Munitsipaalfirma Haapsalu Linnamajanduse jagamise järel kahekordistus linnafirmade juhtimiskulu, kuigi ettevõtete käive pole kasvanud.
2014. aastal maksti Haapsalu Linnamajanduse ASi ühele juhatuse liikmele tasu koos sotsiaalmaksuga 40 157 eurot. Ettevõte jagunes 2015. aasta algul. Haapsalu linnavalitsuse omanduses on seejärel veel üks munitsipaalfirma – Haapsalu Linnahoolduse AS.
Haapsalu Linnamajanduse juhataja sai 2015. aastal palka 39 000 eurot, Haapsalu Linnahoolduse juht 25 700 eurot seitsme kuuga. Viimase ettevõtte juht Alo Lõps sai ametisse alles mai algul.
Samad proportsioonid kordusid 2016, mil Haapsalu Linnamajanduse Urmas Koppe palk oli ligi 36 000 eurot. Haapsalu Linnahooldusse lisandus 2016 veel üks juhatuse liige Krista Vilta ja ettevõtte juhatuse kahe liikme palgakulu oli ligi 48 000 eurot.
Kahekordistusid ka nõukogu liikmete tasud. 2014 oli Haapsalu Linnamajanduse nõukogu tasude suurus 8000 eurot. Tasu jagunes kolme liikme vahel.
2015 oli Haapsalu Linnahoolduse nõukogu tasu 5320 ja 2016 juba 7980 eurot. Haapsalu Linnamajanduse kolmeliikmeline nõukogu sai 2015 tasu 6000 ja 2016 samuti 6000 eurot. Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman juhib mõlemat nõukogu, seega kahekordistus Keskerakonna toel aselinnapeaks saanud Vikmani tasu linnafirmade nõukogudessekuulumiseeest samuti.
Lääne Elu küsis kolmapäeval Haapsalu linnavalitsuse pressiesindajalt Tõnu Parbuselt, kui suur on Vikmani tasu ettevõtete nõukogu juhina, kuid vastust sellele ei tulnud.
Lihtne arvutus näitab, et kui 2014 sai Haapsalu munitsipaalfirma, mis tegeleb elamute haldamise ja haljastustöödega, juhitud 48 000 euroga, siis 2016 oli samal tegevusalal kahe ettevõtte juhtimiskulu juba 98 000 eurot.
Mõlema linnafirma nõukogusse kuuluvad poliitikud. Linnafirma kaheks jagamine kahekordistas ka poliitiliselt jagatavate ametikohtade arvu. Praegu kuuluvad Haapsalu Linnamajanduse nõukogusse peale Vikmani ka Haapsalu volikogu liikmed Lauri Väli (Reformierakonna fraktsioon) ja RiimaVelbre (Keskerakonna fraktsioon). Haapsalu Linnahoolduse nõukogus on peale Vikmanika riigikogu liige Jaanus Karilaid (Keskerakond) ja linnavolinik Riho Lepp (Reformierakonna fraktsioon).
Haapsalu linnafirmade käive viimastel aastatel muutunud pole. Viimasel aastal enne jagunemist oli Haapsalu Linnamajanduse käive 2,6 miljonit eurot. 2016 oli Haapsalu Linnamajanduse käive 1,9 miljonit eurot, Haapsalu Linnahooldusel 667 000 eurot. Töötajate arv on mõnevõrra kasvanud. 2014 töötas Haapsalu Linnamajanduses 35 inimest, 2016 oli palgal kahes firmas kokku keskmiselt 44 inimest.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles ei soovinud linnafirmade juhtimise teemat kommenteerida.
Nii Haapsalu Linnamajandus kui ka Haapsalu Linnahooldus kuuluvad aselinnapea Peeter Vikmani haldusalasse, kes on varem oli ainult esimese nõukogu esimees, nüüd aga mõlemas.
„Õnneks on nii, et mina ise ei saa ennast selle koha peale määrata. Ja Haapsalu Linnamajandusega on ju nii, et linna taskust juhtkonna tasud ei tule – Haapsalu Linnamajandus toimib väljaspool linna vereringet ja tasudtulevad kõik sellest tulust, mille nad on teeninud,” ütles Vikman.
2016 oli Haapsalu Linnamajanduse juhi Urmas Koppe töötasu keskmiselt 2989 eurot, Haapsalu linnapea UrmasSukles teenis kuus 2260 eurot põhipalka.
„Aga see on normaalne ju – president ei saa ka Eesti riigis kõige kõrgemat palka,”ütles Koppe. „Mina olen ikkagi äriettevõtte juht. Haapsalu Linnamajandus küll kuulub linnale, aga me ei ole linna eelarveline asutus – me ei saa linna eelarvest mitte ühtegi eurot. Välja arvatud muidugi siis, kui me linnale teenust osutame.”
