Palgivedu naaseb sadamatesse

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Palgivedu Rohuküla sadamas. Tarmula

Palgikoorem Rohuküla sadamas. Foto Arvo Tarmula

Mullu kaotasid Läänemaa suured sadamad Virtsu ja Rohuküla puidu hinnalanguse tõttu suure koguse kaupa, tänavu ootavad sadamakaptenid paremat aastat.

Puidukoormad on hakanud sadamaisse naasma. Tunamullu, 2015. aastal vähenes Väinamere sadamate haldaja, riigifirma Saarte Liinid kaubaveomaht tippaasta 2014. aastaga võrreldes viis protsenti, mullu järgnes sellele veel 13protsendine vähenemine. 949 000 tonnini küündinud kaubamahust sai kahe aastaga 786 000, st kokku ulatus vähenemine ligi viiendikuni.

„Paar aastat oli vaikelu. Skandinaavia puiduturgudel olid hinnad nii all, et siinsed puidukauplejad ei tahnud enam vedada,” rääkis Saarte Liinide juhatuse esimees Villu Vatsfeld. „Väiksematel metsaettevõtetel tekitas see rohkem probleeme. Saaremaal on praegu üks meie partner pankroti äärel.”

Hiiumaa mets

Puidukaupmeeste hädad mõjuvad Läänemaal peamiselt Rohuküla sadamale, mille peaaegu ainus kaubagrupp ongi ümarpuit. „Ennustan ja usun, et läheb märki ennustus, et sel aastal tuleb parem tulemus kui eelmisel,” ütles sadama direktor Riho Sõrmus. „Aga täpsemalt loeme tibusid siis, kui aasta läbi.”

Saarte Liinide müügijuht Ants Tammleht pakkus tänavu Rohuküla külastanud ja veel saabuvate kaubalaevade koguarvuks kaksteist. Mullu oli neid vaid neli.

Praegu sadamas seisvad palgivirnad on peamiselt hiidlaste mets: Hiiu ettevõte HMPK toob palgid veoautodega mandrile ja laadib Rohukülas laevadele.

Sõrmuse sõnul on Rohuküla sadamas varem veetud ka killustikku – kui on käsil olnud suurem teeremont lähikonnas – või näiteks teedehooldeks soola, samuti hakkpuitu. Turvast sadamasse hästi ei taheta, sest laadimisel tekkiv tolm häiriks reisijaid.

„Väga head kliendid on meil ka Morobelli traallaevad, kes Haapsalu sadamasse ei pääse,” lisas Sõrmus.

Killustik Saksamaale

Virtsu sadam on kaubaveo mahult Rohukülast ligi kümme korda suurem. Mullu käis sadamas 110 kaubalaeva, tänavu ootab Tammleht selle arvu kasvavat 130ni.

Enamiku mullusest kaubaveost moodustasid dolomiitkivi ja -killustik, mida laaditi Virtsus laevadele kokku 360 000 tonni. Kaalu poolest andis killustikuvedu Virtsust ligi poole kõigi Saarte Liinide viie kaubasadama (Virtsu, Rohuküla, Kuivastu, Roomassaare, Heltermaa) kaubaveomahust.

„Killustik läheb Virtsust muu hulgas ka Saksamaa ja Poola väetisetehastesse,” ütles Tammleht.

30 laevatäit veeti Virtsust välja turvast, kümme laevatäit ümarpuitu ja kuus laevatäit hakkpuitu.

Sadamadirektori asetäitja Ilmar Piilmanni sõnul on tänavu osa kaubagruppidega lood mullusest kehvemad, osaga aga paremad. Kehvem on seis mulluse peamise kaubagrupi killustikuga, seevastu puiduvedu on kasvanud.

Eestisse planeeritavad ja juba ka ehitatavad uued puitu tooraineks kasutavad tehased tähendavad ka sadamaile taas puidu väljaveo vähenemist. Kaubaveo vähenemist pole aga praegu millegagi kompenseerida. „Oleksime õnnelikud, kui mõni uus kaubagrupp juurde tuleks,” ütles Tammleht.

 

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Uskmatu+Toomas
6 aastat tagasi

Tore kui sadamatel hästi läheb aga kui sõidate mööda Hiiumaad,Saaremaad,Läänemaad,jne.siis kui palju on lageraidega paljaks raiutud,kui paljudel endistel lankidel kõrgub 3-4 meetrine võsa.Mismoodi on metsaalused segipööratud ja muudetud isegi jalgsi läbimatuteks jne.
Samas kõrged keskonnategelased ei väsi korrutamist kui loodussõbralikult meil metsa raiutakse,kuidas uut metsa istutatakse jne.
Paratamatult tekib tahtmine neid metsaärikaid koos järelvalve eest vastutajatega füüsiliselt noomida !