Arhiivileiud võivad muuta kümnete tuhandete saatust

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus. Foto: Birgit Kibal/Vikipeedia

Hobiajaloolane Andres Aule ja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ütlevad, et leidsid rahvusarhiivist dokumendid, mis tõestavad, et tuhandetel eesti juurtega inimesel võib olla sünnijärgne õigus Eesti kodakondsusele, kirjutab Postimees.

See puudutab enne Eesti iseseisvumist Venemaale välja rännanud eestlaste järeltulijaid, kellele PPA keeldub Eesti kodakondsust andmast.

“PPA analüüsis Tartu rahulepingu teksti ja tuginedes rahvusarhiivist saadud täiendavatele materjalidele, muutis 2016. aasta alguses halduspraktikat. See tähendab, et PPA palub esitada dokumendid, mis tõendavad, et tema esivanem tuli pärast Eesti kodanikuks tunnistamist Eesti Vabariiki tagasi,” selgitas PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp.

Lihtsalt öeldes leiab PPA, et Tartu rahulepingu järgi pidid Eesti kodakondsuse valinud inimesed aasta jooksul Eestisse tagasi kolima, muidu jäid nad sellest ilma.

Vaidlused inimestega, kel juured Eestis, on jõudnud nüüdseks kohtusse.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments