Valimisliidu HaRi ja Keskerakonna koalitsioonilepinguga plaanitakse Haapsalu linnas järgmisel neljal aastal mitmeid suuremahulisi investeeringuid, kirjeldatakse arengusuundi turismis, hariduses ning sotsiaal- ja noorsootöös. Haapsallu lubatakse ehitada uus põhikool, muusikakool, loome- ja vabaajakeskus, mitu rulaparki, renoveerida Haapsalu linnaalgkool ja laiendada Uuemõisa lasteaed-algkooli. Lisaks tasuta toit lasteaialastele, tasuta bussisõit kõikidele õpilastele ja eakatele, linnavalitsuse allasutuste töötajate palgatõus.
Kõik lubadused maksavad väga palju raha ja küsimus on, mis on koalitsiooni jaoks esimene eelistus, millega alustatakse. Kas Ridala eakad ja puudega inimesed saavad juba jaanuaris tasuta bussisõidu? Kas linna allasutuste töötajate palgatõus on esimene asi, mis 2018. a eelarvesse planeeritakse? Või võetakse esmalt laenu muusikakooli ja vaba aja keskuse rajamiseks? Kuna lepingus on lubadusi seinast seina, selgub ajapikku, mis on koalitsioonipartnerite tegelik soov ja eelistus.
Positiivne on, et küllaltki palju on püütud tegeleda maapiirkonnaga. Paraku jäävad need lubadused üldsõnaliseks: seisame kergliiklusteede rajamise eest lõikudel Panga küla – Jõõdre, Haapsalu–Jõõdre ja Herjava teel. Koalitsioonilepingu täitmist peab saama hinnata. Kuidas mõõta, kas kergteede eest seisti hästi, lõpuni ja milles seisneb tulemus?
Või: toetame igakülgselt maapiirkonna turismiettevõtjaid, aidates neil osaleda turismialastes programmides. Kas see tähendab rahalist tuge turismiettevõtjatele, info levitamist, turismiga tegeleva ametniku tööle võtmist? Haapsalu juba toetab olulisel määral MTÜd Läänemaa Turism, mis on loodud turismisektori arendamiseks ja koostööks. Turismiettevõtjatel on võimalus osaleda MTÜ Kodukant Läänemaa kaudu kahes pikaajalises projektis. Mis on selle lubaduse sisu, jääb arusaamatuks.
Koostööd ettevõtjatega ja ettevõtlustingimuste arendamist puudutatakse vaid ühe lausega – lubatakse jätkata Haapsalu Tööstuse tn ja holmide tööstusala arendamist. See on hädavajalik, sest just ettevõtluseks vajalike tingimuste loomine Haapsalus on seni kulgenud üle kivide ja kändude. Kolm ja pool aastat on linnavalitsus menetlenud Tööstuse tn tööstusala detailplaneeringut, kuid tulemuseta. Lääne maavalitsus on pakkunud linnavalitsusele võimaluse küsida toetust piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist holmide ala tänavate rekonstrueerimiseks. Selleks peab linn eraldama eelarves raha projekti omafinantseeringuks ja esitama taotluse EASile hiljemalt 2018. aasta jaanuari lõpuks. Kui linnavalitsus taotluse esitab, oleks see konkreetne tegu ettevõtlustaristu arendamisel.
Lepingust leiame termini kogukonnateenus ja lubaduse: suurendame kogukonnateenuste kättesaadavust nii maal kui ka linnas. Huvitav oleks teada, milliseid teenuseid vajavad Haapsalu linna kogukonnad, mida juba ei osuta linn oma allasutustega või eraettevõtjad? Ehk mõeldakse siin pigem sotsiaalteenuseid ja -transporti? Milles seisneb lubadus ja kuidas selle täitmist nelja aasta pärast mõõta?
Paar nädalat tagasi sõitsin Herjava küla Nurmoja piirkonnas. Teeolud võimaldasid sõita vaid 10 km/h, teed olid auklikud, kitsad ja porised. Nurmoja elanikele on koalitsioonileping vähelubav: lahendame Herjava küla Nurmoja piirkonna teede maaküsimuse. Suvilakooperatiivist on aastatega kujunenud tiheda asustusega elamurajoon, kus peaks lisaks teede remondile välja arendama ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemi.
Kohati tegeleb koalitsioonileping detailidega, nagu seda on lubadus: korrastame Haapsalus parkimist. Kas ilma selle lubaduseta ei suuda osapooled kokku leppida ja probleemi lahendada? Või püütakse koalitsioonilepinguga meeldida kõigile elanikkonnagruppidele – igaühele midagi?
Oma üllatuseks ei leidnud ma kokkuleppest sõnagi Haapsalu kui maakonnakeskuse tulevase rolli kohta. Praegu on uus olukord, kus maakonda on jäänud vaid kolm omavalitsust ja maakonna edasine toimimine sõltub eelkõige maakonnakeskuse – Haapsalu linna – initsiatiivist ja tahtest maakonda koos hoida. Milliseid maakondlikke algatusi ja ühistegevusi jätkatakse edaspidi? Võib-olla ei ole nad jõudnud selle peale veel mõelda.
Merle Mäesalu
Haapsalu linnavolikogu liige, valimisliit Meie Inimesed
Kolm korda lugesin selle kirjatüki läbi. Peale “Viinamarjad on hapud” juttu ei leidnud.
kas HaRi mitte ei peibutanud suurperesi ka huvialaringide kohamaksu vabastusega. Kuhu see lubadus kadus?
sila jest, uma ne nado
See on Vene kõnekäänd, Eestis öeldakse: partei, valimisliit andis ameti,
annab ka mõistuse ja oskused. Mina tean ainult ühte erandit – Andres Lipstok
oli 5 aastat Eesti Panga president, ja kui ametiaeg sai otsa, öeldi välja,
et ta ei olnud oma ametis kompetentne.
Pr.Mäesalu on vist külaliikumise koordinator maakonnas. Nüüd ongi õige koht hakata külainimeste üheks eestvedajaks. Külavanemad igasse külasse ja nendest moodustada külavanemate kogu või kuidas meelepärane. See on arvestatav jõud külarahva huvide eest seismiseks. Ja linnavalitsusel on arvestatav partner kohapeal. Äkki teeks midagi , millel on jumet. Edu!
Jutustada oskame. Tegusid.