Eelmisel laupäeval pidi Haapsalu linna Euroopa rahaga ostetud aurupaat Kallis Mari alustama lõbusõite Väikesel viigil. Juba esimese sõidu ajal jäi aga paat viigile toppama. Selgus, et viik on mererohtu nii täis kasvanud, et paadi sõukruvi jäi sellesse kinni. Paadimees Roger Õiglasel ei jäänud muud üle, kui vette hüpata ja paat rohust vabastada. Vesi oli kaelani ja rohi rinnuni, kirjeldas ta pärast randa jõudmist.
Ühest küljest väheke koomiline äpardus, aga kui hinnata perspektiivis, siis paistab, et Kallile Marile ei ole Haapsalu rannavetes ühtegi päris sobivat kohta. Esimesed poolteist aastat sõitis Rootsist ostetud aurupaat Haapsalu lahel. Ka seal piirasid sõiduvõimalusi lahe sügavus (õieti selle madalus) ja meretaimestik.
Kalli Mari sõite korraldab sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, mille juht Anton Pärn tuligi mõttele kolida aurik merelahelt viigile. See plaan tekitas kõhklusi. Miks peaks tahetama sama hea kui tiigi peal aurupaadisõitu?
Merelt avaneb Kalli Mari sõitjale unikaalne vaade, mida kaldalt kuidagi näha ei saa. Viigil seda lisaväärtust ei ole. Igaüks saab sellele jalutades ringi peale teha ja kõik Mari pardalt paistva kätte piletiraha maksmata. Veesõit viigil on aga niigi võimalik. Juba mitu aastat laenutatakse viigi kaldal vesijalgrattaid.
Kui viigi kaldale ehitati aurupaadile sildumiskai, tekkis uus probleem, mida märkasid esimesena turistid. Lossiplatsist avaneb üks ilusamaid ja romantilisemaid Haapsalu vaateid – Ehte tänav lõpeb otsekui meres. Just sellesse kohta paigaldati nüüd sild, mis ümbritseti koleda raudaiaga. Nüüd näeb tänava lõpus trelle.
Arvestades, kui palju on Haapsalus vandaalitsemist, on arusaadav, et ilma valveta ei saa aurupaati jätta. Praegune lahendus on aga õnnetu just oma asukoha tõttu.
Eks sellised asjad juhtu ikka, siis kui mereasju hakkavad juhtima maarotid ! Iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde.