Pakri tantsudeta ei möödunud ka eelmine, Pürksis peetud Rootsi päev. Foto Arvo Tarmula
Laupäeval on Padisel eestirootsi kogukonna traditsiooniline suvesündmus – Rootsi päev, mis tänavu on pühendatud eestirootslaste kultuuriautonoomia kümnendale juubelile.
Seekordne, arvult juba kuues Rootsi päev keskendub Padise ja sellega tihedalt seotud Pakri saartele. „Pakri saared ning Padise ja Kurkse kant on samuti olnud kunagi eestirootslastega asustatud ja nendega väga tihedalt seotud,” ütles eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhatuse esimees Jana Stahl Rootsi päeva tänavust toimumiskohta ja kava kohta. Ta lisas, et Pakri saartel Rootsi päeva pidada oleks logistiliselt keeruline, kuid pärast ürituse lõppu on paaril paaditäiel huvilistel võimalus saari siiski külastada.
Padise klooster, kus laupäeval teeb ringkäigu Heli Nurger, on eestirootslaste ajaloos olulist rolli mänginud, sest 1345. aastal müüs just Padise klooster Suur-Pakri saare viiele rootslasele. Pärast rongkäiku on kloostrikirikus kontsert.
Kl 10 algaval Rootsi päeval kuuleb pakrilaste pajatusi kodusaare ajaloost ja näeb Pakri tantse noorte, just Pakri saartelt tantsulaagrist tulnud tantsijate esituses. Stahli sõnul on just Pakri ja Ruhnu tantse kõige rohkem kirjeldatud ja tantsutraditsiooni katkematult edasi antud.
Rootsi päeva sisse mahub traditsiooniline laat, kus end tutvustavad eestirootslaste organisatsioonid ja oma toodangut müüvad ümbruskonna käsitöölised. „Kui tuleb palju rahvast, siis tehakse ühiselt valmis ka ühe suure jõulukrooni,” rääkis Stahl.
Padisel antakse üle ka eestirootslaste tähtsaim tunnustus – Eestirootsi kultuurikandja tiitel. Sel aastal on tiitli saajaid kaks. „Sedapuhku lähevad mõlemad tiitlid Rootsis elavatele eestirootslastele,” ütles Stahl.
Varem on Rootsi päeva peetud Noarootsis, Haapsalus, Vormsis ja Tallinnas. Eelmisel aastal Rootsi päeva ei peetud, siis oli Haapsalus eestirootslaste laulu- ja tantsupidu.
