1

Helmen Kütt: et suur rõõm mitmike sünnist jääks püsima

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Helmen Kütt. Foto: Albert Truuväärt / Riigikogu kantselei

Ilma poolest mornivõitu suve üheks helgemaks sündmuseks on laulu-ja tantsupeo kõrval olnud kahtlemata nelikute sünd. Juuli alul Ida-Tallinna keskhaiglas siia ilma sündinud neli väikest tüdrukut tõid suurt rõõmu oma vanematele, arstidele-õdedele, kodusele Vinni vallale, tervele Eestile.

Esialgu on pisikesed õed veel meditsiinitöötajate hoolitsuse ja tähelepanu all, aga peagi tuleb aeg, mil tohutu koormus ja vastutus langevad ema ja isa õlule. Kes on vähegi kokku puutunud ühe vastsündinu eest hoolitsemise ja hiljem väikelapse kasvatamisega, teab, et tegu on täiskohaga tööga. Aga kujutagem ette, kui palju hoolt ja vaeva, vaimujõudu, aga ka füüsilist rammu nõuab kolme või nelja beebiga tegelemine, kes tahavad üheaegselt süüa või sülle või kes kõik koos nutavad ja vajavad lohutamist. Aastate eest kirjeldas mulle üks kolmikute ema üpris värvikalt, kuidas ta pideva magamatusega võideldes pidi korraga hakkama saama kolme imiku imetamise, mähkmete vahetamise, riietamisega ning pesemisega ja seda olukorras, kus laste isa igati toetas. See ei olnud kolmekordne koormus, see oli lakkamatu hullumaja, aga mul on kõigest kaks kätt ja kaks jalga, meenutas huumorisoonega õnnistatud kangelasema.

Riigi tasandil on mitmike vanemate muredega aastaid tegeletud ja osadele probleemidele on ka lahendus leitud. Nii näiteks on kolmikutest alates nähtud igale lapsele tavapärase 320 euro asemel 1000 euro suurune sünnitoetus. Aga äsjane kaunis ime osutas selgelt vajadusele leida kolmikute ja nelikute vanemate ning nende laste toetamiseks uued ja paindlikumad viisid. Mul on hea meel selle üle, et sotsiaalministeeriumis on selleks valmisolek olemas. Riigikogu sotsiaalkomisjon asub kavandatavaid muudatusi arutama ja ka ise lahendusi pakkuma kohe, kui riigikogu septembris oma korrapäraste istungitega alustab.

On selge, et mitmike peredes hakkab raha varasemast märksa rohkem kuluma ja seda püsivalt, kusjuures kulud laste esimestel eluaastatel aina kasvavad. Seepärast oleks igati mõistlik, kui riik hakkaks maksma mõlemale vanemale vanemahüvitist. Täiendav hüvitis võimaldab paremini kohati üliinimlikku koormust jagada. Lisaks loob see teisele vanemale, reeglina isale võimaluse pühenduda ennekõike just oma laste kasvatamisele. Rahamured ei tohi suurt rõõmu varjutada. Seadusesse tuleb sisse kirjutada ka erandjuhud, sest ei saa välistada olukordi, kus mitmikud sünnivad või jäävad kasvatada üksikvanema peresse. Samuti peaks riik koostöös omavalitsustega pakkuma nii mitmike vanematele kui ka laiemalt lasterikaste perede emadele-isadele uusi teenuseid, sealhulgas asjatundlikku nõustamist.

Hiliskevadel, lastekaitsepäeva eelõhtul korraldasid sotsiaaldemokraadid Toompeal koos rahvastikuteadlaste ja lastekaitsespetsialistidega arutelu selle üle, kas oleme oma perepoliitikaga õigel teel. Ekspertide ühine arvamus oli, et meie laste ja perede toetamise süsteem on väga edumeelne, olles teinud suure arenguhüppe just viimasel kolmel-neljal aastal. Toetuste struktuuri poolest on Eesti üks Euroopa juhtivamaid riike. SDE vedamisel toimunud toetuste märkimisväärne tõus on toonud tuhandeid lapsi välja süvavaesusest ja vaesusriskist ning andnud paljudele kindlust ja julgust hakata lapsevanemaks. Toona kõlasid üleskutsed, et toetussüsteemi saab alati parandada ja täiustada. Seda on kavas õige pea teha, pidades silmis just mitmike ja nende vanemate huvisid ning vajadusi. 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Komöödia
Komöödia

Sots, kelle valitsus kaotas ära abikaasade ühisdeklaratsioonide senise vormi, mis väärtustas kodust lapsevanemat, tuleb rääkima oi kui tublid ja eesrindlikud nad on olnud. Võiks juba pigem lihtsalt näkku sülitada proua Kütt.

wpDiscuz