0

Juhtkiri: hambaravi hüvitisest kasinalt kasu

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

LE-25-logo2

Kui seni ei maksnud riik täiskasvanute hambaravi eest sentigi, siis uue korra järgi hüvitab haigekassa igale ravikindlustusega täiskasvanule kuni 30 eurot aastas, aga korraga mitte rohkem kui poole raviarvest. Et saada hüvitis korraga kätte, peab arve olema 60 eurot, millest patsient ise maksab poole. Kui arve on näiteks 50 eurot, hüvitab haigekassa 25 eurot ja viis eurot jääb ootama järgmist korda. Mida sellest arvata?

Ühest küljest – kes ei täna pisku eest, ei täna ka palju eest. Aastas 30 eurot jääb rahakotti alles. Patsiendi jaoks mugav on ka see, et ei tule esitada tšekki ega oodata ülekannet. 30 eurot arvestatakse kohe arsti juures pikema jututa raviarvest maha.

Teisest küljest ei ole hambaravi hindasid arvestades 30 eurot mingi eriline summa. Kes saab endale korralikku hambaravi lubada, sellele ei tähenda 30 eurot aastas tuhkagi. Neid, kes endale seni hambaravi lubada pole saanud, aga 30 eurot ei aita. Hüvitist ei saa ka järgmisse aastasse üle kanda, et seda n-ö koguda ja siis suurema summa eest hambaid lasta parandada. Kui hambad on käest ära, siis ulatuvad raviarved tuhandetesse ja pole vahet, kas riik sellest 30 eurot kinni maksab või mitte.

Iseasi on veel see, et hambaarstid ise ei ole tõtanud haigekassaga lepinguid sõlmima. Läänemaa tosinast hambaarstist on teinud seda kaks, näiteks Pärnus on lepingu sõlminud viis ja Rakveres null hambaarsti, kogu Eestis alla viiendiku arstidest. Nii et hüvitis, kuigi pisike, nagu kehtiks, aga arste, kelle juures saaks 30 eurot odavamalt, on näpuotsaga.

Kas need riigieelarves hüvitiseks planeeritud kümme miljonit eurot ka ära kulutatakse, näitab aeg. Mida aga tasuks kiita – eakatele hüvitab haigekassa varasema alla 20 euro asemel 85 eurot aastas ja see on kindlasti tõhusaks abiks.

JAGA

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz