TLÜ Haapsalu kolledži otsaseina kaunistab üliõpilaste tehtud grafiti Tallinna ülikooli uue tunnuslausega „Uutmoodi akadeemiline”. Foto: Arvo Tarmula

Täna avati Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži otsaseinal üliõpilaste tehtud grafiti Tallinna ülikooli uue tunnuslausega “Uutmoodi akadeemiline”.

Seina kaunistamiseks korraldatud kavandikonkursi võitis käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala II kursuse üliõpilane Marju Rajasalu, grafiti teostasid üliõpilased ise ilma professionaalide abita, ütles kooli arendusjuht Liina Põld.

Grafiti avamine lükkas hoo sisse kolledži 15. sünnipäeva nädalale.

Kavas:

13.00 Kolledži õppimis- ja elamisvõimaluste tutvustus, info tasuta kõrghariduse tingimuste kohta ning ülevaade välismaal õppimise võimalustest
13.30 Klassiõpetaja eriala üliõpilased jagavad oma välisriigis praktiseerimise kogemusi ning viivad läbi nutiõpetaja töötoa
14.00 Tervisejuhi eriala töötuba – tervisemõõtmised
14.30 Liiklusohutuse eriala töötuba
15.00 Rakendusinformaatika eriala töötuba – põnevad tehnilised lahendused ning üliõpilastööde tutvustus
15.30 Käsitöötehnoloogiate ja disainieriala üliõpilastööde tutvustus, ringkäigud õppeklassides ja töökodades.

Päeva jooksul kl 13–16 on võimalus osaleda koos üliõpilastega erinevates loengutes:

* Sissejuhatus filosoofiasse, õppejõud Joonas Hellerma – III korrus, IV auditoorium
* Sotsiaalne mõjustamine, õppejõud Karin Õunap – III korrus, VII auditoorium
* Käsitööõpetuse teooria ja ülddidaktika, õppejõud Lehte Jõe – III korrus, V auditoorium
* Võrgupraktika, õppejõud Aimar Lints – II korrus, arvutiklass I

14.00 Avatud loeng ja sellele järgnev meeleolukas töötuba “Kui ma oleksin värv”, õppejõud Imbi Kruuv – III korrus, auditoorium X. Registreeru SIIN.

16.15 avatud uste päeva lõpetamine, kolledži hoone otsaseina maalingu avamise ja magusa ampsuga

Arutatakse selliste karistuste üle nagu tutistamine, sakutamine ja laksu andmine; räägitakse ähvardamisest ja hirmutamisest ning karistamise tagajärgedest, mis kohe välja ei paista.

Räägitakse piirideta kasvatusest, reegleist ja nende kehtestamisest ning mida teha, kui laps ikkagi ei kuula sõna.

Koolitused on 16. mail kl 17 linnavalitsuse saalis. Palivere lasteaias on koolitus 20. mail, Taebla lasteaias 22. mail ja Lihula lasteaias 23. mail. Lasteaedades algab koolitus kl 16.

Haapsalus ja Lihulas on koolitaja Auli Andersalu–Targo, Paliveres ja Taeblas Merit Lage.

Lastekaitse liidu ja Swedbanki koostöös sündinud koolitus kestab  paar tundi ja on osalejaile tasuta.

Noored suudavad keskenduda sisseastumisele kutse- või kõrgkooli, kuid neil puudub ettekujutus, kuidas õpitavat reaalse töömaailmaga siduda, selgitas SA Innove kommunikatsioonispetsialist Kristi Koort. Nad ei tea, mida üks või teine ametiesindaja iga päev tööl teeb, milliseid vahendeid kasutab ning milliseid teadmisi ja oskusi on eelnevalt vaja. Seepärast otsustas SA Innove luua ametite andmebaasi. Tegemist ei ole klassikalise andmebaasiga, kus kuvatakse arvandmeid ja statistilisi näitajaid, vaid noor viiakse oskuslikult teda huvitava ameti sisukirjelduseni.

Rajaleidja ametite andmebaasi illustreerib rohke pildi- ja videomaterjal. Elektrooniline haridustee aitab mõista haridussüsteemi ning planeerida edasisi õpinguid, samuti saab testida oma teadmisi erinevatest ametitest. Lisaks leiab andmebaasist persoonilood, kus konkreetsel ametikohal töötavad inimesed räägivad oma rõõmudest ja väljakutsetest.

Andmebaasi saavad kasutada ka vene keelt kõnelevad noored, kuna sealt leiab 150 venekeelset ametikirjeldust ning elektroonilise haridustee.

SA Innove juhatuse liikme Robert Lippini sõnul on Rajaleidja ametite andmebaas märkimisväärne, kuna selle valmimiseks tegi SA Innove koostööd mitmete partneritega – pooleteise aasta jooksul panustas andmebaasi loomisse ligikaudu 200 isikut ja organisatsiooni, sh 135 erialaliitude ja tööandjate esindajat.

“Tore on tõdeda, et on nii palju noorte tuleviku vastu huvi tundvaid koostööpartnereid, samas annab see võimaluse tutvustada nende tegevusvaldkondi ning seetõttu kasvatada järelkasvu tööturul,” lisas Lippin.

Ametite andmebaas valmis haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja Euroopa sotsiaalfondi toel. Andmebaasi leiab aadressilt www.rajaleidja.ee/ametid.

Eile õpetas Haapsalu purjespordikooli lapsi veel Priit Rüütel, juunist võivad õpilased aga treenerita jääda. Foto: Arvo Tarmula

* Haapsallu uut kvalifitseeritud treenerit leida on keeruline, ilma uue inimeseta tuleb aga kool sulgeda


Haapsalu purjespordikooli üks asutajaid ja ainus treener Priit Rüütel alustab juunist tööd Pärnu jahtklubis.

Vahepealse kuu jooksul püüab Rüütel Haapsallu uue treeneri leida. Kui see ei õnnestu, tuleb kool kinni panna.

„Kvalifitseeritud treenereid on üldse vähe — kedagi siia saada on hirmus keeruline,” nentis Priit Rüütel. „Võimalik, et tuleb formaati muuta — võib–olla piisab noorte meremeeste klubist.”

Otsus kodulinnast ja oma loodud spordikoolist lahkuda ei olnud kergete killast.

„Haapsalus on lagi vastas,” selgitas Rüütel valikut. „Pärnu on praegu kõige arenevam klubi Eestis, seal on parimad töötingimused treenerile. Haapsalus jääb palju juba ainuüksi mere taha kinni.”

Ta nentis, et ka palk on Pärnus väga hea, kuid see ei ole lahkumise põhjus.


Tugev hoop Haapsalu purjespordiharidusele

2006. aasta alguses oli laste purjetamine traditsioonidega keskuses Haapsalus välja surnud. Siis otsustas pealinnas leiba teeniv Priit Rüütel kodulinna tagasi kolida, et avada siin purjespordikool. Praegu on Haapsalu purjespordikoolil aasta ringi kümmekond õpilast, suviti rohkem. Koolil on 14 Optimisti paati, kaks kahemehepaati, üks Laser, üks Zoom8 ja üks purjelaud.

Rüütli sõnul on Haapsalus seitsme aastaga tehtud töö tohutu. Teenitud on esikolmikukohti Eesti karikasarjas. Treenitud on Vahemere ääres. Seitse aastat tagasi osales Läänemaa lahtistel meistrivõistlustel 7, mullu juba 68 paati.

„Kui öeldakse, et üle oma varju hüpata ei saa, siis me mingi hetk hüppasime, aga praegu tuli vari järele,” nentis Rüütel.

Haapsalu jahtklubi juhatuse liikme Indrek Viireti sõnul Haapsalus praegu Rüütlile alternatiivi ei ole.

„Üldiselt ilustamata võib öelda, et üsna fataalne,” vastas Viiret küsimusele, kuidas mõjub Rüütli lahkumine purjespordiharidusele Haapsalus.

„Haapsalu on läbi ajaloo olnud koht, kus purjetamisega on tegeldud, ja siit on pärit päris vägevaid ja kõrgele tasemele jõudnud purjetajaid. Igal juhul väga kahju,” sõnas Viiret.


Ootab lapsi Pärnusse kaasa

Rüütel sõlmis käed uue tööandjaga reedel, kuid et tema õpilased osalesid nädalavahetusel Pärnu kevadregatil, hoidis treener uudist nende eest pühapäeva õhtuni saladuses.

„Oli päris emotsionaalne õhtu, ega lastel olnud väga meeldiv seda uudist kuulda,” ütles Rüütel. „Võimalus on, et osa tuleb Pärnusse kaasa. Eks pered pea ise otsustama — mina ootan kõiki.”

Muuseas, kevadregatilt naasis Haapsalu purjespordikool kahe medaliga: Uku Kuusmaa kolmas koht Laser Radialil ja Robin–Villem Erisalu kolmas koht Optimistil.

Pärnus hakkab Rüütel treenima noori, aga vajadusel ka täiskasvanuid, ning rohkem tegelema oma meelisala Match Race’iga (kahe purjepaadi duell).

Pärnu jahtklubi tegevjuhi Indrek Ilvese sõnul laieneb nende purjespordikool üha ning tänavu otsustati, et varasema kahe treeneri asemel võiks olla kolm. Korraldati avalik konkurss. Kandidaate oli mitu, valituks osutus Rüütel. „Me arvame, et Priit on praegu üks parimaid võimalikke noortetreenereid Eestis — nii kogemuste kui ka tulemuste poolest,” ütles Ilves.

Priit Rüütel oli 2010. ja 2012. aastal Eesti noortekoondise treener Euroopa meistrivõistluste tarvis. Tänavu on ta kutsutud nii maailmameistrivõistlustele Eesti noortekoondise treeneriks kui ka MMi Match Race’i kohtunikuks.

Igakevadisel näitusel esineb seitse kooli kokku 80 tööga. Miks nii vähe koole ja kuhu on kadunud Haapsalu suured koolid, ei osanud 2004. aastast neid ülevaatenäitusi korraldanud sanatoorse kooli käsitööõpetaja Villu Baumann öelda.

Tänavu on näituse uustulnukad Lihula gümnaasium ja Vormsi kool. Näituse raudvara on aga sanatoorne kool, Ülle Kübarsepa õpilased Oru ja Nõva koolist ning Kullamaa keskkool. Kahe tööga on näitusel Uuemõisa algkool–lasteaed.

Näitusel on ahhetamist palju, eriti kui vaadata tegija vanust ja klassi. Oru kooli 9. klassi poisi Rasmus Ollema intarsiatehnikas öökapp tõmbab kohe tähelepanu.

„Annab igale meistrile silmad ette,” ütles žürii liige Gina Metssalu Haapsalu kolledžist. „Millimeeter eksimist ja töö on untsus,” lisas Kullamaa keskkooli töö– ja tehnoloogiaõpetaja Veikko Hallik.


Arvuti seest leiab asju

Ülle Kübarsepp on oma õpilastest teinud meistrid, näitusel on uhke söögilaud ja malelaud, kappe mitut sorti ja järisid. „Ühel poisil on kodus pooleli 16 sahtliga kummut,” ütles ta.

Klass omaette on sanatoorse kooli tööd: kaks perfektselt viimistletud ja sisustatud nukumaja, efektne kolmeosaline sirm, IT–poiste kaelaehted jpm.

IT–poiste kaelaehted on kaugelt vaadates tavalised nahkpaela otsas ripatsid, aga tegelikult on need väikesteks kujundeiks lõigatud arvuti trükiplaadid jm vidinad arvuti seest.

Baumann ütles, et peab rakendama fantaasiat, sest tal ei ole koolis puutöö tegemise võimalust. Nõnda hakkasid nad arvuteid lahti võtma, et külmikumagneteid teha, aga leidsid muudki.

Üllatavad on Vormsi õpilaste tsinkpangest viikingikiivrid ja Kullamaa kooli 4. klassi tüdrukute lambid ehk vineerist välja saetud põlevate silmadega loomakujud.

Kõrgest klassist on Rasmus Rootsi ja Marten Eliase (Kullamaa kooli 8. kl) katapuldi mudel, täpne koopia Leonardo da Vinci joonisest, töötav pealegi.

Siiani töö– ja tehnoloogiaõpetuse ainesektsiooni juhtinud Villu Baumann andis selle töö nüüd üle Kullamaa kolleegile Veikko Hallikule.

„Kaua ikka võib,” sõnas Baumann põhjenduseks.


Publiku lemmik

Eile valis žürii (May Aavasalu ja Indrek Jets kunstikoolist, Gina Metssalu kolledžist) välja kümme paremat tööd. Näituselised saavad nädala jooksul valida oma lemmiku.

Baumann oli kimbatuses, mida teha sanatoorse kooli eksponaatidega. Kas jätta need kooli tolmuma või panna oksjonile, arutles Baumann ja kaldus oksjoni poole. See võiks kõne alla tulla tuleval esmaspäeval, mil parimaid autasustatakse ja mille järel näitus keskpäeval kinni läheb.




Näituse parimad (suvaline järjestus)
• Rasmus Roost, Marten Elias. Katapult. Kullamaa Kk, õp Veikko Hallik.
• Rasmus Ollema. Intarsiatehnikas öökapp. Oru kool, õp Ülle Kübarsepp.
• Sanatoorse kooli 7.–9. kl ühistöö. Nukumaja, õp Villu Baumann.
• Mario Silla. Vakk. Sanatoorne kool, õp Villu Baumann.
• Jevgeni Medkov. Vasest kala. Sanatoorne kool, õp Villu Baumann.
• Peeter Kait Kallas. Ehtelaegas. Nõva kool, õp Ülle Kübarsepp.
• Sanatoorse kooli ühistöö. IT–poiste ehted, õp Villu Baumann.
• Joonas Järve. Öökapp. Nõva kool, õp Ülle Kübarsepp.
• Jarmo Soots. Söögilaud. Nõva kool, õp Ülle Kübarsepp.
• Sanatoorse kooli ühistöö. Sirm. Õp Villu Baumann.

Foto: Arvo Tarmula

Katkendeid Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi emadepäevale pühendatud kirjatööde võistluse paremaist töödest. Konkursi parimad saavad preemiat Heino Noore stipendiumifondist.


7. kl

Nii harva, kui ma Sind kallistan, tõmban sügavalt sisse Sinu lõhna. Tahan, et see jääks mulle elu lõpuni meelde. See magus ja natuke värske ning suvelik lõhn.

• • •

Minu ema pole üldse mitte tavaline pereema. Ta on minu parim sõber ja see inimene, kelle poole ma pöördun oma rõõmude ja muredega. Ta pole just kõige kannatlikum inimene ja vahel ta ei suuda mu teismelise jama kuulata, aga siis ma koputan ta südametunnistusele ja ta võtab ennast kokku. Siis saan ma rääkida oma sõbrannade armumistest, poistest, õpetajatest ja kõigest, mis on minu jaoks oluline. Tavaliselt näeb ta peale mu sädistamist päris piinatud välja. Ei tea küll miks?

Mu emal on rida puudusi, aga ma kasvatan teda pidevalt. Endiselt ei suuda ta arvutiga teha muud, kui oma e–maile lugeda, endiselt ei oska ta mobiiltelefonist oma sõnumeid avada ja endiselt ei saa ta aru, milleks on vaja facebooki. Aga ta armastab meie peret, kogu seda kupatust: issit, lapsi, meie kodu ja meie kodulinna. Ta küll vahel ähvardab ära põgeneda ja üksikule saarele oma raamatutega kolida, aga me ju teame, et see on ainult nali.

• • •

Siis, kui Sa tuled töölt, tahad süüa, vaadata telekat, puhata, helistan Sulle mina ja palun, et Sa läheksid poodi ja ostaksid mulle vihiku. Sa lähed küll natuke kurjaks ja siis natuke karjud, aga Sa ikka teed seda, isegi kui tahad väga puhata. Mõnikord ma ajan Sind närvi sellega, et kogu aeg tahan midagi, aga mis teha… Sellised me, lapsed, tänapäeval oleme.

• • •

Kui ma kardan mõnda tulevat kontrolltööd, ütled Sa mulle, et ma saan sellega hakkama, ja mu hirm kaob.

8. kl

Mäletan, kui kord olin Sulle öelnud halvasti ja Sa olid selle jutu peale nutma hakanud. Mul oli kohutav valu sees ja mõtlesin endamisi, et kuidas suutsin ma midagi sellist enda emale öelda. Isegi nüüd, kui mulle see meelde tuleb, kripeldab mul sees mis kole.

• • •

Mulle tundub, nagu Sa ei oleks kunagi noor olnud. Sa ainult õiendad minu kallal ja keelad kõike. Ma tahaks tunda end vabana nagu lind taevas, et mitte mingisuguseid piiranguid ei oleks. Kuigi tegelikult mulle ei meeldiks see ka, kui ma saaks täieliku vabaduse. Ma tunneks siis, et Sa ei hooli minust ja Sul on ükskõik.

• • •

Tead, ema! Sa meeldid mulle! Sa meeldid mulle, sest Sa oled noortepärane ja kaasaegne. Sa oled erinev teistest emadest — Sa lased mul elada oma elu, austad minu tehtud otsuseid ja valikuid. Ja ükskõik, kui palju mulle meeldib öelda, et olen iseseisev, oled Sina minu kalju, kes mind kõiges toetab. Sa oled ankur, kes mind kahe jalaga maa peal hoiab. Sa oled minu ideede generaator ja kõige parem tujuparandaja.

• • •

Ema, kas mäletad, kuidas Sa õpetasid mulle r–tähte? See oli päris lõbus päev. See r–täht oli minu jaoks nii raske, aga Sa ikkagi õpetasid mulle seda. Kui proovisin seda viimast korda välja öelda, pritsisin Su prillid täis. Viimast korda proovides ei tulnud välja. Ma olin vihane.

9. kl

Lase kõrvadest mööda minu ütlemised, et ma ei armasta Sind ja et sa oled nõme. Need sõnad on öeldud siis, kui ma pahur olen.

Usu seda, mida ma ütlen Sulle rahulikult ja naerusuul, mitte seda, mida karjun ja pisarsilmi vaikides mõista annan.

• • •

Minu jaoks on ema perfektne, ainus viga, mis tal ja ka teistel emadel on — ta armastab mind liiga palju.

• • •

Kui ma väike olin ja Sa minuga riidlesid, mõtlesin, et võtan oma mänguasjad ja lähen ära. Ma pakkisin alati mänguasjad kotti, aga ma kodust välja ei jõudnud, sest minu jaoks olid multikad palju paremad ja tähtsamad.

• • •

Ema, Sa ei eksi, kui Sa ütled, et meie pere koosneb seast ja kolmest põrsast, kuna me tõesti peaksime oma kodu korrashoiuga rohkem tegelema.


Gümnaasium

Kohati võib tunduda, et teen kõike vastupidiselt sellele, mida Sina arvad. Tihtipeale see ka on nii. Kindlasti pole see tingitud sellest, et minu arvates ei tea Sina asjast midagi, vaid lihtsalt üritan leida oma teed ise. Samas teades, et minu viis ei pruugi olla parim mulle endale. Siiski pean Sind targemaks, kuna oled siin elanud kauem ja tead rohkem kui mina ise.

• • •

Tahan Sulle öelda aitäh, et oled mind kasvatanud selliseks, nagu ma olen. Oled mulle alati õpetanud, et raamatut ei tohi hinnata selle kaane järgi. Üritan seda alati meeles pidada. Samuti oled Sa minusse alati uskunud. Oled mind alati julgustanud oma ideed hoolimata kõigest ellu viima. Ema, oled alati mulle öelnud, et tunneksin rõõmu ka pisiasjadest ning oleksin tänulik selle eest, mis mul on, ja mitte ei muretseks selle üle, mida mul ei ole.

Wiedemanni gümnaasiumi direktor Leini Vahtras ja emakeeleõpetaja Tiina Brock kooli viimasel emadepäeva kontsert–tänuüritusel toomkirikus. Foto: Arvo Tarmula

Neljapäeval peeti Haapsalu toomkirikus Wiedemanni gümnaasiumi ajaloo viimane emadepäeva kontsert–tänuüritus.

Tavaline on see, et koolides ja lasteaedades tehakse emadepäeva kontserte. HWGs on viimased 14 aastat olnud pisut teisiti.

Traditsioon sai alguse 2000. aastal, kui vilistlane Heino Noor ja direktor Leini Vahtras sõlmisid lepingu, et rajada Heino Noore nimeline stipendiumifond, millest saaks premeerida parimaid õpilaste omaloomingulisi töid.

Tingimus oli, et need väärtustaks isamaalisust ja emadust. Nii said alguse vabariigi aastapäevale pühendatud kõnevõistlus ja emadepäevale pühendatud kirjatööde võistlus. Mõlema konkursi parimaid on kõik need aastad premeeritud Heino Noore stipendiumifondist.

Emadepäeva kirjatööd on olnud kirjandid, jutud, mälestused, kirjad ja ka luuletused.

Kirjutatud on nii emast, vanaemast kui ka õest, sellestki, millistena nähakse tänapäeva emasid–vanaemasid, ja sellest, millisena iseend ema rollis nähakse. Õpetaja seisukohalt on need aasta ilusaimad tööd — kõige siiramad ja südamlikumad, aga vahel ka väga valusad…

Osalejaid on igal aastal ligi sada ja kõik need tööd, mis pandud kirja südamega, on ju head. Ometi oleme saanud eristada parimaid kirjutajaid (mitte parimaid emasid), kuigi mõnel puhul on see väga raske olnud.

Võistlus on alati päädinud kontserdi–tänuüritusega, mida varem tähistati toomkiriku ristimiskabelis. Heino Noor on oma ema mälestuseks lasknud rajada sinna emaaltari, seega tundus see ruum eriti sobilik. Aastatega jäi see aga väikeseks ja viimastel aastatel kutsuti pered Wiedemanni kooli aulasse.

See kõige viimane üritus toimus taas kirikus, kuid suures kirikusaalis, mis oli tõeliselt kringlilõhnaline. Traditsiooniliselt loeti ette katkendeid laste kirjatöödest ja jagati preemiaid. Vahepaladena võis nautida hingepaitavaid muusikapalasid oma kooli õpilaste esituses. Kõige lõpus sai keha kinnitada kringli ja morsiga ja omavahel vestelda. See viimane on tegelikult väga vajalik ja meeldiv.

Jahedale kirikule vaatamata teeb selline kokkusaamine hinge soojaks ja külm ununeb. Ilus ja hea oli olla. Tänu Heino Noorele, kelle isetus ja armastus oma ema vastu on andnud sadadele HWG lastele põhjuse kord aastas vaadata sinna, kuhu iga päev ei kiika — oma emasse.


Tiina Brock,
Wiedemanni gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Tunnustatute nimekirja näeb siin.

Fotod: Arvo Tarmula

Maavanem Innar Mäesalu tunnustas esimesena Wiedemanni gümnaasiumi õpilast Teet Saart, kes sai esikoha viiel maakondlikul olümpiaadil ja koolinoorte mälumängus ning hea tulemuse kahel üleriigilisel olümpiaadil. Foto: Arvo Tarmula

Neljapäeva pärastlõunal tunnustasid maavanem ja omavalitsuste liidu esimees Läänemaa parimaid noori ajusid.

Võidukaim noor Teet Saar (HWG) sai esikoha viiel maakondlikul olümpiaadil ja koolinoorte mälumängus ning hea tulemuse kahel üleriigilisel olümpiaadil.

Kolmel aineolümpiaadil jõudsid maakondlikku esikolmikusse Aleksander Viiret (HWG), Kerli Heilu (Virtsu kool), Kertu Kiivit (HG), Markus Lember (Ridala põhikool), Piia Tomingas (HWG) ja Tanel–Sigmar Sildoja (HG).

Tunnustusüritusel surusid maavanema kätt ka Läänemaa parimad pranglijad, õpilasfirma loojad, nuputajad, mälumängurid, Ernst Enno omaloomingukonkursi võitjad ja vabariiklikelt võistlustelt edukalt naasnud Haapsalu kutsehariduskeskuse õpilased.

Maavanem Innar Mäesalu pani noortele südamele, kui oluline on elus võistluskogemus.

„Ei piisa alati lõputust treenimisest, vahel tuleb ka näidata,” ütles maavanem. „Trenn on rutiin, mida tuleb taluda, et saada võistlusele.”

Ka nentis Mäesalu, et pole ise kunagi olümpiaadidega tegelenud.

Omavalitsuste liidu esimees Ülle Erman võrdles tunnustusüritust lõikuspeoga, mis toimub kevadel — töö on tehtud, aeg selle üle rõõmustada.

Teet Saar: kõik peale esikoha on kehvasti

Maakonna olümpiaadimaastikul noppis enamiku Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 8. klassi õpilane Teet Saar.

Andekas noormees sai esikoha geograafia, matemaatika, bioloogia, füüsika ja keemia olümpiaadidel, peale selle veel jagatud 5.–7. koht üleriigilisel füüsikaolümpiaadil.

Saar oli ka tänavuse Läänemaa koolinoorte mälumängu võiduvõistkonnas.

Ning veelgi enam — mullu võitis Teet Saar ära ka üleriikliku geograafiaolümpiaadi.

Võistlustel osalema ajendab Saart tunnustus — „saad millegi tähtsaga hakkama ja perel on hea meel.”

Koolis on ta nelja–viieline. Tugevaimaks peab end geograafias, nõrgimaks keeltes.

Nendest ainetest, milles ka olümpiaadil käidud, on Saare sõnul keerulisim matemaatika. „See aasta poole punktiga võitsin, eelmine aasta läks kehvasti,” rääkis ta.

Tegelikult pälvis Saar mullusel maakondlikul matemaatikaolümpiaadil teise koha. „Kui kõige parem koht pole, on kehvasti,” oli aga noormees ise veendunud.

Mõne olümpiaadi jaoks ei õpi Saar üldse, enda jaoks tähtsamateks — näiteks geograafia- — võistlusteks valmistudes teeb lisatööd õpetaja antud materjalidega.

Olümpiaadidel hakkas Saar käima algkooli lõpuklassides, kuid edu saabus põhikooli jõudes. „Uued õpetajad, rohkem pühendunud,” sõnas ta.

Pärast põhikooli lõppu kaalub Saar koos perega võimalust kolida Tallinna ja alustada gümnaasiumiteed mõnes eliitkoolis. Ülikooli suunduks ta hea meelega välismaale, kindlat eriala veel meelel ei mõlgu.


Edukaimad olümpiaadidel (pildigaleriid vaata siit):

Teet Saar, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 8. kl, üle–eestilisel füüsikaolümpiaadil 5.–7. (õp Kadri Mitt), maakonnaolümpiaadil geograafia I (õp Imbi Raudkivi), matemaatika I (Viire Hints), bioloogia I (Merike Bauman), füüsika I, keemia I (Kadri Mitt)
Aleksander Viiret, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 9. kl, maakonnaolümpiaadil eesti keele II (õp Maret Järveots), geograafia III (Imbi Raudkivi), bioloogia III-IV (Merike Bauman)
Kerli Heilu, Virtsu kooli 9. kl maakonnaolümpiaadil matemaatika II (õp Siivi Jõgi), käsitöö II (Marja Jõevee), keemia III-IV (Siivi Jõgi)
Kertu Kiivit, Haapsalu gümnaasiumi 7. kl, maakonnaolümpiaadil matemaatika I (õp Ülle Lumeste), vene keele I-II (Marianne Samm), geograafia III (Reet Tuisk)
Markus Lember, Ridala põhikooli 9. kl, maakonnaolümpiaadil keemia I (õp Inga Otsa), bioloogia I (Sirje Korpe), matemaatika III (Milvi Uusen)
Piia Tomingas, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 7. kl, maakonnaolümpiaadil bioloogia I (õp Merike Bauman), matemaatika II (Evi Riivits), eesti keele III-IV (Ingrid Laasi)
Tanel–Sigmar Sildoja, Haapsalu gümnaasiumi 10. kl, maakonnaolümpiaadil saksa keele I (õp Elle Oruste), inglise keele I (Margit Peenoja), keemia I (õp Ülle Rääli)


Kõik maakonna olümpiaadide paremad:

Aleksandra Koel, Haapsalu gümnaasiumi 12. kl, geograafia I (õp Reet Tuisk)
Andra Kerge, Martna põhikooli 7. kl bioloogia II (õp Siiri Saks), vene keele III (Järvi Kimst)
Andres Pärnpuu, Haapsalu gümnaasiumi 7. kl, geograafia II (õp Reet Tuisk)
Anna Elisabeth Lõuna, Haapsalu gümnaasiumi 8. kl, üle–eestilise kirjandusolümpiaadi 8., maakonnaolümpiaadi geograafia II (õp Reet Tuisk)
Anni Kallas, Haapsalu gümnaasiumi 5. kl, matemaatika I (õp Helge Käär)
Anni Rahuvarm, Noarootsi gümnaasiumi 11. kl, eesti keele II (õp Anita Arst)
Anni Uutma, Noarootsi gümnaasiumi 12. kl, eesti keele I-II (õp Anita Arst)
Ants Lobjakas, Haapsalu gümnaasiumi 6. kl, vene keele I (õp Jelena Turevitš)
Anu Vainu, Virtsu kooli 7. kl, bioloogia III, (õp Meelis Põhako)
Arlethe Annus, Haapsalu gümnaasiumi 5. kl, matemaatika II, (õp Piret Pärnapuu)
Artur Pjatkov, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 12. kl, matemaatika I (õp Viire Hints), inglise keele III (Jaana Maripuu)
Brigita Põld, Risti põhikooli 8. kl, üle–eestilise eesti keele olümpiaadi VII, maakondliku eesti keele olümpiaadi I (õp Marina Laurits)
Britta Sool, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 8. kl, kodunduse II (õp Janne Muuli)
Elisabeth Fofilov, Haapsalu gümnaasiumi 8. kl, kodunduse I (õp Siiri Reimann)
Geerit Kikut, Haapsalu gümnaasiumi 8.kl, üle–eestilise käsitööolümpiaadi X, maakonnaolümpiaadi I (õp Siiri Reimann)
Grete Põlluste, Haapsalu gümnaasiumi 9. kl, eesti keele I (õp Tiia Toomsalu)
Hanna Sein, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 11. kl, saksa keele I (õp Embi Hunt)
Hanna Tammet, Taebla ümnaasiumi 8. kl, eesti keele II (õp Tiina Mägi)
Hans-Gustav Annuk, Haapsalu gümnaasiumi 12. kl, inglise keele I (õp Terje Konsap), bioloogia I-II (Triinu Karolin)
Heini Heinlaid, Lihula gümnaasiumi 11. kl, matemaatika I (õp Elve Sikk), geograafia III (Sirje Viita)
Helena Karjane, Haapsalu linna algkooli 4. kl, matemaatika III (õp Maren Suu)
Helina Laasen, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 12. kl, eesti keele I-II (õp Tiina Brock)
Helis Ilumäe, Taebla gümnaasiumi 4. kl, matemaatika I (õp Reet Kasemets)
Ingrid Pärn, Noarootsi gümnaasiumi 12. kl, bioloogia III (õp Merike Bauman)
Ingrid Tamberg, Noarootsi gümnaasiumi 11. kl, üle–eestilise olümpiaadi eesti keele VIII, maakonnaolümpiaadi I (õp Monika Undo)
Jaanus Annus, Haapsalu gümnaasiumi 11. kl, inglise keele I (õp Margit Peenoja)
Jelizaveta Salihova, Uuemõisa algkooli 4. kl, matemaatika II (õp Taimi Sarapuu)
Joel Karjane, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 11. kl, bioloogia I-II (õp Merike Bauman)
Johanna Lipp, Lihula gümnaasiumi 6. kl, vene keele III (õp Väino Põld), matemaatika II (Elve Sikk)
Johanna Õun, Haapsalu gümnaasiumi 9. kl, geograafia II (õp Reet Tuisk)
Johanna Liiv, Haapsalu gümnaasiumi 6. kl, matemaatika III (õp Lea Liht)
Joosep Plamus, Haapsalu gümnaasiumi 3. kl, eesti keele II (õp Lehti Padu)
Kaarel Koel, Haapsalu gümnaasiumi 9. kl, geograafia I (õp Reet Tuisk), matemaatika I (Elju Herja)
Kadrian Kaljula, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 7. kl, eesti keele III–IV (õp Ingrid Laasi)
Kai Markus, Lihula gümnaasiumi 8. kl, keemia II (õp Hillar Laos), bioloogia II (Marje Loide)
Karita Kärmet, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 10. kl, matemaatika II (õp Viire Hints)
Kaspar Karja, Haapsalu gümnaasiumi 8. kl, bioloogia III (õp Triinu Karolin)
Kert Ojasoo, Taebla gümnaasiumi 12. kl, inglise keele 3. (õp Kaja Kaabel)
Ketlin Õunap, Haapsalu gümnaasiumi 6. kl, bioloogia II (õp Inna Särel)
Klaus Martin Vare, Haapsalu linna algkooli 6. kl, matemaatika I (õp Tuuli Sein)
Kristjan Reispärk, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 11. kl, inglise keele II (õp Tiina Gilden)
Kristjan Kaljuvee, Risti põhikooli 7. kl, eesti keele I (õp Marina Laurits)
Laura Mihk, Haapsalu gümnaasiumi 10. kl, inglise keele II (õp Margit Peenoja), eesti keele II (Taimi Vilta)
Laura Väli, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 11. kl, eesti keele III (õp Maret Järveots)
Liilian Lember, Ridala põhikooli 3. kl, eesti keele I (õp Raidi Sannik)
Liisi Uusküla, Noarootsi gümnaasiumi 10. kl, eesti keele I (õpetaja Monika Undo)
Lilith Marlen Kander, Haapsalu linna algkooli 3. kl, eesti keele II (õp Merle Moumets)
Lisette Aro, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 8. kl, keemia III (õp Kadri Mitt)
Madli Vatsfeldt, Virtsu kooli 8. kl, matemaatika II (õp Siivi Jõgi)
Margit Paat, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi, 9. kl, eesti keele III (õp Ingrid Laasi)
Margus Paaliste, Oru kooli 7. kl, geograafia I (õp Margit Kiivit)
Marie Keldrima, Haapsalu linna algkooli 3. kl, eesti keele III (õp Siivi Põder)
Marie Elise Soomre, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 8. kl, matemaatika III (õp Viire Hints), eesti keele III (Ingrid Laasi)
Maris Källe, Haapsalu gümnaasiumi 10 kl, inglise keele III (õp Margit Peenoja)
Marius Saak, Haapsalu gümnaasiumi 10. kl, geograafia II (õp Reet Tuisk)
Merle Tamme, Noarootsi gümnaasiumi 12. kl, eesti keele III (õp Anita Arst)
Mihkel Vihterpal, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 10. kl, matemaatika I (õp Viire Hints)
Mona Liinat, Uuemõisa algkooli 5. kl, matemaatika III (õp Ene Küünarpuu)
Paula Palmiste, Haapsalu gümnaasiumi 10. kl, eesti keele III (õp Tiia Toomsalu)
Piia Katharina Vaan, Lihula gümnaasiumi 9. kl, keemia II (õp Hillar Laos), bioloogia II (Marje Loide)
Piibe Bianka Sau, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 11. kl, inglise keele II (õp Tiina Gilden)
Rait Kulbok, Taebla gümnaasiumi 9. kl, bioloogia III-IV (õp Kaja Loorens)
Rene Allkivi, Haapsalu gümnaasiumi 12. kl, inglise keele II (õp Terje Konsap)
Richard Urma, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 9. kl, ühiskonnaõpetuse I (õp Kalle Lõuna)
Rico-Reio Eslas, Haapsalu gümnaasiumi 7. kl, vene keele I-II (õp Marianne Samm)
Siim Pikkaro, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 7. kl, eesti keele II (õp Ingrid Laasi), matemaatika III (õp Evi Riivits)
Silver Nikkel, Metsküla algkooli 6. kl, bioloogia III (õp Astrid Sumberg)
Stina Veek, Virtsu kooli 9. kl, keemia III-IV (õp Siivi Jõgi)
Svea Stahlman, Metsküla algkooli 6. kl, bioloogia I (õp Astrid Sumberg)
Tauri Türkson, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 11. kl, ühiskonnaõpetuse I (õp Heinar Tuulberg)
Tiit Tammeniit, Haapsalu gümnaasiumi 12. kl, saksa keele I (õp Elle Oruste)
Veronika Veskimäe, Haapsalu linna algkooli 6. kl, vene keele II (õp Tuuli Sein).


Möödunud õppeaasta üleriigilise geograafiaolümpiaadi paremad läänlased (olümpiaadi lõppvoor toimus pärast aastatagust tunnustamisüritust):

Teet Saar, Haapsalu Wiedemanni gümnaasium (õp Imbi Raudkivi), I koht
Marius Saak, Haapsalu gümnaasium (õp Reet Tuisk), II koht
Karmo Kuurberg, Haapsalu gümnaasium (õp Reet Tuisk), II koht.


Haapsalu lasteraamatukogus peetud kirjandusolümpiaadi võitjad (osales 17 kolmeliikmelist võistkonda):

Maian Tohver, Annabel Pindmaa, Andra Reidla, Uuemõisa algkooli 4. kl, (õp Taimi Sarapuu)


Pranglimise maakonnavõistluse võitjad:

Arseni Hohlatov, Uuemõisa algkooli 1. kl, (õp Imbi Mäepere)
Pärtel Ruut, Haapsalu linna algkooli 2. kl, (õp Lii Habak)
Denis Krjutškov, Uuemõisa algkooli 3. kl, (õp Sirje Sinitskaja)
Alari Nuut, Virtsu kooli 4. kl (õp Tiina Markus), üle-eestilises arvestuses VII
Cevor Tikerpuu, Uuemõisa algkooli 5. kl, (õp Ene Küünarpuu) üle-eestilises arvestuses VII
Anna Maria Õun, Uuemõisa algkooli 5. kl, (õp Ene Küünarpuu) üle-eestilises arvestuses IX
Elery Kallas, Uuemõisa algkooli 6. kl, (õp Aire Oruste) üle-eestilises arvestuses IX
Piia Tomingas, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 7. kl (õp Evi Riivits)
Madli Vatsfeldt, Virtsu kooli 8. kl (õp Siivi Jõgi)
Kaarel Koel, Haapsalu gümnaasiumi 9. kl, üle-eestilises arvestuses V.


Õpilasfirmade ja informaatikaolümpiaadi parimad:

Jürgen-Heinrich Hints, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 11. kl, õpilasfirma I (õp Angela Leppik)
Tõnu Heinorg, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 11. kl, õpilasfirma I (õp Heinar Tuulberg)
Kristjan Reispärk, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 11. kl, õpilasfirma I.
Kertu Kiivit, Haapsalu gümnaasiumi 7. kl, informaatika I (õp Mart Pett)
Simona Liisbet Seppi, Haapsalu gümnaasiumi 7. kl, informaatika I (õp Mart Pett)
Vironika Bankier, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 7. kl, informaatika I
Heini Heinland, Lihula gümnaasiumi 11. kl, informaatika I (õp Liina Vaimla)
Joonas Kaskmäe, Lihula gümnaasiumi 10. kl, informaatika I


“Nuputa” konkursi võitjavõistkonnad ja individuaalarvestuse võitjad:

Andra Paeste, Ilja Serenko, Haapsalu linna algkooli 5. kl (õp Leelo Paesüld)
Klaus Martin Vare, Raul Paju, Haapsalu linna algkooli 6. kl, (õp Tuuli Sein)
Simona Liisbet Seppi, Kertu Kiivit, Liivia Lints, Haapsalu gümnaasiumi 7. kl (õp Ülle Lumeste)
Piia Tomingas, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 7. kl, individuaalne I
Klaus Martin Vare, Haapsalu linna algkooli 6. kl, individuaalne I (õp Tuuli Sein)
Arlethe Annus, Haapsalu gümnaasiumi 5. kl, individuaalne I (õp Piret Pärnapuu)


Õpioskuste olümpiaadi mullune võitjavõistkond:

Klaus Martin Vare, Raul Paju, Emma Katariina Paajanen, Henri Jõgi, Robin Ulla, Haapsalu linna algkooli 6. kl, (õp Tuuli Sein)


Ernst Enno nimelise omaloomingukonkursi parimad:

Argo Tänna, Uuemõisa algkooli 2. kl
Jakob Lemvald, Uuemõisa algkooli 2. kl
Eliise Veltri, Haapsalu gümnaasiumi 3. kl
Cevor Tikerpuu, Uuemõisa algkooli 5. kl
Pille-Riin Seimann, Kullamaa keskkooli 6. kl
Martin Kaldas, Haapsalu gümnaasiumi 6. kl
Anna Elisabeth Lõuna, Haapsalu gümnaasiumi 8. kl
Ruts Lumiste, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 9. kl
Helina Mätlik, Haapsalu SIKi 7. kl
Merilin Urb, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 11. kl
Anna Vinkelberg, Haapsalu gümnaasiumi 10. kl
Hedvig Alasi, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 11. kl


Koolinoorte mälumängu maakonna parimad ja Eesti VII:

Teet Saar, Lisette Aro, Hans Joosep Jõgisalu, Kaisa Marie Sipelgas, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 8. kl (õp Kalle Lõuna)


Üle–eestilise vene keele teatevõistluse eelmise aasta võitjad:

Jelena Turevitš, Anette Seiton, Kätlin Reinik, Grete Põlluste, Grete Jõgisaar, Kaarel Koel, Martna põhikooli ja Haapsalu gümnaasiumi 9. kl.


Haapsalu kutsehariduskeskuse üle–eestilised saavutused:

Kersti Künnapas, noore teenindaja konkursi I (õp Kersti Õim)
Riho Sommermann, noore teenindaja konkursi II (õp Kersti Õim)
Andra Sreiberg, majutusteeninduse I (õp Kersti Õun, Krista Põllula)
Elisa Ausmeel, majutusteeninduse III (õp Kersti Õun, Krista Põllula)
Sten-Silver Ots, infotehnoloogia I (õp Oliver Karjane, Kaido Kivioja)
Ergo Orumaa, tislerite II (õp Andres Sillak)
Mario Jürgens, noorkokkade I, (õp Tiina Sootalu)