Kristjan Tõlk: põige kõrvaltänavasse

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

kristjan_tõlkHaapsalu mitmekülgne kultuuririkas suvi saab peagi läbi ja tegevus linna tuiksoonelt kandub kõrvaltänavaile, kus käib elu aasta ringi. Linnas peamistest turismimagnetitest kaugemal liikudes on tekkinud ikka ja taas paar mõtet ja küsimust meie linnaruumi kohta.

Silma on jäänud mitmed uued ehitised jakäimas olev renoveerimine. Uute ehitiste kohta on enim küsimusi tekitanud uue ridaelamu lahendus Sadama tänaval. Hoone on projekteerinud Eesti üks kuulsamaid arhitekte Emil Urbel. Tema loodud eramud on saanud positiivset tagasisidet nii spetsialistide kui ka rahva seas. See hoone pole aga heakskiitu saanud kummaltki auditooriumilt. Tegelikult ei häirigi mitte hoone arhitektuur, vaid pigem asukoht. Kohas, mida peamiselt iseloomustavad viilkatusega puithooned, tundub see tumehall hoone oma lamekatusega võõrkehana. Haapsalu uuemais linnaosades oleks selline hoone olnud rohkemgi kui tervitatav. Veelgi kummastavam on, et piiratud on ka linnakodanike ja turistide ligipääs merele. Haapsalu kaunis promenaad oleks saanud seal kenasti jätkuda, aga kahjuks on nüüd aed ees.

Teine teema, mis on mind kõnetanud, on vanade hoonete renoveerimine. Mitmel puhul on linnakodanikud teadmatusest või mõnel muul põhjusel renoveerinud oma kaunid majad sobimatul moel. On tehtud sobimatuid juurdeehitusi, ajastule mitte sobivaid värvilahendusi ja materjalivalikuid. Mitmele miljööalal paiknevale majale on pandud plastaknad, mille paigaldamise ainus argument on soodne hind. Hind on aga suhteline mõiste, sest väärt puithoone väärtust on plastaknad hoopis allapoole toonud. Õnneks on nüüd olemas linnavalitsuse toetus, et plastaknad saaks ümber vahetada puitakende vastu. Plastaknad hoone arhitektuuri sobituvate puitakende vastu vahetades võidab aga nii maja omanik kui ka linn – hinnatud puithoonestik saab juurde taas ühe kauni kodu, mida saavad kõik möödajalutajad imetleda. Tasub tähele panna, et aknavahetus vajab kooskõlastamist kohaliku omavalitsuse muinsuskaitsespetsialistiga.

Vanade hoonete renoveerimisel tasuks enne tööde alustamist end kurssi viia kõigi asjaoludega: kuidas ja mida tohib ses piirkonnas ehitada ning millised onselleks kõige õigemad ehitusviisid ja materjalid. Infot saab nii linnavalitsusest kui ka näiteks säästvarenoveerimise keskusest ja erialakirjandusest. Juhul kui majal on ümberehituste tõttu või muul põhjusel kadunud originaaldetaile, tasub uurida ümberkaudseid maju või samas stiilis maju linnas. Neil võib-olla säilinud originaaldetaile, mille järgi saab uue detaili valmistada.

Samuti ei saa üle ega ümber viimasel ajal ürituste ajalvohanud parkimis- ja liikluskorraldusest. Kohalikud inimesed on pahased, et linnas pargivad turistid sinna, kuhu pole lubatud. Ometigi on olemas viidad, kuidas suurürituste ajal pääseda selleks ettenähtud parklasse. Siinkohal tuleks tervikuna üle vaadata kogu linna liiklus ja tänavavõrgustik. Mitmel vanalinna tänaval tuleks liiklus normide järgi muuta ühesuunaliseks. See vajaks küll paljudelharjumist, aga tagaks, et kõigil liiklejail oleks tänaval ruumi.

Üks huvitav võimalus, mida võiks ka Haapsalus kaaluda, on viia kõnniteed ja sõiduteed ühele tasapinnale. Seda võtet on kasutatud Viljandis. Hollandis näiteks on see praktika juba ammu levinud. See annaks meie vanalinnale ajaloolisema ilme ning lahendaks ühe suure probleemi, mis kunagi on tekkinud koos kõnniteede tõstmisega. Nimelt on paljude vanalinna majade keldri- ja põrandaalused tuulutused kinnikaetud ning majade sokkel on tänava tõstmisega muutunud olematuks. Selle tõttu on puitmajade alumine osa veele ja niiskusele avatud. Kõnniteede viimine sõidutee tasemele taastaks ehitise normaalse toimimise – eeldusel, et sajuveed juhitakse sajuveekaevudesse. Ühel tasapinnal paiknevad teed muudaks ka kõigi liiklejate elu mugavamaks ja sujuvamaks.

Kristjan Tõlk

arhitekt

 

 

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
11 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Uskmatu+Toomas
6 aastat tagasi

Paljudes kohtades ennem kõnniteede ehitamist ääristasid teed kraavid milledest osa torustati aga osa aeti lihtsalt pinnast täis.Kuna vihmavete ärajuhtimine on liiga kallis siis ühelpool teed võiks olla kraav koos sissesõidu truupidega ja teisel pool käiks sõidutee vastu kinnistu piiri.Kui jõukus kunagi kogemata hakkab tõusma siis on jälle võimalus kraav vihmavete jäoks torutada.
Me oleme aga nii harjunud nende 30-40 aastat tagasi pooleli jäänud ja armsaks saanud kõnniteedega,et neist loobumine on raske !

Imelik/persona+non+grata
6 aastat tagasi

“…Kõnniteede viimine sõidutee tasemele taastaks ehitise normaalse toimimise – eeldusel, et sajuveed juhitakse sajuveekaevudesse.”
See eeldus on muidugi tore. Meenutame, et seda osa teest nimetatakse rentsliks ja rentsli toimivuse aluseks on tema puhtus ja vee juhtimise võime, mis omakorda oleneb tema äärte suhtelisest kõrgusest. Selle kõrguse ebapiisavusel ja ummistumisel rentsel ei toimi.

Imelik/persona+non+grata
6 aastat tagasi

” …toetus, et plastaknad saaks ümber vahetada puitakende vastu”
See on kahtlemata huvitav toetus. Veel huvitavam on erinevus “plastakna” ja plastvärviga kaetud puitakna või plastvärvi ja alumiiniumprofiiliga kaetud puitakna vahel (“ajastule sobivust” hinnates).
Mina lollakas eeldasin, et ehitustegevus ja selles kasutatavad materjalid spetsialistide pärusmaa. Nüüd tuleb välja, et hoopis sobivuse hindajate oma.

ggg
6 aastat tagasi

Ma arvan et enamus plastakende paigaldajad teadvustavad endale väga hästi, et tuleb maja välimusele järgi anda selle tehinguga, aga kui on küsimus kas külmetada kuna korraliku puitaken käib üle jõu või aknad välja vahetada jõukohase eelarvega, siis tõepoolest esteetika ei ole siin prioriteet. Eriti arvestades, et hinnavahe on kordades mitte 10-20 prossa. Lehes muidugi hea targutada mis võõra rahakotiga tegema peaks, vaevalt et ise kunagi aknavahetust ette võtnud…

Jäme
6 aastat tagasi

Sellesmõttes, et vanalinna oleks alkopoodi vaja. Vahel saab ka seal viina visata.

Eesti+Vabaks
6 aastat tagasi

Mulle muidugi ka meeldisid need varemed selle Sadama 28 maja asemel hoopis rohkem. Ja see jõle Rimi pood selle asemel oli ju ilus, Haapsalule nii omane, pommiauk.
Ja mingisugust Viljandit eeskujuks tuua… Et lammutame kõnniteed madalamaks. Linnas kus peale Nõukogude aega pole suudetud meetritki tänavat täielikult uuendada???? ainult taastusremondid…

to Eesti Vabaks
6 aastat tagasi
Reply to  Eesti+Vabaks

Mida sa jälle vingud vingumise pärast. Kui sul midagi öelda ei ole, siis ole vait.

Eesti+Vabaks
6 aastat tagasi

Vaata, lugesin artiklit ja silma jäi ainult ving… Ei ridagi positiivset, nagu meil siin linnas polekski midagi head ja ilusat, ei ühtegi korraliku ehitist.
Ja kui lõpetuseks veel soovitatakse needki viletsad olemasolevad kõnniteed lammutada. No tule taevas appi!!! Jabur ja ikka täielik fantaasia, mida isegi valimiste ajal kandidaadil ei sobiks rahvale lubada. No ei ole Haapsalu Dubai…

voh
6 aastat tagasi

Mitte kõnni – teid pole vaja remontida,vaid need maha võtta hoopis.

Keldriakende
6 aastat tagasi

sulgemisega on vanalinna majadele tehtud karuteene. Normaalne tuulutus puudub ja majad hävivad. Esimene asi peaks olema keldriakende taastamine mõttetute kõrgete kõnniteede kaotamisega. Aknad on teisejärguline, riivab silma aga maja tervist ei riku.

Otto
6 aastat tagasi

ikka ja alati mingi kriitika sellelt aadressilt.