Haapsalu piiskopilinnuse muuseumi arendamiseks saadavast rahast on räägitud-kirjutatud juba üle aasta ja sügisel tuligi teade, et EAS on otsustanud linnusemuuseumi arendada keskajateemaliseks tegevusmuuseumiks-külastuskeskuseks. Nüüd jõudiski kätte hetk, mil senine, 20 aastat tegutsenud muuseum pani uksed kinni, et paari aasta pärast uues kuues avaneda.
20 aastat on pikk aeg ja selle ajaga saab mõni asi väga omaseks. Nii kipume vahel unustama, et kunagi oli aeg, mil linnuses muuseumi polnudki. Siis tuli aeg, mil muuseumiekspositsioon mahtus vaid kahte ruumi, muuseumiuksel müüdi pileteid ja väikeses linnuses sai vabalt ringi turnida. Järk-järgult on muuseum kasvanud ja võtnud enda alla kogu väikese linnuse. Võib-olla meenuvad veel pahandamised, kui piletimüügikiosk väikese linnuse väravasse kolis. Nüüd oleme sellega kõik harjunud.
17 aastat, enne linnusemuuseumi liitmist sihtasutusega Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, juhtis linnusemuuseumi tegemisi Ülla Paras. Seega võib öelda, et muuseumi ekspositsioon oli tänini suures osas tema nägu. Haapsalu linnusemuuseum on olnud hea näide sellest, kuidas vähese rahaga ja kitsastes oludes on püütud külastajale elamusi pakkuda ja neile uusi teadmisi anda. Kuidas kaltsukast ostetud või mõnest asutusest üle jäänud mööblitükke on keskajast rääkivasse ekspositsiooni sobitatud ja nutikate lahendustega efekte tekitatud.
Nüüd algab linnuses uus ajastu. Muutub nii väikese linnuse välimus kui ka sisu. Uus ekspositsioon, kui see 2019. aastal avatakse, tuleb kindlasti professionaalsem, pakub rohkem tegevust ja avastamist. Põlve otsas nokitsemise aeg saab küll mööda, kuid oli see ju omamoodi armas ja kodune. Peaasi et kodusus linnusest päris ei kaoks.
väga huvitav oleks teada, kas seda hakkab taas ehitama muuseumijuhi onupoja firma?
Kõik on kena ja tore aga kui linnakodanik pöördub mingi küsimusega meili teel muuseumi poole siis oleks ka viisakas vatata.Või on muuseumil ka internet “täis saanud”?