Arvan, et vähemalt esimesel korral, kui uus Suur-Haapsalu linnavolikogu kokku tuli, oli kõigil meeleolu hea, meenutades mingil määral justkui esimest koolipäevagi. Küllap oli kõigi 25 rahvaasemiku üllatus suur, kui laudade taha istudes selgus, et puudu on kõige tähtsam uue ühendomavalitsuse juhtimise õiguslik alusdokument – Haapsalu linna põhimäärus.
Mäletan 2016. aasta lõppu, kui 27.detsembril allkirjastasid pidulikult kahe ühineva omavalitsuse, Ridala valla ja Haapsalu linna juhid Haapsalu Toomkirikus ühinemislepingu. Leping sisaldas ka mitmeid lisasid ja üheks oli üleminekuperioodi tegevus- ja ajakava. Nagu juba selle dokumendi nimigi ütleb, pandi paika juhtivkomisjoni ja valdkondlike töörühmade tegevuskava, kuni uue ühendomavalitsuse õigusliku staatuse saabumiseni ehk linna volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevani.
Juhtivkomisjoni koosseisu moodustasid linna ja valla juhtfiguurid: Urmas Sukles Haapsalu linnapeana, Helen Rammu Ridala vallavanemana, Erko Kalev – Haapsalu linnasekretär, Igor Pogodin – Ridala vallasekretär jt. Üleminekuperioodi tegevusi pidanuks koordineerima ühinemiskoordinaator Margus Metssalu, kellega sõlmitud leping kuni 31.12.2017.aastani. Kõik pidanuks nagu toimima, aga paraku millegipärast oleme täna nullseisus, kui mitte arvestada seda, et tegevuskava viiest tegevusest on täidetud vast ainult üks-kaks. Ühena neist saab nimetada linna sümboolika avaliku konkursi korraldamist.
Tegemata on aga kõige olulisem, ilma milleta ei saa üks uus omavalitsus toimida – linna põhimääruse projekt, mille oleks pidanud linna- ja vallasekretärid volikogude eelmistele koosseisudele üle andma juba hiljemalt 01.06. 2017 ning volikogud selle siis vastu võtma hiljemalt 01.10.2017.
Kohe-kohe jõuab kätte juba see aeg, kui linnavolikogu peaks hakkama menetlema linna 2018. aasta eelarvet. Ei kujuta ette, kuidas volinikud seda menetlema hakkavad, kui üleminekuperioodi tegevuskavast on volikogule veel esitamata kaks väga olulist alusdokumenti – linna arengukava ja linna eelarvestrateegia projektid, milliste täitmise tähtajad olid 30.09.2017. Küsiks selle peale – mismoodi Haapsalu linn selles situatsioonis toimib? Kiirendatud korras ja ülepeakaela?
Linnakodanikuna ei saa ma aru, kuidas nii oluliste linna juhtimise ja linna arengu dokumentide koostamisel said endised ja mitmed veel tänasedki linnajuhid üles näidata seesugust äärmist ükskõiksust. Ei kujuta ette ka seda, kuidas neil jätkub veel inimväärikust vastu võtta ülisuuri kompensatsioone sisuliselt tegemata töö eest. Arusaamatuks jääb ka see, kas keegi nendes kahes omavalitsuses üldsegi kontrollis ühinemiskoordinaatori tööd, kui tulemusi näha ei ole? Kas tõesti ei oleks saanud endised linna- ja vallajuhid riputada oma kabinettide seintele üleminekuperioodi ajakava, kui muidu meelde ei jää? Mis sai olla veel tähtsam, kui sujuv ja probleemideta liitumine uueks ühendomavalitsuseks.
Jääb mulje, et endised Haapsalu linna valitsejad ja tänagi jätkuva töökoha ootel olevad isikud läksid lihtsama vastupanu teed, kui leidsid, et miks midagi koostada, kui neile sobiks senine linna põhimäärus väga hästi. Lihtsamalt öeldes – nad eirasid seadusandja poolt kehtestatud haldusreformi seadust.
Aga nii ju on?
Kui mõlema omavalitsuse juhid ikka tõsiselt soovinuks, siis põhimääruse kokkukirjutamise ajal oleks istunud ühise arutelu laua taga võrdsete partneritena nii Ridala vald oma 56 külaga kui ka Haapsalu linn. Arvan sedagi, et küllap ka valitsejad kartsid, et ehk läinuks tõsisteks vaidlusteks.
Ühe näitena: Ridala valla põhimääruses pööratakse suurt tähelepanu vallaelanike osalemisele kohaliku omavalitsuse teostamises, milleks on sisse kirjutatud isegi eraldi peatükk (4 ptk) Haapsalu linna põhimääruses, aga selline tähelepanu üldsegi puudub. Erinevusi, mis oleksid vajanud tõsisemalt lahtirääkimisi on teisigi. Nüüd aga oleme uues ja pingevabamas olukorras, kus koalitsioon volikogus saab üles näidata oma „head tahet“ opositsiooni üle.
Mind üllatab ka uue volikogu esimehe (kui see valituks osutumine on ikka õiguslikult õige) ja samaaegselt ka riigikogu õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu ebakompetentsus haldusreformi seaduse §16 p 2 tõlgendamisel.
Juhin Jaanus Karilaiu tähelepanu sellele, et seaduses on sõna-sõnalt ja selgelt formuleeritud, et aluseks võetakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus, kellega omavalitsusüksuse kriteeriumile mittevastav kohaliku omavalitsuse üksus liidetakse või ühendatakse juhul, kui ühinemislepingut või ühinemiskokkulepet ei ole kinnitatud.
Nagu ma juba eelnevalt meelde tuletasin, just selline ühinemisleping Ridala valla ja Haapsalu linna vahel sai juriidilise jõu ning sõlmiti pidulikult Haapsalu Toomkirikus möödunud aastal Jõulupühade järgselt.
Aga mis siin tagantjärgi targutada: mis tegemata, see tegemata.
Suurel Haapsalul jääb üle end kvalifitseerida sundliidetavate omavalitsuste kategooriasse, kellele seadusandja on kehtestanud põhimääruse kokkukirjutamise tähtajaks 01.03.2018.
Selleks aga jõudu.
Seda “hea tahte avaldumist” on juba näha uue volikogu esimestel istungitel.
Tuld , volikogu opositsioon, tuld ! Ja nii pidevalt. Ükskord peab Haapsalu saama pädeva linnavalitsuse. Palun mõista ja andestada mõttelaad peab kaduma.
Borodatš-prošu ponjat i prostit 😉
Mis teha, valijad said jälle “tegijate” võimu.
Tamme artiklist selgub suht labane tõsiasi. “valitsejatel” ei olegi erilist suurt muret olnud selle üle, kas ja kuidas ühinemist tegelikult teostada. Mure on olnud vaid võimule saamine, suuremate ressursside ja töötasude liigutamine. Võib leidub naiivseid, kes arvavad, et esimeste otsustena ei tule volikogult just suuremate palkade määramine enesele?