7

Uuemõisa mõisapark sai endisaegse ilme

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Uuemõisa park Ailar Ladva

Kui varem võis vaid ette kujutada, mis keset tiiki asuval saarel toimub, siis nüüd pääseb sinna mööda silda. Tõsi, saar vajab veel veidi heakorrastamist. Foto: Arvo Tarmula

 

Uuemõisa pargi rekonstrueerimise teine etapp on lõppemas ja sellega saab ühtlasi valmis keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatav osa pargist, ülejäänud raha tuleb leida omavalitsusel.

„Selle aasta jooksul peaksid puud ja lilled olema istutatud,” ütles Ridala abivallavanem Ailar Ladva.

Teine etapp koosnebki valdavalt taimede istutamisest ja suurem osa haljastusest ongi tehtud, kuid kaugeltki mitte veel kõik. Teise etapi tähtaeg ongi alles järgmise aasta juunis ja selleks ajaks on parki istutatud ühtekokku 2814 uut taime.

„Osa taimi ja puid istutatakse sügisel ja pärast seda tuleb teha veel hulk väiksemaid järeltöid, mis ulatuvad otsaga järgmisse aastasse,” selgitas Ladva.

Pargiaas ja paviljon

Suurem osa töid tehti eelmisel aastal, esimeses etapis süvendati ja puhastati tiik, võeti maha vanu puid, ehitati sillad, paigaldati pingid ja prügikastid ning rajati kõnniteed. Jalgradade võrgustik on muinsuskaitseameti nõudel kaetud kruusaga ja näeb välja täpselt selline, millel võis mõisarahvas patseerida sajand tagasi.

Kompvekiks pargis on saareke tiigi keskel, mida sai enne vaid kaugelt imetleda. Nüüd viivad sinna sillad. Ladva ütles, et praegu on saar veel rohtu kasvanud ja ootab korrastamist. Projekti järgi peaks saarele tulema paviljon ja tiigi lähedusse ka lava kontsertide tarbeks, kuid millal, seda ei oska Ladva veel öelda. Nimelt selgus, et paviljoni, lava ja ka valgustuse kulusid keskkonnainvesteeringute keskuse toetus ei kata. Nende rajamist peab rahastama vald ise.

„See selgus taotluse käigus, milleks raha saab ja ei saa,” ütles Ladva. Abivallavanem selgitas, et aastaid tagasi alustatud projekt koostati mõisapargi korrastamiseks ning pargi looduskeskkonna kaitsmiseks ja säilitamiseks.

Paviljoni, lava ja valgustuse rajamine pole aga keskkonnakaitselised tegevused ega osutunud seetõttu abikõlblikuks. Ladva lisas, et paviljon ja lava sel aastal kindlasti ei valmi.

Tiigi maanteepoolsele küljele tuleb ala, mida nimetatakse pargiaasaks.

„Sinna on ette nähtud ülejäänud pargist erinev taimekooslus ning sinna istutati nimekirja alusel 65 sorti niidutaimi ja kuut sorti põõsaid. See tuleb seda sorti looduslik ala, mida niidetakse ainult paar korda aastas,” selgitas Ladva. Praegu on see ala lindiga piiratud, et seda suures tuhinas koos ülejäänud pargimuruga maha ei niidetaks, nagu kord juba juhtus.

Park nagu  muiste

„Eesmärk on taastada mõisapark kujul, nagu see oli enne II maailmasõda,” rääkis Ladva Ridala vallavalitsuse ettevõetud suurest projektist.

Lehitsedes paksu kausta, milles on kõik pargi ehitusega seonduv üksikasjalikult kirjas, leidis ta 1936. aasta pargi kaardi. Park tuleb võimalikult sarnane oma esialgse väljanägemisega.

2014. aastal valminud projekt loodi kooskõlas muinsuskaitseameti ja keskkonnaametiga, kes andsid nõu jalgradade kattematerjali, puude mahavõtu, istutatavate taimeliikide jm kohta.

Pargi ehituse jooksul võeti maha 72 puud ja istutatakse ümber viis puud. „Võtsime maha haiged ja vigased puud ning need, mis jäid kõnniteede ehitusel ette,” selgitas Ladva. „Vene ajal pandi kasvama palju kaski, mida siin enne ei olnud,” lisas ta.

Lossi tänavat ääristanud kased asendati pärnadega, et taastada seal olnud pärnaallee. Põhilised puuliigid pargis olid omal ajal pärn, sanglepp, vaher ja saar.

Pargis elutsevad nahkhiired, kes on Eestis looduskaitse all, mistõttu pääsesid nahkhiirte kaitseks mõned kuivanud puud eemaldamisest. Tagamaks nahkhiirtele võimalikult head tingimused, seadis keskkonnaamet nõudmised ka pargi valgustusele. Kasutada on lubatud vaid väikese võimsusega leedlampe.

Mõisapargi kõrval saab uue ilme ka mõisahoone. Sügisel algab välisfassaadi ja katuse renoveerimine. „Vahetatakse aknad, osa katust remonditakse, hoone tagaküljele tulevad uued trepid,” loetles Ladva. Ka hoone sees tehakse tasapisi remonti, kuid Ladva sõnul ei tasu seda enne suuremas ulatuses ette võtta, kui on teada, mis sinna tuleb. „Seda näeb pärast valimisi.”

Mõisapargi rekonstrueerimise kavandas inseneribüroo Urmas Nugin OÜ. Parki hakkab hooldama linnavalitsus.

 

 

Uuemõisa mõisa rekonstrueerimine

I etapp
märts 2016 – veebruar 2017
198 300 eurot koos km-ga

II etapp
mai 2017 – juuni 2018
51 700 eurot koos km-ga

JAGA

Kommenteeri

avatar
Ohoo
Ohoo

Ei tea kuidas see küll loodusele hea on, et puud maha võetakse ja saareke tiigi keskel kiilaks aetakse – varem oli seal hea pelgupaik pesitsejatele lindudele, hetkel seal kõnnumaa. Niidutaimedega lapike on vahva, aga kaua see ilusana püsib, on küsimus. Raudselt hakatakse sealt neid ohtralt noppima ja seal sees fotoshoote korraldama, varsti lage. Mind ka pani kruusatee valik imestama, aga samas, ma usun, et ajaga kui kinni tambitakse, muutub ilusamaks see.

aeg läks
aeg läks

Kahju, et teed on kaetud kruusaga. On küll sarnane endisaegsele, aga tänapäeval ei tahaks kõndida sellisel, eriti vihmas. Aga kui meeldib – jalutage kindlasti!

einoh
einoh

aga üldiselt tubli

millal
millal

siis mõis tagastatakse endisele omanikule

Arvos
Arvos

Milleks?

et
et

õiglus valitseks maapeal

Mitte sai, vaid saab
Mitte sai, vaid saab

Vara hõigata SAI. Ei ole veel saanud. Kui kõik alles poolik, saame rääkida sellest, et saab endisaegse ilme. Kahju on vaadata, et terve tiigi ümber on vaid 1 prügikast ja kes sinna oma sodi viia ei viitsi, viskab, kuhu juhtub. Nii tiigi servale, kui tiiki kui lihtsalt valgete pinkide kõrvale. Küll on ikka inimese mõistus, jalad ja käed lühikesed. Mitte midagi ei hinnata, mitte kellegi tööd ei väärtustata.

wpDiscuz