6

Dirhami sadamasse võib tulla suur hotell

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

meritaht

Dirhami sadamahotell hakkab vastu võtma samasse tuleva Meritähe spaa kliente. ESKIIS

Noarootsi vallavalitsus algatas juunis detailplaneeringu, mis näeb ette Dirhami sadama juurde viiekorruselise hotelli ja kuni kaks spordihoonet.

Hotell oleks üks osa Dirhamisse kavandatavast Meritähe spaa puhkekompleksist.

Detailplaneering hõlmab Kalda, Kaldaliiva, Tankla ja Töökoja katastriüksuse ning osa Dirhami sadama katastriüksusest. Planeeringuala pind kokku on ligikaudu 3,4 ha.

Maa kuulub Dirhami sadama omanikule Mellson Grupp OÜ-le. „Vastab tõele, et Dirhami sadama arengukava näeb ette muu hulgas ka hotelli rajamist,” ütles sadamat pidava Mellson Grupp OÜ juht ja omanik Mart Vahtel.

Vahtel ei öelnud, kui palju võiks hotelli rajamine maksma minna või millal saaks selle ehitus alata, ega ka seda, kui palju külalisi hotelli loodetakse. „Praegu ei ole kogu sadamaala kontseptsioon veel lõplik ja puudub ka hotelli kohta täpsem visioon,” sõnas ta. „Seega ei ole veel võimalik vastata detailsetele küsimustele.”

Noarootsi vallavalitsus toetas hotelli, sest see vastab valla arengukavale. „Valla avalikud huvid on fikseeritud valla arengukavas ja see toetab vaba aja veetmise, sealhulgas sportimisvõimaluste loomist vallas piirkonniti. Samuti on valla arengu eesmärk puhkevõimaluste mitmekesistamine. Hotelli tüüpi majutus praegu vallas puudub,” seisab detailplaneeringu algatamise korralduses.

Läänemaa Turismi juhataja Annika Mändla sõnul on Läänemaal üldiselt hotelle vähe. „Turgu oleks kindlasti. Kõige suuremad on meil Laine ja Fra Mare ning on tunda, et hotellidele on veel ruumi. Eriti veel koos toetavate teenustega, mida nad plaanivad,” ütles Mändla.

„Dirhami ja Noarootsi kant on põnev nii ajalooliselt kui ka looduse poolest. Kuigi meil ei ole Läänemaa eri osade kohta eraldi statistikat, näeme, et see kant on huvipakkuv. On palju neid, kes liiguvad just Haapsalu ja Tallinna vahet rannikut mööda,” sõnas Mändla. „Ka rannarootsluse taust pakub paljudele huvi.”

„Dirhami on juba oma kalakohvikuga tõusnud kaardile,” lisas ta.

Hotell on kavandatud sadamast vasakule.

Dirhami sadamakaist paremale kavatseb Vahtel rajada ookeanikaladega akvaariumi ja spaa. Aastast külastajate arvu näeb arendaja esialgu 60 000 ringis, 2023. aastaks juba 100 000.

JAGA

Kommenteeri

avatar
Naljanumber.
Naljanumber.

Fra Mares ja Laine täis väljamaaliasi. Ja nüüd siis jagub veel Dirhami. Uskumatu!
Ja töötajad, hakkavad saama miinimum palka. Nagu on seda näha.

eks on
eks on

ennegi imesid juhtunud , saab näha, kas tõesti see õhkutäis ettevõtmine nii ka rakendub kui plaanis ja kust tulevad need inimmassid, kes seda oma külastustega hinges hoiavad. Usun, algul jah võib seal rikkam rahvas mingi aeg uudistama tulla, aga kuna eesti inimkonna suurem osa elab peost suhu, siis ega ,,rikkurid,,kogu ettevõtmist ülal pidada pikemas perspektiivis aita. Välisturistid on muidugi sihtgrupp, kuid mitte igaveseks.

Rändaja
Rändaja

Head plaanid. Rännuhing hindab Dirhami kandi ettevõtmisi. Edu!

vagatseja
vagatseja

arvestades juba lähitulevikus sinna suunduvate massidega, tuleks kindlasti hoolitseda ka nende usule pühendumise eest, st. ehitada vähemalt kolm levinuma ja laieneva usu templit kiiresti

Unesnôiduja
Unesnôiduja

Kôigega päri, välja arvatud tagasituleva rahvaga. Ei tule keegi välismaalt tagasi. Kui, siis need, kes seal hakkama ei saa.

igatahes
igatahes
kosmodroom oleks samuti väga vajalik, sest nyripea planeedi rahvas ja ka teised galaktikas asuvate planeetide uudishimulikud asukad sooviksid kindlasti seda dirhami imet külastada.ja hotelli võiks projekteerida hoopis veealusena, sobiks nagu teemaga kokku. arvestades transiitkaubanduses asetleidvaid suuri muudatusi ja soome huvi selle transiidi vastu, tuleks railbaltika suunata pärnust haapsallu ja dirhami, sest suurte kaubamahtude puhul on igati loogiline ehitada selle trassi jätk dirhamist hankosse, kas siis tunneli või sillana. kõrvalasuvasse perakülla aga sobiks vabaajakeskus, näiteks kasiino ja F-1 rada. KOV-i eelarve kasvaks ja kohalikud saaksid tööd, samuti pidurduks ääremaastumine, rahvas pöörduks sinna kanti tagasi, eriti need, kes on läinud välismaale õnne… Loe rohkem »
wpDiscuz