8

Juhtkiri: pisikese tööõnnetuse kõhe tagajärg

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Lääne Elu: kus suitsu, seal tuld

Poolteist aastat tagasi sõbrapäeva varahommikul oli üks Haapsalu ööklubi Lemon Lounge klient nii purjus, et lõhkus kogemata peopaiga peegelseina. Politseipatrull viis mehe tema enda ohutuse huvides arestikambrisse. Kui mees oli toibunud, tegi sel päeval välijuhi tööl olnud politseinik talle kiirmenetluse korras väiksemat sorti trahvi peegli lõhkumise eest ja luges tõlgi vahendusel mehele sõnad peale, et see lõhutud peegli lõbustusasutusele kinni maksaks. Politseile oli see nii rutiinne juhtum, et ununes asjaosalistel õige kiiresti. Ainult et nüüd on kiirmenetluse ellu viinud politseinik teadliku vale otsuse tegemise süüdistusega kohtu ees.

Juba istungi esimesel päeval ei jäänud kahtlust, et otsus oli vale. Seda kinnitavad kõik tunnistused ja turvavideo. Mees kukkus peeglisse, selg ees, mitte ei löönud peeglit jalaga katki. Seda oli kinnitanud ka mees ise. Kukkudes lõhutud peegli maksumus tulnuks muidugi hüvitada, aga kukkumine ei ole väärtegu.

Vale otsus tugines kohtualuse sõnul suusõnalisel infol, mille ta oli saanud kolleegilt, ja kahjuhüvitamise nõudel, milles omanik, kes juhtunut ise pealt ei näinud, kirjutas, et mees lõi peegli katki.
Nii prokurör kui ka kohtunik imestasid, kas tõesti piisab inimese süüdimõistmiseks juhtunut pealt mitte näinud kolleegi jutust ja juhtunut samuti pealt mitte näinud inimese avaldusest.

Kas ekslik otsus oli tahtlik või mitte, otsustab kohtunik. Küll aga ütles politseinik kohtule, et selline praktika on politseis tavaline ja ta ei tunne, et oleks milleski süüdi. See teadmine ajab igale politseid usaldavale kodanikule hirmu peale. Ei saa ju süütu inimene end kuidagi turvaliselt tunda teades, et võib karistuse saada ilma igasuguste tõenditeta.

Kommenteeri

avatar
Kommenteeriks ka
Kommenteeriks ka

Ja lõpetuseks tahaks küsida, miks ajakirjanik ei uuri seda, et kuidas ja mil põhjusel tehakse kiirmenetluse otsusest kriminaalasi, kui keegi protokolli ei vaidlustanud ja protokolli saanud isik üldse surnud on?
Kas see ei oleks huvitav teema?
Upsista, ilmselt ei tohi uurida, sest kiputakse võõrale põllule 😉

Kommenteeriks ka
Kommenteeriks ka

Väheke objektiivsemat juttu kogu asjast saab lugeda siit:

http://peregasoome.blogspot.com.ee/2017/08/prokuratuuri-ja-politsei-sisekontrolli.html

Loodetavasti jääb kommentaar koos blogi-viitega ikka üles ja kellegi kuri käsi seda kustutama ei tule 😉

Kommenteeriks ka
Kommenteeriks ka

Ajakirjanik on kirjutanud umbes nii nagu see oleks tavapärane, et ilmatõenditeta protokolle koostatakse,, et igale suvalisele inimesel võidakse tänaval protokoll teha. Ei rääkinud see süüdistatav seal kohtus ikka nii küll nagu ajakirjanik selle esitanud on! Jutt kontsekstist välja kisutud ja endale sobivad laused kirja pandud!Süüdistatav rääkis, et tavapärane on see, kui üks vahetus annab teisele vahetusele materjalid üle ja uus vahetus jätkab asjaga.

Jaak
Jaak

Tulebki teha. Nii süüdi mõista….

sellist
sellist

süüdistuste esitamist pidas tavaks ka NKVD, kus troikale piisas süüdimõistmiseks, et keegi kusagil kuulnud oli, et keegi oli kuulnud

Kübe
Kübe

Tean, et niikui midagi on teen kohe avalduse võmmi peale. Aitab terrorist.

Kurg
Kurg

Pallil on kuuldavasti varemgi valet tulnud. Loodame, et saab oma vitsad.

KS
KS

Tuleb meelde ,kui üks naaber peale aiakäru kadumist mainis avalduses muuseas teist naabrit ilma tõestusta ja mõni aeg hiljem kutsuti see kahtlustatavana välja.

wpDiscuz