Mõni sõna on väga agar liitsõnu moodustama, kirjutab eesti keele instituudi keelekorraldaja Maire Raadik Postimehes.
Hulk uusi liitsõnu algab sõnaga pere (pereauto, perepilet, perepäev, perereis). Või ka näiteks käsitöö-alguliste sõnade rida näib lõppematu: käsitööõlu, käsitööseep, käsitööküünal ja isegi käsitöövõileib.
Raadik märgib, et moodi on läinud omadussõna roheline lühivorm rohe- näiteks sõnades roheala, rohepesu, rohemajandus, roheenergia, rohenäpp. Rohe-sõnad on enamasti tõlkelaenud inglise keelest. Näiteks on Briti inglise keeles väljend to have green fingers ’hea aiapidaja olema’, ja sealt on tulnud meie rohenäpp.
Raadik märgib, et kõik rohesõnad pole nii head kui rohenäpp. Ta küsib, et mis on näiteks rohepesu? Inglise sõna greenwashing näib tõukuvat sõnast whitewash, mille üks tähendusi on ’vigade või puuduste varjamine, süüst puhtakspesemine’.
Rohepesu sisuks on teatavat laadi ajuloputus, musta valgeks rääkimine, loodusvaenuliku tegevuse serveerimine loodushoidlikuna. Sama mõiste tarvis sobib liitsõna ökoeksitamine.
Rohe-sõnade tegemisega ei maksa siiski liiale minna, leiab Raadik.
Käsitöö- sõnad tulevad ju otse €rahade eraldamise meetmete tingimustest — teisiti ei tohi neid asju nimetada. Sama moodi kaotavad igasugu €-nõuded teisi sõnu. Näiteks ei saa kirjeldada enam “maheda valgusega tuba”, sest “mahel” on nüüd ainult üks tähendus.