Andres Ammas
muusikaõpetaja, poliitik
Mind on alati eriliselt köitnud klassika ja roki kokkupuuted, sestap oli Gary Brookeri esinemine Haapsalus koos koori ja orkestriga minu ühe suurema unistuse täitumine. Tõnis Mägi viitas oma kavas olnud Gennadi Tanieli laulu „Sind otsides” sisse juhatades Procol Harumi mõjutustele ja need olidki selgesti kuulda. Sellest edasi mõeldes ja 1970. aastatel loodut meenutades on Brooker kogu maailma, sh Eesti muusikat nii oma harmooniajärgnevuste kui ka erilisest pingest kantud loomulike ja dramaatiliste meloodiatega ikka massiivselt mõjutanud.
Kontserdi krooniks oli „The Salty Dog” (eesti k versioonis „Ohe öös”), valus ekspressiivsus koos helguse ja füüsiliselt tajutava tundega, et muusika teeb maailma paremaks. Teades Brookeri intelligentsust ja tundlikkust, ma lausa ootasin, kuidas vanameister kajakad mängu toob, sest juba 1969. aasta originaalsalvestuses annab ju linnukisa kammertooni.
Lõpulooski (50 aastat tagasi loodud Bachi mõjutusega „A Whiter Shade of Pale”) tuli jälle esile see Procol Harumi fenomen – nukrus ja lootus üheskoos.
Lõputult uhke olen oma sõprade, Haapsalu kammerkoori üle. Nüüd ei ole vaja enam kellelegi tõestada, miks on ühel väikelinnal vaja esinduskoori. Kuulasin laupäeval esitatud seadeid Brookeri 2006. aastal toimunud kontserdi salvestuselt – nii Haapsalu festivali orkester kui ka koor olid paremad kui nende kolleegid Taanist – erksamad ja kirglikumad.
Sa oled täielik udu
Teine päev oli rohkem kammerlik kui esimene.Maitseasi:)
Koor, orkester, Brooker ja The Salty Dog – tõenäoliselt selle suve tipphetk Haapsalus. Lummav.
No alati saab paremini! 95% nõus.
100 prossa nõus!