Autonäitusele tuleb Eesti vanim auto

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Pankrotis Detroiti ümbruse tuntumaid huviväärsusi on Henry Fordi muuseum. Peale Fordi ja autotööstuse ajaloo saab seal lühiülevaate kogu Ameerika tööstusrevolutsiooni saavutustest. Pildil üks Fordi algusaja kuulsamaid autosid Ford T, esimene auto, mida rahvas osta jaksas ja mis Ameerika ratastele pani. Toodeti eri mudeleina 1908–27. Foto: Margus Välja
Pankrotis Detroiti ümbruse tuntumaid huviväärsusi on Henry Fordi muuseum. Peale Fordi ja autotööstuse ajaloo saab seal lühiülevaate kogu Ameerika tööstusrevolutsiooni saavutustest. Pildil üks Fordi algusaja kuulsamaid autosid Ford T, esimene auto, mida rahvas osta jaksas ja mis Ameerika ratastele pani. Toodeti eri mudeleina 1908–27. Foto: Margus Välja
Fordi algusaja kuulsamaid autosid Ford T, esimene auto, mida rahvas osta jaksas ja mis Ameerika ratastele pani. Toodeti eri mudeleina 1908–27. Foto: Margus Välja

Ameerika autonäitusele vurab Laitse rallipargist kohale Eesti vanim sõitev auto – vanatehnikaklubi ja Laitse Rally Parki omanikule Üllar Suvemaale kuuluv 1911. aastal valminud Ford T Speedster.

Ford T oli oma kaasajal ääretult populaarne auto, mida koos oma erinevate variatsioonidega ehitati 20 aasta jooksul üle 15 miljoni. Hiljem ei ole ühtegi autot enam nii palju toodetud. Suvemaa sõnul peitus selle mudeli populaarsuse taga lihtsus, töökindlus ja soodne hind.

Ford T kerele ehitati nii sõiduautosid kui ka busse. Speedster oli Ford T mudeli põhjale ehitatud tänavasportauto, millega sai tavapärasest kiiremini sõita.

Tegemist on teise põlvkonna autoga, kus on palju messingut, omapärasemad laternad ja pasunad.

„Hoopis muud kui tänapäevased autod või uhked viiekümnendate autod, vanaauto on ikka vanaauto,” ütles Suvemaa.
Tema sõnul annavad vanaautod nii vaatamis- kui ka sõiduemotsiooni. Ometi ei soovita Suvemaa sellise autoga tipptunnil Tallinna kesklinna sõitma minna, pigem sobivad need tema hinnangul väikelinnadesse ja teistesse väikestesse kohtadesse.

Konkreetse Ford T Speedsteri on Suvemaa ostnud valmis kujul ja on sellel teinud vaid pisiparandusi, et auto saaks Eestis kehtiva muuseumi autonumbri.

Seesugune must numbrimärk näitab, et sõiduk vastab vanasõidukina registreeritava sõiduki tehnonõuetele ja originaalsusele kehtestatud nõuetele. Konkreetsel autol veel vastavat numbrit ei ole, sest selles osas käivad veel selgitustööd, sest seesugune muuseuminumber ei ole Eestis levinud. Kokku on Eestis muuseumi numbrimärgiga 170 autot, vanaautodega tegelejaid aga veelgi vähem, sest ainuüksi Laitse rallipargile kuulub nendest 20.

Vanaautodega saab tegeleda ka restaureerimise eesmärgil, osta neid sõitmiseks, muuseumi tarbeks või kollektsioneerimiseks. Suvemaa nimetab ennast vanaautode kollektsionääriks, kes pigem kogub valmis kujul autosid. Tema kogusse kuulub 15–16 enne 1930. aastat ehitatud autot, kogu kollektsiooni 50–60 autot, nende hulgas nii vanu ameeriklasi, Vene autosid kui ka BMWsid.

Suvemaa soovib inimestele meelde tuletada, et vanadest autodest peetaks lugu, kui need kuskil seisavad. Tema kogemus on näidanud suhtumist, et vanaautot nähes tahavad inimesed seda kohe näppida ning sellele peale ronida.
„Üsna tihti olen sattunud sellise olukorra ette, miks see auto siin üldse on, kui mina ei või sisse ronida,” rääkis Suvemaa.

Tema sõnul ei aduta väga vanade autode väärtust, seda, et nad on õrnad, nende taastamine kulukas ja teadmisi nõudev.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments