Foto: Bea looduskalender.ee foorumist

Läänemaal pesitsevate kodukakkude Klaara ja Klausi kuuvanused pojad käivad aeg-ajalt pesaaval maailma uudistamas. Lähiajal ronitakse turnima ümbritsevatele puudele ning pesakasti enam tagasitulekut pole, kirjutab looduskalender.ee.

Paari nädala pärast on pojad juba veidi lennuvõimelised, kuid kakuvanemad peavad poegade eest hoolitsema ning neid toitma augusti lõpuni.

Kakupojad on looduskalender.ee-s ristitud Pauliks ja Arturiks. Väiksem, Paul, kasutab toidu esimesena kättesaamiseks sageli “pätivõtet”, ronides Arturi kukile.

Kodukakupaari Klausi ja Klaara viiest koorunud tibust jäi ellu kaks.

Kodukakk oli Eesti ornitoloogiaühingu 2009. aasta lind ning kodukaku pesaõõnsusesse paigaldati siis Eestis ja lähiriikides esmakordselt veebikaamera.

Toona munes emaslind esimese muna juba 1. märtsil, mis on tavapärasest kolm nädalat varasem. Pesaõõnsusest pilti edastav looduskaamera osutus väga populaarseks ja seetõttu avati kaamera ka järgmisel aastal. 2010. aasta külmal varakevadel munes emaslind esimese muna alles 6. aprillil. Kodukakupaar sai Looduskalendri foorumis omale nimeks Klaara ja Klaus.

Mullu sügisel murdis torm kodukakkude pesapuu. Keskkonnaameti ja RMK töötajad meisterdasid samast õõnsast puust Klausile ja Klaarale pesapaku, mis paigaldati vana pesapuu lähedale. Tänavu 1. märtsil paigaldati pesapakku infrapunakaamera ja infrapunavalgusti.

Kodukakud Klaara ja Klaus võtsid uue pesapaku omaks ja alustasid pesitsemist 19. märtsil, enne kui kaamerapilt avalikuks sai.

Kuniks kakupojad veel pesas, saab nende elu jälgida siit.

Kääbuskotkas. Foto: arhiiv

Esmaspäeval nägid ja pildistasid Soome linnuvaatlejad Noarootsis Kudanis kääbuskotkast, liiki nähti Eestis kolmandat korda.

Kääbuskotka puhul on tegu suuremat sorti haruldusega. Eestis nähti kääbuskotkast esimest korda samuti Läänemaal, Nõva vallas Tusaris 2010. aasta mais ja teist korda tänavu 9. mail Saaremaal Salmes.

Läänemaa linnuklubi juht Tarvo Valker rääkis, et tihti lendavad röövlinnud – näiteks konna- ja kaljukotkad – lõuna poolt piki läänerannikut ning keeravad just Loode-Eestis, kui näevad suurt merd, piki põhjarannikut ida suunas.

“Mere kohal ei ole tõusvaid õhuvoole,” selgitas Valker. “Loode-Eesti nurk on lõksukene, kuhu nad satuvad ja seepärast neid siin sagedamini kohatakse.”

Päev enne Läänemaa vaatlust nähti kääbuskotkast Lätis Kolka ninal ja päev hiljem Soome kaguosas. Kuna tegu on harva eksikülalisega, võib Valkeri sõnul arvata, et tegemist oli sama linnu vaatlusega.

Kääbuskotka lähimad levialad asuvad Musta mere ääres. Lääne- ja Lõuna-Euroopas on tegemist tavalise liigiga.

Valker pakkus, et Läänemaal kohatud isend isend lendab Venemaa piiri lähedale välja, sealt lääne poole ning Rootsi ja Taani kaudu lõuna poole tagasi.

Musta mere poolt siia meelitas linnu tõenäoliselt soe õhumass ja tõusvad õhuvoolud. Valkeri sõnul on tavapärane, et sooja õhumassiga satub haruldasi linde kaasa.

“Mai lõpp ja juuni esimesed päevad ongi parim kevadiste eksikülaliste märkamise aeg,” ütles Valker.

Eksikülaliste puhul on tegemist tavaliselt teise aasta noorlindudega. “Mittepesitsejad on rännuhimulisemad, nad otsivad pesitsusala, sobivat partnerit,” selgitas Valker.

Kääbuskotkast nägi Pärnus elav linnuvaatleja Mikko Virta, kes oli giidiks Soome linnuvaatlejaile ja loodusfotograafidele.

Linnuvaatlejad pidasid liiginimekirju ja ootasid huvilisi 9 maakonnas 16 linnuvaatlustornis.

Kõige enam, 107 linnuliiki saadi kirja Pärnumaal Kihnu saarel asuvast Pitkänä linnuseiretornist. Liigirohkuselt järgnesid Haeska linnuvaatlustorn Matsalus 91 ja Räpina ranna vaatlustorn Põlvamaal 81 linnuliigiga. Vaatlustornides saadi kokku kirja 159 liiki sulelisi. Põnevamateks vaatlusteks olid rabapistrik ja rohe-lehelind Kihnus Pitkänä linnuseiretornis, roohabekas Hiiumaal Orjaku tornis ning valgetiib-viired, keda nähti kolmes vaatluskohas – Aardlas, Räpinas ja Orjakus.

Ornitoloogiaühing plaanib tornide linnuvaatluspäeva korraldada ka järgmisel aastal.

Praegu teeb keskkonnaamet kontrolluuringuid, et välja selgitada Eesti looduses olevate šaakalite täpne arv, paiknemine, käitumismustrid ja populatsiooni suurenemisvõimalus.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman selgitas, et šaakali looduslikust levilast siia jõudmine iseseisvalt, ilma et vahepealsel alal oleks teada ühtki osapopulatsiooni, on väga ebatõenäoline. Eeltoodust lähtudes peab keskkonnaministeerium Läänemaa šaakaleid võõrliigiks ning seega on tegu liigiga, mis on Eesti looduse jaoks ebasoovitav ja tuleb siit eemaldada.

Šaakali arvukuse kiire tõus võib suurendada maas pesitsevate lindude, kahepaiksete ja roomajate arvukuse vähenemist.

Lotmani sõnul on šaakali Eesti loodusest eemaldamine plaanis ette võtta sel sügisel.

Sinikael-pardi pesa. Foto: Aivar Veide

Möödunud nädala reede hommikul pidasid keskkonnainspektorid Topu lahel kinni kaks meest 314 veelinnumunaga.

Laiud, kust mehed mune korjasid, asuvad Matsalu rahvuspargi kaitsealast väljas, kuid lindude pesitsusajal häirimine ja nende munade kahjustamine on keelatud.
Keskkonnainspektsioon konfiskeeris linnumunad ja alustas väärteomenetlust.

314 munast 176 pärinesid naerukajakate pesadest, ülejäänud olid meri–, hõbe– ja kalakajaka munad, meriski– ja hahamunad ning sinikael–, rääks– ja luitsnokk–partide munad. Kaitsealuste liikide mune meeste saagi hulgas ei olnud.

Pärast munade liigilise kuuluvuse määramist anti need Matsalu rõngastuskeskusse õppevahendiks.

Kinnipeetud Läänemaa mehed ei tulnud selle pealegi, et midagi keelatut teevad, vahendas keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Meelis Kaustel nende öeldut.

Rannarahvas on tema teada toiduks veelindude mune korjanud, aga siis praktilistel põhjustel ehk toidunappuse tõttu.

„Ma ei usu seda,” vastas inspektor küsimusele, kas kalatoiduliste munad on maitsvad. „Isegi kanu ei toideta kalaga.”

Keskkonnainspektsioon sai teate Haapsalu piirivalvekordonilt ja mune korjanud mehed tabati otse teolt, ütles Kaustel.

„Nägin, kui teiselt laiult tulid, jälgisime, kuhu paat läheb ja läksime vastu,” kirjeldas inspektor.

Eelmine linnupesade rüüstamise juhtum meenus Kaustelile kümmekonna aasta tagusest ajast, kui rikkuja tabati luigemunadega.

Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise eest näeb seadus ette rahatrahvi kuni 150 trahviühikut. Lisaks tuleb hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.

Foto: Aivar Veide

Eesti ornitoloogiaühing korraldab laupäeval kolmandat aastat järjest tornide linnuvaatluspäeva, mille raames ootavad juhendajad linnusõpru 16 vaatlustornis üheksas maakonnas.

Läänemaa linnusõpru ootavad juhendajad Silma looduskaitsealal asuval Kirimäe vaateplatvormil (Alpo ja Hannele Koukila, kell 6–12) ja Matsalus Haeska vaatlustornis (Mariliis Märtson ja Uku Paal, kell 7–12). Muidugi võib külastada ka kõiki teisi linnuvaatlustorne.

Läänemaa linnuklubi juht Tarvo Valker soovitab kõigil, kel võimalik, linde vaatlema minna, sest praegu on liigirohkeim aeg: kõik, ka hilised rändlinnud on kohal ja need, kes teel põhja poole, pole veel lahkunud.

Linnuvaatlustornide vahel käib ka võistlus selle nimel, kus vaadeldakse kõige rohkem liike. “Haeska on kindlasti üks, mis võiks olla liigirikkamate seas,” ütles Valker. Poole päeva jooksul on seal võimalik loetleda sadakond liiki, soodsate ilmaolude korral rohkemgi.

Juhendajad räägivad tornide külastajaile lindude rändest ja õpetavad vaatlemist. “Juhime ka tähelepanu linnutornide vajalikkusele,” lisas Valker. ”On tore, kui tornid leiavad rohkem kasutust.”

