA-s, Kolumbias, Indias jne.

Juuni lõpus ootavad ees linastused festivalidel Itaalias ja Portugalis.
Juuli alguses rändab film Armeeniasse ning juuli lõpus taaskord Prantsusmaale, kus esindab Eestit festivalil Apchat International Film Festival – One Country One Film.

Jaanipäevast on “Distants” nähtav Elioni DigiTV’s.

Režissöör Janno Jürgens on pärit Haapsalust. Ta on lõpetanud Balti Filmi- Ja Meediakooli režii eriala ning teinud mitmeid auhinnatud lühifilme. Filmi tootis OÜ Alasti Kino.

Filmi treilerit saab näha siin.

Pink mängib lõiku kuulsa helilooja 6. sümfooniast, kus on kasutatud motiive eesti rahvaviisist „Kallis Mari” meloodiat. Pingi kõrval olevale puldile vajutades kuuleb eesti, soome või inglise keeles teksti Tšaikovski ja Haapsalu sidemetest.

Suve algul tellis Haapsalu linn Tehnikasalongilt Tšaikovski pingi helisüsteemile kaasaegse lahenduse ning peale mõningast testimist on pink taas huvilistele avatud, teatas Haapsalu linnavalitsuse pressiesindaja Tõnu Parbus.

Uus arvutisüsteem on eelmisest kaasaegsem ning arvuti on paigaldatud pingi juures oleva posti sisse, mitte enam Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse keldris asuvasse serveriruumi. Sellega peaks olema tagatud ka süsteemi rikkekindlus.

Eelmine arvutisüsteem oli üle 10 aasta vana ja viimased paar aastat pingi heli ei töötanud.

Fotod: Arvo Tarmula

Rahvažürii hindas veine samamoodi kui professionaalide žürii, pannes hindeid ühest viieni. Foto: Arvo Tarmula

Itaalia veinipäevadel Haapsalus selgitati teist korda parim koduvein.

Kuursaalis maitses Maalehe ja Veinivilla korraldatud konkursi finaali valitud 18 veini kõigepealt üheksast asjatundjast koosnev žürii, seejärel tegid sama üheksa veinipeo külalist. Esimesed valisid parimaks Riina Ratti punase poolkuiva kirsiveini, teised Tiit Sten ja Kristi Roosti mustasõstraveini.

Võiduveini autor Riina Ratt on veine konkursile esitanud varemgi, finaali jõudis aga esimest korda. Ratt on osalenud Veinivilla omaniku ja juhi Tiina Kuuleri koolitustel, ta on ka koduveiniklubi liige ning õppinud veinitegu nii raamatutest kui ka internetist.

Asjatundjate žürii liige, sommeljee Aron Rahu ütles, et tema maitse ühtis rahvažürii maitsega – rahvažürii lemmik sai Rahult 18st veinist ainsana maksimumpunktid. “Liköörne hea toiduvein, ainus kirsinüansiga,” iseloomustas Rahu. “Kui mustsõstrast suudetakse kirsimaitse välja võluda, siis on väga õige.” Rahu lisas, et kõik finaali jõudnud veinid olid väga head toiduveinid.

“Kolmandal aastal on tase metsikult tõusnud,” iseloomustas veine Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, kes osales nii kõigi konkursile saadetud 132 veini maitsmisel kui ka finaalis profižüriis. “Rahvahariduslik töö on vilja kandnud, Tiina [Kuuler] on nendega kõvasti tööd teinud.”

“Silmapaistvalt halba veini polnud ka 132 hulgas,” lisas Viidik.

Viidik tõstis veine esile ka välimuse poolest – konkursile esitatakse juba kaunilt sildistatud ja korgitud pudeleid.

Tänavu ei esitatud koduveinikonkursile ühtki veini Läänemaalt.

Foto: Arvo Tarmula

Reedest saab Haapsalus Hermannuse Majas vaadata Arvo Tarmula 12 A2 formaadis fotot seeriast “Õhtu Põõsaspea neemel”.

