Dolly kapten Einar Aru (vasakul) ja tüürimees Kaspar Kruuse märkasid õnneks õigel ajal laevateele tõmmatud võrku. Foto Riina Tobias
Kui kalur leiab parima püügikoha laevateelt ja otsustab oma võrgud sinna panna, siis seadused teda otseselt ei keela.
Läinud pühapäeval enne keskpäeva väljus Sviby sadamast Rootsi lipu all seilav jaht Dolly plaaniga purjetada ringiga ümber Vormsi idaosa Kärdlasse. Voosi kurgus märkasid tüürimees ja kapten laevatee kõrval kalavõrku tähistavat lippu. Selles polnuks midagi ebaharilikku, kuid teine lipp näitas, et võrk on tõmmatud risti üle tähistatud laevatee.
Neli meeskonnaliiget ei suutnud algul oma silmi uskuda. Voosi kurgu laevatee ümber on meri väga madal. „Meie saime õnneks korraks laevateelt kõrvale põigata,” ütles Dolly tüürimees Kaspar Kruuse. 1,6meetrise süvisega Dolly sõitis mootoriga, kiirusega 5–6 sõlme.Purjedega sõites poleks kõrvalepõige olnud sugugi nii lihtne.
Kalur valetas
Et risti laevateele tõmmatud võrk on jahtidele ja kaatritele ohtlik lõks, helistas Dolly kapten Einar Aru kohe esimesel numbril, mis meelde tuli: keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313. Info võeti vastu ja lubati edastada, kuhu vaja. Veerand tunni pärast sai kapten kõne keskkonnainspektsiooni Lääne büroo juhilt Tõnis Ulmilt ning rääkis talle täpselt, kus võrk asub. Tunni pärast helistas Ulm kaptenile uuesti sõnumiga, et kalapüügiseadus üldsegi ei keela võrke laevateele panna, siiski minevat kalur tunni pärast võrku korrigeerima.
„Tundus, et ta ei võta meie juttu üldse tõsiselt,” oli Aru nõutu. „Ta oleks pidanud kiiremini reageerima – selle mitme tunni peale võib juba õnnetus juhtuda.” Esmaspäeval selguski, et keskkonnainspektor ei uskunud helistajat. „Proovisin kalurit kätte saada – kalurid ju tunnevad üksteist –, sain kätte, ta ütles: jaa, tema võrk on selle poi juures,” kirjeldas Ulm oma samme esmaspäeval Lääne Elule. Kalur väitnud keskkonnainspektorile, et võrk ei ole sugugi mitte kirjeldatud kohas, vaid laevatee vahetus läheduses.
Et kalur minevat tunni pärast niikuinii võrku välja võtma, luges Ulm asja tol hetkel lahendatuks. „Kust teil selline info pärineb?” küsis Ulm asja oma silmaga näinud ajakirjaniku väite peale, et võrk asus tegelikult siiski risti üle laevatee.
Ulm ei olnud nõus avalikustama kaluri nime, kes võrgu laevateele tõmbas. Ulm ütles, et laevateel olevate võrkude kohta pole kaebust olnud terve tema tööaja ehk 20 aasta jooksul.
Läänemaa rannakalanduse seltsi juht Margus Medell pidas vähetõenäoliseks, et midagi sellist teeksid kutselised kalurid. „Võib-olla harrastuskalurid,” ütlesMedell.„Kutseline kalur ei paneks Voosi kurku kinni.” Ta lisas, et inimesi on muidugi igasuguseid ja täiesti välistada seda ei saa.
Tähistatud laevatee kõrvale pandud kalavõrgud on Eesti vetes tavaline asi. Meresõitjate meelest võiksid võrgud alati olla kaugemal, sageli on nad aga laevateele nii lähedal kui võimalik. Rahvusvaheline praktika on hoida võrgud 50 meetrit laevateest, meie seadused seda vahemaad ei reguleeri.
Kurioosum on, et tõepoolest ei keela kalapüügiseadus laevateele võrku panna.
„Laevateele kalavõrgu paigaldamine ei ole kindlasti mõistlik.Ka kalapüüdja peab teadma meresõiduohutuse reegleid,” ütles veeteede ameti kommunikatsioonijuht Priit Põiklik.
Kelle meri?
Meresõitjad ütlevad kui ühest suust, et puuduv lause ei tohi takistada tervet mõistust: meri on suur ja katsume ära mahtuda. Laevatee on mõeldud laevadele ja juhid ei peaks seal sunnitud riske võtma. „Seadus küll lubab, aga milleks laevu ohtu seada?” ütles Kaspar Kruuse.
Jahiga võrku sõites takerdub see mootori labadesse ning edasi sõitmiseks peab keegi sukelduma ja võrgu lahti lõikama. Võrku kinni sõitnud alus jääb keset merd ootamatult merehätta, eriti ebasoodsa ilmaga, ja võib vajada sadamasse jõudmiseks pukseerimisabi.
Suure kiirusega tuleva kaatrijuht võib keerata laevateel võrku märgates rooli põiki, mille tõttu võivad alusel lennata uppi kõik asjad ja üle parda ka meeskond. „Sa ju eeldad, et laevatee on tühi, väljaspool teed oledki ettevaatlikum,” ütles Dolly kapten Einar Aru.
Kõnealune võrk oli pandud just Paralepa sihile. „Kui sõidad öösel Haapsalu poole ja jälgid sihitulesid, ei pane võrgulippe tähele,” lisas Kruuse. Pühapäeval olnud tuulevaikse ilmaga ei oleks võrk saanud ka ise liikuda.
Meresõiduohutuse seadus
* Meresõiduohutuse seadus ütleb, et veeliiklust ohustava või segava objekti on kohustatud veeteelt kõrvaldama või kandma sellega seonduvad kulud objekti omanik või paigaldaja.
* Laevatee on veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral meremärkidega tähistatud. Jahtlaevade jaoks ohtlikult madalas Voosi kurgus on laevatee tähistatud poidega.
* Häiretest navigatsioonimärkide töös, laevaliiklusele ohtlikest olukordadest või meresõiduohutuse alasest õigusrikkumisest, reostusest ja turvaintsidentidest tuleb teavitada veeteede ametit häiretelefonil 620 5665 või e-posti teel navinfo@vta.ee.
Allikad: meresõiduohutuseseadus, veeteede amet
On jah mõtetu hala. Täitsa usun ,et esimest korda üle pika aja selline kaebus tuli. Kuna ajakirjanik olla kaasas olnu siis ei imesta ,et lehte asi jõudis. Vähem mõla rohkem tarkust.
küllap Ramsi tipus pesitsev teesulgeja laiendab haaret. ei tohi autod tema kinnistust läbi minna, sai laevaliiklusest ka kõrini. sõidavad ju needki tema valdusest mööda.
Palju kära ei millestki! Sellised asjad kipuvad juhtuma ikka siis kui arvutamise ja muidu mõistusega probleeme on. Minule teadaolevalt on Voosi laevatee 5-6 m sügav (kohati ka 7m) . Kalurid kasutavad Haapsalu kandis mitte sügavamaid kui paari meetriseid võrke mis on põhjas. Võtame vee sügavuseks 5m miinus 2m jääb võrgujada ja pinna vahele veel 3m vaba vett kust ka kõige suurema süvisega Eestis olev jaht vabalt üle ujub. Paistab hoopis sedamoodi, et mõnele mehele meeldib vahtu üles kloppida ja ennast tähtsaks teha andmata endale aru sellise hüsteeria mõttetusest.
See Voosi kurk on kohati ainult 50 meetrit lai ja mòlemal pool on kivid. Normaalne inimene sinna vòrke ei pane. Eriti laevateele. ???? Sellises olukorras aitab nuga.
Selline mõttekäik on lollus, püüniseid on igasuguseid, see, et sa eeldad, et seal on kuni paarimeetrine võrk ei tähenda, et just see seal ka on.
Kalur paneb üldiselt 10+ võrku jadasse, ei usu, et see võrgutaja seal kalur on, kuna tekstis räägitakse justkui ühest võrgust. -Tavaline võrguharrastaja.
Alati tuleb sõita nii, et lippude vahelist ala ei läbiks!!! Vahet pole, mis sügavus, või kas oled sa Läänerannikul, või Põhjarannikul. Tänapäeval kasutatakse pinnavõrke ka 10+ meetri vees ja osad võrgud ongi pea 10 meetrit kõrged.
oleks olnud nagu kunagi Tallinna lahte piiranud miinitõkke võrguga, pidi ikka piiritu oht olema, aga kui oleks mõnele ulpivale palgile otsa pannud , keda siis süüdistada
Tõnis Ulm ongi oma meelest selline suur “bosss” kes ei peagi tarka ja tõsist juttu ajama, selle jaoks on tal oma alamad, “jooksupoisid”.
Ei aita Tallinn uurimisest ei keegi , tuleb konkreetne asi filmile ja siis näeme kuidas korrupeerunud inspektorid töölt lahkuma hakkavad , haapsalus on 1 inspektor ,kes on suuteline ükskõikseks jääma , ülejäänud ostetavad .
Fakte palun, muidu on niisama soe õhk!
Voosi kurk on Eesti üks kõige ohtlikumaid kohti. Sinna võrk tõmmata tundub ikka väga jabur. Kodanik Ulmi kommentaarid ja seisukohad on väga hämmastavad. Mees istub kontoris ja tambib paragrahve pähe. Äkki tasuks korra aknast välja vaadata või lausa merel ära käia?
Kus krt pühapäeval see tuulevaikne ilma oli??? Pühapäeval oli lõunast saati ikka väga korralik tuul.
Totaalne amatöör paneb oma võrgu kohta, kus võib püügivahendist ilma jääda. Jutt leiva laualt võtmisest on rumal, sest antud juhul on kalur loll..
jätab teise söögita, aga vanasti seilasid jahid ikka purjede abil