Valkeri sõnul tasub tornidesse tulla võimalikult hommikul – siis on linnuelu eriti aktiivne.

Linnuvaatlusi ja liiginimekirja võib teha ka omal käel neis tornides, kus juhendajaid ei ole. Ankeedi vaatluste edastamiseks ning juhendajaga tornide asukohad ja vaatlusajad leiab ornitoloogiaühingu kodulehelt.

Kordoni ametnikud andsid teate edasi keskkonnainspektsiooni kohalikule büroole. Kontrollimisel selgus, et paadis oli kaks Läänemaa meest, kes olid korjanud linnupesadest kokku 314 muna, vahendas BNS. Keskkonnainspektsioon konfiskeeris linnumunad ja alustas juhtumiga seoses väärteomenetlust.

Eksperdi hinnangul oli tegemist üheksa erineva linnuliigi munadega, millest enamik ehk 176 muna pärinesid naerukajakate pesadest. Kaitsealuste linnuliikide mune nende hulgas ei leidunud, kuid sellest hoolimata tuli keskkonnakahju suuruseks 1760 eurot.

Meeste selgituse kohaselt ei olnud nad seadusepiirangutest teadlikud ega osanud oma tegu seaduserikkumisena käsitleda. Pärast järelemõtlemist kahetsesid nad tehtut, teatas keskkonnainspektsioon BNSile.

Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise eest näeb seadus ette rahatrahvi kuni 150 trahviühikut. Lisaks tuleb hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.

Keskkonnainspektsioon tuletab kõigile meelde, et looduskaitseseaduse järgi on linnupesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine keelatud.

Kevadel tuleb matkajatel ja looduses liikujatel ka meeles pidada, et paljudel laidudel, rahudel ja väikesaartel on lindude pesitsusrahu silmas pidades kehtestatud liikumiskeeld.

Keskkonnaameti Hiiu–Saare–Lääne regiooni juht Kaja Lotman ütles Eesti Päevalehele, et vihje šaakali võimalikust olemasolust tuli Hiiumaalt Paope kandist.

„Praegu üritame selliste vihjete tõepärasust kontrollida peibutamisega. Hiiumaal üks loom isegi vastas ja tõenäoliselt võib teda šaakaliks pidada,” ütles Lotman, kelle hinnangul võib tegu olla üksiku loomaga, kes on sinna ilmselt talvel üle merejää jõudnud.

Siiski on see, et vastaja oli šaakal, praegu üksnes oletus. 100% kinnituse saaks, kui loom füüsiliselt tabataks või kui ta jääks rajakaamera pildile.

Lotman loodab, et jahihooajaks on keskkonnaametil ülevaade olemas, kus šaakaleid olla võib.

Foto: Eesti ornitoloogiaühingu ESTLAT-projekti kaamera

Eile sai kolmenädalaseks Saunja lahe põhjakaldal pesitsevate merikotkaste Linda ja Sulevi ainus poeg.

Kahest munast tibu ei koorunud, kuigi algul nähti kaamera kaudu kaht kotkapoega.

Linda munes esimese muna 13. märtsil, kolmanda vastu 20. märtsi, kui varahommikutel oli veel 18 kraadi külma. Merikotkad munevad tavaliselt 1–2 muna, väga harva kolm.

Linda ja Sulevi ja nende kotkapoja pesaelu saab jälgida merikotkakaamera kaudu looduskalender.ee-s.

Fotograafide baaslaagriks on Silma õpikoda, kust tehakse jäägrite ja kohalike olude tundjate juhtimisel väljasõite Martna, Linnamäe ja Palivere jahipiirkonda ning Silma looduskaitseala lõunaossa. Fotovõistluse “Vereta jaht” korraldaja, Eesti loodusmuuseumi zooloogiaosakonna juhataja Tiit Hunt ütles, et fotograafide saak peaks kajastama Läänemaa iseloomu ja liike “nii vee peal kui ka vee all, pimedas ja valges”.

16. korda peetava vereta jahi vapiloom on kährik. “Ja muidugi aasta looma (hunti – R.T.) ka jahime, kui ette satub,” sõnas Hunt. “Teil on seal muidugi šaakal ka,” lisas korraldaja.

Varasemail aastail on jahiloomadeks olnud sokk, metssiga, kobras, metskits, põder, karu, ilves, teder, metsis, mäger, saarmas, metsnugis, metskurvits ja ronk.

Kolme päeva jooksul pildistatud fotodest valib iga osaleja välja kümme paremat, žürii valib omakorda välja poolsada huvitavamat, millega saab tutvuda oktoobris avataval näitusel Eesti loodusmuuseumis. Siis kuulutatakse välja ka võidutööd.

Tiit Hundi prognoosi kohaselt võtab jahist Läänemaal osa umbes 30 fotograafi. “See on lagi, suurem seltskond hakkab juba Looduse Omnibussiks minema,” sõnas Hunt.