Tegemist on tunamullu suvel ühel õhtul eksprompt pildistatud fotodega, millega Tarmula võitis mullu Eesti fotograafide kokkutulekul kolmanda koha. Tarmula sõnul hindas žürii liige Gustav German tema seerias tuntavat vana kooli hõngu: fotod on stiilsed ja väljapeetud, moodustavad terviku.

Põõsaspea neem on Lääne Elu fotograafi Arvo Tarmula üks lemmikkohti.

“Fotod annavad interjöörile ilmet – ei ole lihtsalt tühjad seinad,” sõnas Tarmula väljapaneku kohta Hermannuse Majas. Enne olid söögikoha seintel väikeseformaadilised fotod vanast Haapsalust.

“Õhtu Põõsaspea neemel” oli mullu septembris üleval ka Matsalu loodusfilmide festivali ajal Lihulas. Aasta algusest praeguseni oli näitus üleval Tallinnas Harjumaa omavalitsuste liidu majas, samas oli Tarmulalt ka näitus “Laikmaa neli aastaaega”.

Viimaseid päevi saab Haapsalus Rannarootsi muuseumi õuel vaadata Tarmula fotonäitust “Päev Ruhnus”. 19. juunil panevad Rannarootsi muuseumi töötajad fotod üles Ruhnus Korsi talu pikkmaja seintele.

1998. aasta võidupüha paraad Viljandis Vabaduse platsil. Foto: Kaitseliit

17.–30. juunini saab Haapsalu kultuurikeskuses näha näitust 1993.–2012. aastate võidupühadest.

2013. aastal on üldsuse peamine tähelepanu võidupühal koondatud jälle Haapsalu linna, kaitsejõudude paraadi paika. Koostöös omavalitsustega on Kaitseliidu malevad seegi kord kõikjal pidulike ettevõtmiste peamised korraldajad.


Võidupüha näitus Haapsalus

Eesti Vabariigi 75. aastapäeva ja võidupüha tähistamise raames oli 1993. aastal Eesti kaitsejõudude pidulik rivistus kõigepealt Tallinnas. Lippude üleandmisel pidas president Lennart Meri kõne, millele järgnes esimene võidupühaparaad pärast 53-aastast pausi. Edasi sõitis president koos kaaskonnaga Tartusse.

Tallinnast viis võidutule Tartusse Kaitseliidu Tartu maleva pealik Harri Henn. Ta andis põleva tõrviku presidendi kätte, kes süütas malevkondade tõrvikud. Algas paraad, mida juhatas kolonel Ants Laaneots. Siis sõitsid Raekoja platsile soomukid.

Järgmisel aastal oli võidupühaparaad Tartus ja see oli seal ka 2011. aastal. Paraadi juhtmotiiviks oli siis haridus. Tuletoojateks olid sel aastal valitud Kaitseliidu kooli edukaimad kursuslased igast malevast. Paraadi tervitasid meie NATO liitlased. Üle Tartu lendasid Prantsuse hävitajad Mirage.

Teist korda korraldati Tallinnas võidupühaparaad 2008. aastal. Pirita teele rivistunud paraadi eripäraks oli selle suurus: rivis oli enam kui 1300 kaitseliitlast, kaitseväelast, Kaitseliidu eriorganisatsioonide esindajat ja orkestranti. Teine pilkupüüdev uudsus paraadil oli kõigil kaitseliitlastel seljas olev Eesti kaitseväe nn digilaiguga uus välivorm. Lisaks ilmestasid paraadirivi lipumeeskonnad 16 välisriigist. Võidutuld kandsid tublimad kaitseliitlased ja noorkotkad ning seda ei suutnud kustutada ka vihm.

Taasiseseisvunud Eesti esimene suurem sõjaväeparaad oli 1996. aasta võidupühal Narvas. Marssis umbes 800 mundrikandjat. Narva kindlusest tuli ilutulestiku kogupauk.

Eesti riigi ajaloo esimene mereparaad, kus osales 20 laeva üheksast riigist kokku üle 600 meremehega, oli Küdema lahes Saaremaal 23. juunil 2006. aastal. Mereparaad lõppes ilutulestikuga Saaremaa sadamas ning Orissaare ja Tornimäe taidlejad andsid samas kontserdi.

Võidupühaparaadid on olnud Võrus (1997), Viljandis (1998, 2010), Valgas (1999), Põlvas (2002), Jõhvis (2003), Rakveres (2004), Paides (2005), Raplas (2007), Jõgeval (2009) ja kolmel korral Pärnus (1995, 2001, 2012).

Esimest korda täielikult Kaitseliidu korraldatav paraad oli aga Haapsalus 2000. aastal, seda juhtis Kaitseliidu ülem major Benno Leesik. Raudteejaama esisele platsile oli üles rivistatud 9 kompaniid, 27 rühma ja 2 sõjaväeorkestrit. Pärast võidutule ärasaatmist algas paraadmarss ja siis siirduti pidulikule jalutuskäigule läbi Haapsalu südalinna. Piiskopilinnuses kostitati kõiki sõdurisupiga, samas oli avatud kaitserelvastuse ja -tehnika näitus ja vigurmarsiga esinesid kaitseväe ja piirivalveameti orkestrid.


Tanel Lään,
näituse koostaja

Uuenevat Läänemaa muuseumi hakkab juhtima Anton Pärn. Foto: Arvo Tarmula

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn lahkub 18. juunil ametist ja asub juhtima loodavat sihtasutust Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid.

Kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgene sõnul eeldab loodava sihtasutuse juhtimine väga laiapõhjalisi teadmisi ning kogemusi muuseumi- ja muinsuskaitsevaldkonnas, sest tegemist on ehitismälestisi ja atraktiivseid kogusid koondava pärandiasutuse loomisega.

„Anton Pärnal on soov selle sihtasutuse toimimisse anda oma otsene professionaalne panus, et samas kultuuriruumis tegutsevad muuseumid moodustaksid tulevikus ühe märgilise tähendusega mäluasutuse ja külastuskeskkonna,“ märkis Nõgene. Lisaks sellele möönis Nõgene, et Pärna otsus naasta tööle just oma sünnilinna Haapsallu on inimlikust aspektist väga mõistlik samm.

Anton Pärna sõnul on uue sihtasutuse tegevuste eduka arendamise eelduseks riigi ja linna tihe koostöö. „Kui seni olen ministeeriumis koordineerinud mitmeid muuseumide põhjal moodustatud sihtasutuste loomist, siis uues ja sedavõrd mitmetahulises asutuses on võimalik tegeleda samaaegselt nii muuseumide kui muinsuskaitse teemadega ning osaleda ühtlasi kultuuriturismi valdkonnas,“ selgitas Pärn.

Anton Pärn on ministeeriumi asekantslerina olnud ametis alates 2002. aastast, enne seda töötas ta muinsuskaitseametis. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajalooteaduskonna, omandanud 2002. aastal magistrikraadi arheoloogia erialal ning jätkanud õpinguid Tartu ülikooli ajaloo osakonna doktorantuuris. Lisaks osaleb ta põhitöö kõrval Tallinna ülikooli ajaloo instituudi kahes teadusprojektis, mis on seotud varase linnaasustuse teemadega.

Pärn kuulub mitmetesse erialaühingutesse, kultuuripärandi valdkonnaga seotud töögruppidesse ja nõukogudesse. Teiste hulgas kuulub ta Eesti rahva muuseumi, Eesti ajaloomuuseumi, Saaremaa ja Pärnu muuseumi nõukodadesse. Lisaks omab ta kogemust sihtasutuse töös, kuuludes sihtasutuse Haapsalu piiskopilinnuse nõukokku ja on SA Narva Muuseum nõukogu esimees. Ta on Euroopa majanduspiirkonna 2009–2014 toetustest rahastatava kultuuripärandi (mõisakoolide) programmi koostöökomisjoni esimees, pühakodade riikliku programmi juhtnõukogu liige, mõisakoolide programmi komisjoni esimees ja Setumaa kultuuriprogrammi nõukogu esimees.

Kultuuriministeeriumi esindajana on ta ka siseministeeriumi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise ja üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide hindamiskomisjoni liige.

Kultuuriministeerium ja Haapsalu linn sõlmisid eelmise aasta lõpus koostöölepingu, millega võeti eesmärgiks ühise sihtasutuse asutamine ning arendamine. Sihtasutuse asutamisega viiakse ühtse juhtimise alla Haapsalu linnale kuuluv Haapsalu piiskopilinnus ja raudteemuuseum ning riigile kuuluv Läänemaa muuseum – Iloni Imedemaa, Haapsalu endine raekoda, sidemuuseum ning Ants Laikmaa majamuuseum.

Mitme asutuse liitmisega soovitakse tekitada koostoime sünergia, pakkuda töötajatele uusi arenguvõimalusi ja tööalaseid väljakutseid ning suurendada ühendasutuse majanduslikku võimekust nii uute arendusprojektide kavandamisel kui ka tegevuste planeerimisel.

Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid alustab tegevust 1. juulil.

Konkursi kultuuriväärtuste asekantsleri ametikohale kuulutab välja riigikantselei juuni teises pooles.

Foto: Evald Okase muuseum

Laupäeval, 15. juunil Haapsalus Evald Okase muuseumis meisterdamise päev, kus lapsed õpivad valmistama pabermaterjalist fantaasiaolendeid.

Kell 12 algava kursuse käigus valmivad nukud, kelle käsi, jalgu ja sabasid saab liikuma panna, teatas Maris Aarna Okase muuseumist. Koos juhendajaga, graafik Britta Bennoga vaadatakse eri muinasjututegelasi ning kujundatakse ja konstrueeritakse enda nukk.

Meisterdamine kestab kaks-kolm tundi ning on sobilik lastele alates seitsmendast eluaastast. Ilusa ilma korral meisterdatakse muuseumi hoovis.

Foto: Arvo Tarmula

Reedest pühapäevani peetav kolmas veinipidu vallutab tänavu lisaks Promenaadile ka väikese linnuse. Teist aastat kuulutatakse Haapsalus välja parim koduvein.

Korraldaja Gülnar Murumägi rääkis, et kolmanda peo teema on nagu ikka Itaalia vein, kuid pidu on kasvanud pakutavate veinide hulga poolest.

Veinipäevad algavad reedel veinide tutvustamise ja kontsertidega Haapsalu galeriides ja kohvikutes. Õhtu lõpeb peoga kuursaalis, kus tantsuks mängib suur rahvusvaheline bänd “Calle y sabor”. Enne pidu, kella poole kaheksast, õpetab Roger Tibar kõlakoja juures soovijaile salsat ja sambat.

Laupäeval tegutseb lisaks traditsioonilisele veinipromenaadile väikeses linnuses veiniloss, kus oma veine tutvustavad mitmed Itaalia veinimajade omanikud.

“Oma nimedega pole veinimajad varem väljas olnud,” ütles linnapea Urmas Sukles. Linnuses on avatud veini- ja gurmeekohvik, spetsialistid jagavad veini- ja toidutarkusi, kohal on Itaalia kokad.

Kui mullu selgus parim vein 28 joogi hulgast, siis tänavu osaleb konkursil kokku ligi 38 veini. Gülnar Murumägi rõhutas, et kõik, kes lunastavad konkursiveini valimiseks klaasi, osalevad degusteerimises nii promenaadil kui ka veinilossis. “Kaheksa euro eest saab ikka väga palju,” lisas Sukles.

Promenaadil kõlab Itaalia muusika meeskooride ning Estonia baritoni Aare Saali ja akordionisti Henn Rebase esituses, meeleolumuusikat esitavad haapsallased Anna Regina Kalk ja Karel Rahu.

Sissejuhatuseks järgmisel aastal Haapsalus plaanitavaile maailmameistrivõistlustele seagrillimises küpsetavad Eesti Barbecue Assotsiatsiooni meistrid promenaadil terve sea. Õhtu lõpeb kuursaalis Svjata Vatra kontserdiga.

Pühapäeval saab promenaadil osta veine ja suupisteid, kell 13 esineb Haapsalu bigbänd.


Läänlased koduveinikonkursil ei osalenud

Eesti parim koduvein selgub seekord kõlakoja asemel kuursaalis. “Väga raske on valgeid ja roosasid veine nautida, kui hambad plagisevad,” selgitas kohamuutust Veinivilla omanik ja juht Tiina Kuuler, kes koos Maalehega konkurssi korraldab. Mullustest veinipäevadest jäi paljudele meelde lõikavkülm tuul Promenaadil.

Kuuler tõi välja, et veinivalmistajate hulgas on hüppeliselt langenud magusate ning tõusnud kuivade ja poolkuivade veinide osakaal. Põhjuseks tõi Kuuler, et inimeste veinimaitse hakkab muutuma, aga ka, et lisaks kogenud veinimeistritele on juurde tulnud nooremaid ja nemad eelistavadki kuivemaid veine.

Et mullu ei olnud eriti hea õuna-aasta, on Kuuleri sõnul õunaveine tänavu tunduvalt vähem kui tavaliselt, selle võrra on rohkem näiteks rabarbriveine.

Laupäeva keskpäeval alustab finaali valitud 18 koduveini seast parima valimist kümneliikmeline professionaalide žürii, kell 14 hakkab veine hindama sama suur rahvažürii, kus on võimalus osaleda igaühel. “Kes ees, see žüriis,” ütles Kuuler. Ta lisas, et eelistab rahvažüriis näha inimesi, “kes ei oleks hullud veinispetsialistid”. Mõlema žürii otsused hõigatakse välja kell 17.

Tänavu ei esitatud koduveinikonkursile ühtki veini Läänemaalt. “Ei tea, miks,” sõnas Kuuler.


Kogu veinipäevade kava saab vaadata SIIT.

Foto: Arvo Tarmula

Reedel avati Ants Laikmaa majamuuseumis Pärnu kunstniku Vello Paluoja (fotol) pastellinäitus “Portreed ja maastikud”.

Muuseumi seintele riputati näituse tarbeks viis portreed ning seitse maastikumaali. Portreede hulgas oli ka spetsiaalselt selle näituse jaoks maalitud Ants Laikmaa portree.

Portreed on maalitud mustvalgete fotode ning maastikumaalid Pärnumaa looduse põhjal.

Maalide motiivid on lihtsad ning kujutavad reaalseid paiku looduses. “Eesti loodus on väga ilus ning meil on, mida hoida,” sõnas Paluoja. Lihtsate paikade maalimisega püüabki ta seda ilu väljendada.

“Ei olnud suurt valikut,” seletas kunstnik, miks just need maalid seintele riputati. “Pildid siia sobivad ja tundub, et suurus ja formaat lähevad kohaga kokku,” lisas Paluoja.

“Maalitud maastikud loovad imelise meeleolu,” lausus näituse avakõnes Läänemaa muuseumi juht Ülo Kalm. “Küll Ants rõõmustab seal pilve peal,” lisas Laikmaa muuseumi klienditeenindaja Eha Nõmm hiljem Ants Laikmaast lugusid pajatades.

Vello Paluoja on 57-aastane Lääne-Virumaalt pärit kunstnik, kes lõpetas 1976 Tartu kõrgema kunstikooli kunstilise kujundamise erialal. Maalima hakkas ta 1978. aastal. Paluoja kolis 1979. aastal elama Pärnusse. Üheksakümnendate algul otsustas kunstnik tervislikel põhjustel hakata kasutama pastellvärve.

Vello Paluojale on antud mitmeid preemiaid, viimane neist oli Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind 2012. aastal.

Paluojal on olnud 30 isikunäitust, nende seas üheksa kalligraafiliste tööde väljapanekut. Maalimises keskendub mees portreedele ning maastikumaalidele, maalida kavatseb ta neid seni, kuni ära tüdineb. Portreesid on tal valminud ligi 100.