Erkki Bahovski: remmelgarevolutsioon või kommunaaltüli?

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.

erkki bahovski

Erkki Bahovski

Diplomaatia peatoimetaja

Ooperietendus „La Muette de Portici” oli 25. augustil 1830 mõeldud tähistama kuningas Willem I 15. valitsusaastat. Selle asemel puhkes Belgia revolutsioon, kui teatrikülastajad asusid Brüsselis korraldama rahutusi, mis levisid kiiresti toonase, suurema Hollandi lõunaossa. Flaamid polnud rahul Hollandi domineerimisega ja ooperietendusest alguse saanud revolutsioon viis Belgia iseseisvumiseni järgmisel aastal.

1917. aastal pidid naised Petrogradis seisma päeva järjekorras, et saada palukest leiba või saia. Linnas polnud paljudel juhtudel elektrit, puudus küte ja mitmed teenused toimisid halvasti. Puhkes revolutsioon, millel esialgu polnud juhte.

9. novembril 1989 ütles Ida-Berliinis SDV valitsuse infosekretär Günter Schabowski, et pääsule Lääne-Berliini ei tehta enam takistusi. Mõne tunni pärast oli langenud Berliini müür.

Ja lõppeks, jõudmaks teemale veidi lähemale – 28. mail 2013 algasid protestid Istanbulis Taksimi Gezi pargis plaani vastu rajada pargi asemele kaubanduskeskus. Protestid levisid üle terve riigi ja esialgsest loodushoidu rõhutavast meeleavaldusest said protestid kogu riigivõimu vastu. Seni on alles nii park kui ka Türgi riigivõim, aga protestid olid tõsised.

Kui vaadata nüüd Haabersti remmelga saagat, siis näeme eespool toodud näidetest, et revolutsioon ei saanud kuidagi puhkeda. Seda erinevalt mõnest remmelgakaitsja ettekujutusest, mille järgi saab remmelgast alguse uus vabadus, puu on millegi sümbol jne. Polnud suurt rahulolematust nagu Belgias 1830 või Berliinis 1989, polnud suurt viletsust nagu Petrogradis 1917 ja remmelgas ei kujutanud endast midagi sellist nagu Gezi park Istanbulis. Ei hakatud saagima Pühajärve tamme.

Mikk Pärnitsa tekst ERRis võib ju olla robustne, kuid mitmes kohas on tal õigus. „Igasugune tõsiseltvõetav kriitika kapitalismi vastu eeldab mingeid teadmisi poliitikast, tulevikutrendidest ja ausast minevikku vaatamisest,“ kirjutab ta.

Jah, teadmised poliitikast ja ajaloost tuleksid kasuks. Kui remmelgakaitsjatel õnnestunuks meelitada puud kaitsma kõik need inimesed, kes käivad lähedal asuvates kaubanduskeskustes, oleks vabadusejutul olnud juba jumet. Aga kaubanduskeskused on kaupa täis ja rahuolematuse määr pole piisavalt suur. Revolutsioonide õppetunnid – seda enamasti tagantjäreletarkusena – on olnud, et keegi ikkagi täpselt ei tea, millal revolutsioon puhkeb ja millal mitte. Ernesto Che Guevaral läks õnneks Kuubal, aga mitte Boliivias.

Muidugi sõidavad Tallinna linnavõimud teerulliga. Remmelgas ja prügiaktsioon linnavalitsuse ees on vaid jäämäe veepealne tipp. Igaüks, kes on asutanud end asjatama linnavõimude, sealhulgas mupoga, teab, kui keeruliseks võib kõik muutuda. Absoluutne võim korrumpeerib absoluutselt, on öelnud Briti 19. sajandi poliitik lord Acton. Kuid revolutsiooni ei tule, pigem võiks mõelda sellele, kuidas murda Keskerakonna võim Tallinnas. Kohalikud valimised on tulemas ja praegugi näitavad eri küsitlused Tallinnas toetust Keskerakonnale 50 protsendi kanti. Absoluutne võim jätkub.

Midagi on kindlasti valesti läinud, kui politsei peab remmelgakaitsjaid jõuga puu otsast ära tooma. Politsei kohaletulek tähendab diplomaatia läbikukkumist. Linnavõimud ei ole harjunud normaalselt suhtlema, sest selleks pole vajadust. Tagasi valitakse igal juhul.

Missugused on remmelgasaaga õppetunnid? Esiteks juba eelnevalt mitmete teiste arvajate öeldud tõdemus, et puu kaitsmisega tehti karuteene tõsistele looduskaitsjatele. Kui keegi hakkab – ja kindlasti see juhtub – tulevikus loodushoiust rääkima, saab seda naeruvääristada remmelgakaitsjate „revolutsioonile” viidates.

Teiseks: kogu puu kaitsmise lugu jälgisid kindlasti ka organid. Nii siin- kui ka sealpool idapiiri. Rohelised mehikesed pole kuskile kadunud. Rahutuste provotseerimisele ja nende ärahoidmisele mõeldakse tõsiselt. Mis siis, kui järgmine kord tulevad protestijatele appi mõned muresolevad kodanikud, kes on endale soetanud ka kuskilt poest – väidetavalt – veidi relvastust?

Kolmandaks on ikkagi kõik see, mis puudutab Tallinna liiklust. Remmelga mahavõtmise ajendiks oli siiski Haabersti ristmiku remont, mis peaks leevendama ummikuid Tallinnas. Ilmselt leevendabki, aga kogu liikluskorraldus on Tallinnas kaootiline. Kannatavad tegelikult kõik – nii jalakäijad, jalg- ja mootorratturid ja autojuhid kui ka ühistranspordi kasutajad. Aga ei tule revolutsiooni ka selles vallas. Meie kommunaalne argipäev kestab.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
MGM
6 aastat tagasi

Mingu tööle, lumehelbeke Bahovski, kaua sa õgid töörahva higi eest!

uskmatu+toomas
6 aastat tagasi

Kindla suunitlusega artikkel-ka Sina Brutus oled ostetav ja müüdav !

sorts
6 aastat tagasi

kõik vaba leheruum täidetakse lollustega (bahovski näitel) ja kõik teed täidetakse autodega ( tallinna ja muude linnade näitel)