Koppe palk koosneb kolmest osast: põhipalk, ettevõtte nõukogult saadud info alusel on umbes 2000 eurot brutos;tulemustasu, mida makstakse kuni kaks kuupalka, ja kolmandaks projektipõhise töö tulemustasust. Ehitusinseneri haridusega osutab Koppe omanikujärelevalve teenust, millest osa läheb Koppe palgafondi ja teine osa Haapsalu Linnamajanduse tulusse.
Üllatus? see oli ju kõik teada, nendele kes soovisid muidugi teada. Kellele selle linna hea käekäik tähtis on. Mis te arvate- kuidas Sukles oma hääled sai? Täpselt selliste toiduahelate kaudu. Võimu tahetakse iga hinna eest kätte saada justnimelt sarnaste skeemide jaoks- et linnavara ja maksutulu erinevate kombineerimiste kaudu ikka omadele jopedele suunata. Selline linnavara laristamine vajab majanduspolitsei kätt. Kus on piirid- kas linnaisad võivad karistamatult muudkui oma palju ja tulusid suurendada nii nagu pähe tuleb?Maha sellised linnajuhid.
Kas mõni nendest rockstaaridest ei taha Haapsallu elama tulla,kes siin hoolega esinemas käivad,ehk viskaks siinse elu edendamisse paar milli.
Tahaks küsida riigikogu õiguskomisjoni esimehelt ja endiselt Haapsalu Linnavolikogu esimehelt Jaanus Karilaiult järgmist – 10.04.2015. aastal LE-s ilmunud artiklis “Haapsalu Linnahooldust hakkab juhtima Alo Lõps” te väitsite, et huvide konfliktist lähtuvalt paneb A.Lõps maha volikogus planeeringu- ja kommunaalkomisjoni esimehe koha. Mis aga edasi toimus, ei vasta enam mingile loogikale – A.Lõpsist sai veel tähtsam isik, talle usaldati volikogu eelarve- ja rahanduskomisjoni esimehe vastutusrikas post. Hr Karilaid, kas tegu pole mitte sulaselge korruptsiooni juhtumiga? Linnahoolduse OÜ on 100% linna ettevõte ja linnavalitsus saab linnapea U.Suklese sõnul töid tellida oma ettevõttelt ilma hankeid välja kuulutamata. Hr Karilaid, kuidas on Haapsalu tingimustes võimalik… Loe rohkem »
Jokk
kõik Ridala elanikud, mõelgem ajale kui ühinenud Haapsalu pakub nende omanduses olevate ettevõtete teenuseid. Hakkab hirm teenuste hinnatõusu üle. Teisi pakkujaid ei ole, monopoolses seisus ettevõtete aastakäive võib isegi kasvada aga kindlasti kasvab palgafond kordades – eeskätt juhatuse ja nõukogu liikmete tasud. Magus aeg on alles ees, ainult et mitte meile – elanikele.
Pärast sellist artiklit ja teavet neid mehi küll kuskile valida ei või. Nüüd on mul selge,miks kõik tööd mida Linnamajandus pakub on nii kallid.Tekib küsimus,mis seal üldse toimub.
Mind huvitab, kas linn saab Linnahoolduselt muruniitmist ja muid teenuseid soodsamalt, kui enne hanke korras teenuseid ostes. Seda võiks küll uurida
Ma ei saa aru miks linn tegi ühest ettevõttest kaks, kui tegi siis saanaru, et mõlemad ettevõtted vajavad juhti, kuid miks Linnahoolduses on kaks juhatuse liiget seda ma küll ei mõista, ettevõtte käive alla 700 tuhande
Kui Koppel suurem, siis tuleb linnapeal palka tõsta 🙂 Hädasti oleks linna vaja konkureerivat majadele haldusteenuseid pakkuvat firmat. Majadel on vaba voli endale teenuste pakkujat valida, eriti nüüd kui kõik kortermajad peavad tegema ühistu. Küll siis Koppest õhk välja lastakse. Linnavolinik Maisalu pakub ka teenust, aga tema kätesse oma vara küll ei usaldaks. Lp ettevõtjad, KÜ-te turg ootab mõistlike hindadega teenuste pakkujat!
Minu arust peaks kogu Linnamajanduse tulu minema linnale,kuna see on 100% linnale kuuluv AS, aga mitte omavahel jagamisele. Ja linnavalitsus peaks Linnamajanduse ja Linnahoolduse juhtidele kehtestama mõistlikud palgad , millest peaks neile piisama ja kindlasti mitte rohkem kui linnapea oma. Ja lõpp poliitilistele nõukogudele. Nii väikesd firmad ja nii väikeses linnas ja nii väheste töötajatega ei vaja mingeid nõukogusid. Ega pole tegu Tallinna Sadama või Eesti Energiaga.
Minul küsimus. Kas ma loen artiklist õigesti välja, et Koppe Linnamajaduse juhatuse liikmena ja omades ehitusinseneri haridust, tellib enda käest Linnamajandusele omanikujärelvalvet? Ja kas tõesti Linnamajandus saab omanikujärelvalvest osa tulu endale ja teine osa läheb Koppele ? Ma küsiks veel – kes on omanikujärelvalve lepingu osapooled – Koppe vs Koppe või?