Külmast ja vihmasest ilmast hoolimata lõi turistide arv Läänemaal ja ka kogu Eestis tänavusel suvehooajal uue rekordi.
Läänemaa majutusasutustes ööbis tänavu kolmel suvekuul kokku 41 440 turisti. Statistikaameti andmeil on seda 3 protsenti ehk üle 1200 turisti rohkem kui mullu. Kogu Eestis kasvas ööbivate turistide arv aga koguni 4,4 protsenti mulluse suvega võrreldes.
Ööbimine majutusasutustes kasvas hoolimata peaaegu kogu suve valitsenud kehvadest ilmadest. Või hoopistükkis just tänu nirule kliimale. „Kui on kehvemad ilmad, on spaas palju rohkem rahvast,” ütles Fra Mare juhataja Maret Sukles.
Suklese sõnul polnud näiteks viis aastat tagasi bassein sugugi nii populaarne kui tänavu. Sisebasseinis käiakse hoolimata sellest, et otse ukse taga on mererand 19–20kraadise veega. „Kui randa päevitama ei saa, siis sinna vette ka ei minda ja vastupidi,” rääkis Sukles.
Ööbijaid oli Fra Mare juhataja sõnul ka tänavu rohkem, ja eriti kuumad olid just suurüritustega nädalavahetused. „Osal üritustel – veinipäevad, American Beauty Car Show, Augustibluus – on meil toad aasta jagu ette kinni pandud. Päevaks võetakse ravipakett ja õhtul minnakse üritusele. Ma ei ütle, et enam üldse kohti pole, üksikuid on, aga üldiselt pannakse suurürituse lõppedes kohe järgmiseks aastaks ka koht kinni,” rääkis Sukles.
Tallinnast päevaks Läänemaale
Turistide arvult on Läänemaast eespool Harjumaa Tallinnaga, kus peatub üle poole turistidest, ning Pärnu- ja Tartumaa koos oma suurte linnadega. Samuti edestavad Läänemaad ööbivate turistide arvult Ida- ja Lääne-Virumaa ning Saaremaa.
Suured riisuvadki nii-öelda koore: Läänemaa majutusasutustes peatus tänavu kaheksa kuuga vaid 2,6 protsenti kõigist Eestis ööd veetnud turistidest ehk kokku 65 089 inimest. Samas ei tähenda ööbimine mujal, et turist Läänemaad ei väisa.
MTÜ Läänemaa Turism juhataja Annika Mändla sõnul on viimasel ajal aina rohkem turiste, kes tulevad Tallinna 3–4 päevaks, ööbivad pealinnas, kuid teevad vahepeal päevapikkuse reisi Läänemaale. „Üha rohkem tuleb selliseid Haapsalu turismiinfokeskusesse, uurima, et mida teha. Haapsalu majutusasutuste statistikas nemad kahjuks muidugi ei kajastu,” ütles ta.
Kehvemate ilmadega pole turismiinfokeskuses märgatud turistide arvu vähenemist, pigem vastupidi. „Kui on hea ilm või mõni üritus, leiab inimene ise kergesti tegevuse. Kui on aga kehv ilm ja üritusi ka pole, tullakse meie juurde uurima, et mida teha,” ütles Mändla.
Kehvad ilmad hooaja alguses, varasuvel, võivad aga Mändla sõnul pidurdada hooaja n-ö käivitumist. Seda näitab ka majutusasutuste statistika: tänavu mais külastas Läänemaad vähem turiste kui mullu ja alles juunis saadi õige kasvuhoog sisse.
Neljast kolm on kohalikud
Välisturistidest isegi rohkem hoogu on läinud kohalikud. Näiteks juunis Läänemaal ööbinud 11 000 turistist olid ligi 8000 kohalikud. Eesti siseturistide arv kasvas Läänemaa majutusasutustes kolmel suvekuul kokku mullusega võrreldes seitse protsenti, ulatudes 29 360 inimeseni. Lihtsustatult võib öelda, et igast neljast Läänemaal ööbinud turistist olid kolm siseturistid. Eesti turistidele järgnesid Soome ja Saksamaa omad, vastavalt 17 ja kolme protsendiga. Pooleteise protsendi jagu ehk kokku umbes 600 käis suvel Läänemaal Läti turiste. Lätlastega peaaegu sama palju oli rootslasi ja venelasi. Eksootilisemad ööbijad olid sel suvel Läänemaal kaks turisti Türgist, kaks Küproselt, kaks Brasiiliast ja kaks Aafrika riikidest, mida statistikaamet eraldi nimetanud ei ole. Läänemaal ööbis ka üks Luksemburgi kodanik.
„Siseturism on kõvasti kasvanud,” kinnitas Maret Sukles. „Ma julgen pakkuda, et meil on siseturistide arv 15–20 protsenti kasvanud.”
Välisturistide seas on Fra Mares täheldatud pigem n-ö geograafia laienemist. „Lisaks soomlastele ja sakslastele on palju tulnud ka prantslasi ja itaallasi, samuti eksootilisematest maadest pärit turiste,” ütles Sukles.
Annika Mändla on taas täheldanud saksa turistide arvu kasvu. Haapsalu Veskiviigi sadamas aga käis sel suvel hoopistükkis palju britte. „Neil oli tänavu suur Läänemere regatt ja siis neid jagus siin igasse sadamasse,” ütles Veskiviigi sadama kapten Udo Seenemaa. „Põhimass meie sadamas on soomlased. Rootslased jäävad pidama teistesse Haapsalu sadamatesse, nemad meie juurde ei jõua.”
Seenemaa sõnul külastas sel hooajal Veskiviigi sadamat 150–200 lõbusõidualust. Keskmiselt jäid mereturistid sadamasse kaheks ööpäevaks.
Mereturistid vaatavad aga hoolega ilma ja kui see on kehvapoolne, siis järgmisse sadamasse pigem ei minda. „Tuleb tõdeda, et halvad ilmad mõjutasid meie hooaega küll tugevasti,” ütles Seenemaa.
