Avakülg » Vestlusringis tõdeti, et tööandjad vaimse tervise häirega inimeste vastu huvi ei tunne

Vestlusringis tõdeti, et tööandjad vaimse tervise häirega inimeste vastu huvi ei tunne

Kultuurimajas arutleti täna vaimse tervise häirega inimeste tööturule sisenemise probleemide üle ning tõdeti, et tööandjad erivajadustega inimesi ise aktiivselt värvata ei soovi.

Erivajadustega inimesi ja vabatahtlikke abistajaid ühendava MTÜ Helpific esindaja Keiu Roosimägi tõdes, et tänast vestlusringi korraldades oli väga keeruline leida tööandjaid, kes tegeleksid aktiivselt erivajadustega inimestega ja tunneksid asja vastu huvi. „Väga paljud ei vastanud üldse, aga oli ka neid, kel polnud lihtsalt aega”, lausus ta vestlusringi sisse juhatadesz.

Töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison ütles, et nende poole on pöördunud mõned üksikud vaimse tervise häirega tööotsijad. „Oleme siis püüdnud ka tööandjatega suhelda ja tagasiside on positiivne,” lausus Kullison. „Aga kas tööandjad on ise meie poole pöördunud ja huvi tundnud? Ei,” tõdes Kullison.

Töötukassas on hetkel üle Eesti arvel umbes 25 000 inimest, kellest erivajadusega on 2600.  Läänemaal on Töötukassas tööotsijana arvel kokku 700 inimest, kellest 6-7 protsenti on erivajadusega. See arv aga üha kasvab, sest seoses järgmisel aastal jõustuva töövõimereformiga peaks tööturule sisenema suur hulk umbes 50 000 töövõimekaotusega inimesest, kes täna tööl ei käi. „Need, kellel on vähegi töövõime säilinud, peaksid siis töötama, õppima või tööd otsima,” ütles Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kull ning nentis, et vaimse tervise häirega inimestel ongi kõige raskem tööle saada. Selleks on Töötukassa oluline tööliin erivajadustega tööotsijatele sobilike tööandjate kaardistamine ja nende hulgas teadlikkuse tõstmine.

Töötukassas on töövõimereformi ettevalmistamisega tegeletud juba üle aasta ning järjest palgatakse juurde spetsialiste, kes hakkavad erivajadusi inimesi nõustama. Alates 1. oktoobrist asuvad maakondade kontorites tööle juhtumikorraldajad ning vastava koolituse saavad ka ülejäänud töötajad. Lisaks hakkab Töötukassa pakkuma erivajadustega inimestele uusi teenuseid, millest näiteks raskema vaimse terviseprobleemiga inimestele mõeldud „Kaitstud töö” aitab tugiisiku toel erivajadusega inimesel töötegemist tasapisi harjutada.

Vestlusringis osalenud skisofreenik Oliver tõi näiteks, et temal aitas tööturule siseneda just tugiisik, kes teda motiveeris ja rasketes olukordades aitas ning see, et esialgu oli tal võimalik töötada paar tundi päevas. „Haiguse alguses sain ma hakkama ainult zpõranda pühkimisega ja koristamisega, aga hiljem sain läbi Tallinna Vaimse Tervise Keskuse pagariettevõttesse tööle ja töötasin kaks tundi päevas,” rääkis Oliver. „Alguses oli väga raske, aga hiljem olin võimeline ka 6-8 tundi järjest tööd tegema. Kõige suurem motivatsioon oligi see, et ma ei tahtnud oma tugiisikut alt vedada,” selgitas ta.

Kelly Grossthal Eesti Inimõiguste Keskusest arvas, et erivajadustega inimesed saavad hästi hakkama seal, kus vähemalt üks tööandja poolne inimene on hästi teemale pühendunud – näiteks on kellelgi isiklik kokkupuude puudega inimesega. „Läänemaa tööandjaid tahaks ka julgustada ja neile võiks selliseid eeskujusid pakkuda ettevõtetest üle Eesti”, rääkis Grossthal ja tõi näiteks Kaubamaja ja Selveri, kus üksikud inimesed on firmas teinud väga palju ära erivajadustega inimeste palkamiseks.

Ühe huvitava teemana tõstatus küsimus, et kas erivajadusega inimene peaks selle asjaolu ära märkima oma CVs. Grossthal, kes õpetab TTÜs magistritasemel personalijuhte: „Võin öelda, et mina täna ei kirjutaks. Oleneb muidugi tööandjast, aga minu kogemus on, et eelarvamusi erivajadustega inimeste suhtes on üsna palju. Töötaja värbamise protsessis kulutatakse ühe CV peale võibolla kaks sekundit ja esimeses voorus tõstetaks see CV puhtalt puude pärast kõrvale,” kõneles Grossthal. Ühiselt leiti, et kõige õigem viis on erivajadusest rääkida töövestlusel, kus inimesed kohtuvad omavahel näost näkku ning siis saab kõneleda ka delikaatsest tervisehädast.

Homsest pühapäevani on MTÜ Helpific alal kultuurimaja ees võimalik tutvuda ka rändnäitusega "Piirideta elu". Installatsiooni kangelasteks on kuus erivajadusega noort – Merlin, Maris, Jakob, Merilyn, Oliver ja Katariina.zz

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.