2

Vaibavabrik kinkis Lihulale sünnipäevaks kella

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Lihula 806. sünnipäev janek vipre kell (urmas lauri)

Vaibavabriku Narma omanik ja juht Janek Vipre teisipäeva hommikul Inglismaalt saabunud kellaga. Foto: Urmas Lauri

Teisipäeval tähistas Lihula oma 806. sünnipäeva suurejoonelise kultuurigalaga „Kingitud aeg”. Kuulamas-vaatamas oli õhtu jooksul sadu huvilisi.

„Kõik on põnev, mis õhtu jooksul toimub,” oli idee autor ja kunstiline juht Pille Saatmäe juba kultuurigala eel kindel. Saatmäe lubas, et galaõhtu algab suure üllatusega. „See on tõesti tore üllatus, tulge kindlasti vaatama,” soovitas Saatmäe.

Kes selleks ajaks kultuurimaja juurde tuli, ei pidanud pettuma, sest kingitud aja tegi käegakatsutavaks vaibavabriku Narma kingitud kell, mis hakkab mõisahoone fassaadil linnarahvale aega näitama.

Meetrine läbimõõt

Lihulas tegutseva vaibavabriku Narma omanik ja juht Janek Vipre tõmbas kultuurimaja veeres huviliste pilke püüdnud salapäraselt kastilt katte ning sealt ilmus välja umbes meetrise läbimõõduga kell.

Narma sai suvel 25aastaseks ning Vipre sõnul soovis vabrik ennast linnarahvale rohkem näidata.

„Teadupärast ei tehta Narmas asju päris tavalisel moel,” selgitas Vipre kellaidee sündi. „Koostööpartnerite ja sõpradega arutades jõudsime mõttele, et peaks midagi Lihulale ja Lihula rahvale kinkima. Kõige ahvatlevama variandi leidis vallavanem Varje Ojala-Toos. Oli mõte, sellest sai sõna ja sõna sai teoks.”

Tühi ava mõisa portaalil ootas seda kella umbes 80 aastat. Mälestus eelmisest ajanäitajast on säilinud vaid ühel fotol, mille järgi Janek Vipre ka uue ajanäitaja kujundas.

Vipre sõnul on tavaarusaam, et tellid, maksad arve ja kaup ongi kohal. „Sellega nii lihtne ei olnud, kell jõudis Inglismaalt kohale 12. tunnil, see tähendab täna. Meie meeskonna ühise jõupingutuse tulemusena. Fassaadile jõuab ta lähemate nädalate jooksul,” lubas Vipre teisipäeva õhtul.

Kella kujundanud Vipre oli kellateemasse tõsiselt süvenenud. „Kelladega on vahva lugu. Seierid seisavad kellareklaamides nii nagu sellel kellal [kümme minutit kümme läbi]. Mis on põhjus?” küsis ta publikult. „Nii lihtsalt on ilus, kui valitseb sümmeetria. Aga seierite selline asend tähendab ka victory märki – võitu. Meil oli täitsa võidune tunne.”

Vipre sõnul olnud kella saamise ettevalmistustöö hästi pikk. Narmale olnud abiks nii Lihula vallavalitsus, mõis, muinsuskaitseamet kui ka keskaegse Lihula fond.

Liiguti ajas ja ruumis

Tänavuse galaõhtu eripäraks pidas Saatmäe, et laval ei vahetunud esinejad, seekord tuli publikul uude esinemiskohta jalutada. Gala viis osalejad ja vaatajad kunsti-, muusika- ja tantsuetenduste kaudu ajas rändama. Läbivaks teemaks oli aeg, eri lavadel sai näha esinejaid lastest memmede-taatideni.

Saatmäe sõnul tingis kultuurikava korraldamist mitmes esinemispaigas just nimelt Lihula paljude võimaluse olemasolu. „Mõis, varemed, kultuurimaja ümbrus ja saal,” loetles Saatmäe esinemispaiku. „Tegijaid ju on, tuleb ainult kutsuda, tulevad hea meelega.”

Ajastuülest klassikat tõid vaatajate ette Tallinna balletikooli õpilased, romantismi Marko Martin. Samuti esinesid barokkmuusika ansambel, Madli Marje Sink ning löökpillikvartett ja Tallinna tantsuakadeemia tantsurühm Uppsar. Üles astusid Lihula meeskoor, naiskoor Leelo, Lõuna-Läänemaa mudilaskoor, Junior Danceband ning rahvatantsijad Lihula ja Hanila vallast.

„Tegelikult läks ikka paremini, kui ma lootsin,” ütles Saatmäe eile keskpäeval kultuuriõhtule tagasi mõeldes. Korraldajana olnud tal enne galat hirm nahas, kas hakkab kõik ikka nii jooksma, nagu ta planeerinud on. Tuju tegi Saatmäel eriti heaks, et sai peo järel väga palju positiivset tagasisidet.

„Ja kui head need mängijad meil on, lihtsalt naudi!” polnud Saatmäe kiitusega kitsi. Kohalikest esinejaist tõi ta esile Junior Dancebandi, mis läheb tema sõnul üha paremaks.

„Uppsar oli tõeline rosin,” nentis Saatmäe. Tallinna tantsuakadeemia tantsurühm esines kultuurimaja taga. Kui nende etteaste lõppes, kärgatas mõisahoone esisel taevasse ilutulestik.

„Kultuuripäevad on Lihula vallas viimased, järgmisi, 25. kultuuripäevi tähistame juba Lääneranna vallas,” nentis Lihula kultuurimaja juht Tiina Lobja.

Mullu lavastati Lihulas 123 osalisega ooper „Uku ja Vanemuine”, mis etendus vaid korra, 8. augusti hilisõhtul. Ooperiga tähistas Lihula oma 805. ning Lihula muusika- ja kunstikool vastavalt oma 30. ja 25. sünnipäeva. Kaasa lõid muusika- ja kunstikooli õpilased ning kohalikud rahvatantsijad ja koorid. Ka toona oli ettevõtmise idee autor Kõmsi kooli direktor muusik Pille Saatmäe.

Laupäeval alanud Lihula kultuuri- ja spordipäevad kestavad kaheksa päeva. Aastapäevapidustustele tõmbab joone alla pühapäeval seitsmendat korda korraldatav Lihula lillkirja festival.

Lihula 806

Laupäeval alanud Lihula kultuuri- ja spordipäevad kestavad kaheksa päeva.

12. august

  • kõrgushüppevõistlused, muusika ja tulesõu
  • Vana-Läänemaa ajaloo seltsi mõisatuur bussiga vanal Läänemaal
  • kontsertaktus „Lihula tänab ja tunnustab”. Esineb Jaan Tätte.
  • Simman. Tantsuks mängib ansambel Audru Jõelaevanduse Punt

13. august

  • laat
  • 7. Lihula lillkirja festival

Vt ka: "Galerii: Lihula 806. aastapäeva kultuurigala"

"Galerii: K. A. Hermanni „Uku ja Vanemuine” Lihulas"


 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Läänerandlane
Läänerandlane

Väga kena ja võimas kingitus 🙂

Lihulas ajajärk uus algamas
suure Lääneranna keskusena,
ajanäitajat, uut kella,
mõisaportaali väga vaja on!

Mikk
Mikk

SUPER Janek!Narma vaibavabriku ùmbrus on nii kena ja ròòmustab silma,nùùd veel kaunis kell mòisamàel ,.Lahe ,et sellised ettevòtijad on olemas kes ainult oma taskuid ei tàida ja mòtleb,panustab kogukonna heaolule.

wpDiscuz