5

Vallavanemad saavad kümneid tuhandeid eurosid lahkumishüvitist

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Vallavanemad ja linnapead, keda pärast haldusreformi jõustumist samale ametikohale tagasi ei valita, saavad riigilt valuraha.

Kui ametis on oldud vähemalt aasta, saab vallavanem või linnapea kompensatsiooniks aastapalga, alla aasta ametis olnud saavad poole aasta palga.

Kõrgeima palgaga omavalitsusjuhid Läänemaal on Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Suklese põhipalk on 2260 eurot ja selle järgi on tema lahkumishüvitis üle 27 000 euro. Tegelikult on see suurem, sest hüvitis arvutatakse kahe viimase aasta keskmise töötasu järgi, sh lisa- ja esindustasud. Hüvitis võib aga jääda ka maksmata, ja seda juhul, kui Suklesest saab uuesti linnapea, seda Sukles loodabki. „Ma arvan, et minul ei lähe valuraha vaja,” ütles Sukles.

Riik otsustas vallajuhtidele valuraha maksta, et haldusreform tehtud saaks ning vallavanemad ja linnapead ei hakkaks töökaotamise hirmus reformi takistama. „Ühinemist silmas pidades oli see mõistlik otsus. Omavalitsusjuhtidest sõltus ühinemisel väga palju, nii et mingi präänik see valuraha ikkagi oli,” ütles Sukles.

Üle 26 000 euro saaks valuraha Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus, aga ka tema arvab, et saab uuesti vallavanemaks ning jääb sellega kompensatsioonist ilma. „Ma loodan, et rahvas vabastab mu kompensatsiooni vastuvõtmisest. See säästaks hulga raha. Minu valuraha eest näiteks saaks meie vallas üle poole aasta tasuta lasteaiatoitu,” ütles Lõhmus. Lõhmus ei oska öelda, kui palju valuraha maksmise otsus haldusreformi käiku mõjutas. „Mõnele võib-olla mõjus. Eks see olnud konkreetne poliitiline otsus, et ühinemist toetada. Sama teed on mindud näiteks Taanis, Soomes ja Rootsis,” ütles Lõhmus.

Läänemaa ühe väiksema, alla 20 000 euro suuruse hüvitise saab Hanila vallavanem Arno Peksar. Üle 25 aasta vallavanema ametis olnud Peksar kinnitas, et vallavanemaks ta ei jää. „Riik selle hüvitise paika pani, aga kas ta õige on, kes seda teab. Kes on alla aasta ametis olnud ja saavad poole aasta palga, see on küll ülekuldamine,” arutles Peksar.

Läänemaal on selliseid vallavanemaid üks: neli kuud ametis olnud Nõva vallavanem Kalle Saar saab ligi 9000 eurot hüvitist. Saarest sai vallavanem tänavu juuni lõpus, kui kriminaalkaristuse saanud senine vallajuht Deiw Rahumägi ametist vabastati.

Läänemaal suuruselt kolmanda kompensatsiooni pistab taskusse Kullamaa vallavanem Jüri Ott. Oti kuupalk on 2004 eurot ja valuraha saab ta veidi üle 24 000 euro. „Aga eks jagan ta järgmiste aastate peale ära ja panen veidike kõrvale ka. Olen ju pensionär,” ütles Ott.

„Kui nii on kokku lepitud, siis nii on,” ütles lahkumishüvitise kohta Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos, kes saab vähemalt 22 800 eurot.

Ojala-Toos kohalikel valimistel ei kandideeri nagu ka Martna vallavanem Tiiu Aavik, kes saab oma kokku kaheksa ametiaasta eest veidi üle 17 000 euro hüvitist. „Täitsa pidulik ju. Võib-olla kulub see elamise peale ära, aga mine imet tea, äkki saan uues vallas tööd,” kommenteeris Aavik.

Hüvitise maksmine on Aaviku sõnul õige otsus. „Pärast valdade ühinemist jääb hulk inimesi töötuks. Millestki on vaja ju elada,” arutles Aavik.

Kohakaotuse maksab riik kinni ka volikogu esimeestele, keda tagasi ei valita. Volikogu esimeeste kuutasu Läänemaal jääb vahemikku 96–500 eurot. Kõige madalamat (96 eurot) kuutasu saab Hanila volikogu esimees Mardo Leiumaa, kõige kõrgemat (500 eurot) Lihula volikogu esimees Jaak Kastepõld.

Koondatavad ametnikud saavad kolme ja kuu kuu palga suuruse hüvitise töötatud ajast olenevalt.

 

Vallajuhtide lahkumishüvitised

Haapsalu linnapea Urmas Sukles, ametis kaheksa aastat – 27 120

Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus, ametis neli aastat – 26 400

Kullamaa vallavanem Jüri Ott, ametis kaheksa aastat – 24 048

Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos, ametis neli aastat – 22 800

Ridala vallavanem Helen Rammu, ametis poolteist aastat – 22 644

Hanila vallavanem Arno Peksar, ametis 27 aastat – 19 800

Noarootsi vallavanem Triin Lepp, ametis neli aastat – 18 780

Martna vallavanem Tiiu Aavik, ametis kaheksa aastat – 17 220

Nõva vallavanem Kalle Saar, ametis neli kuud – 8940

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
enn
enn

ja lolikesed loevad ja imestavad,ja maksavad……..

Enn
Enn

Ei saa ju inimest süüdistada kui Riigikogu on sellise seaduse vastu võtnud. Mina valin Lõhmuse, hoiab raha kokku 🙂

Enele
Enele

sest et võrdsus ja demokraatia on meil ainul paberil ilusti kirjas…need härrad ja prouad on natuke teistest võrdsemad.Õnneks oleme olemas neil meie-VALIJAD.

Ene
Ene

Aga miks mitte võrdsetel alustel teistega, kes iganes töö kaotavad?

võrdsus
võrdsus

muidugi maksame,tegu ju kõige vaesematega…..

wpDiscuz