Avakülg » Pealugu, Uudised » Kärdla sadama kriminaalasjas on süüdistuse saanud viis inimest

Kärdla sadama kriminaalasjas on süüdistuse saanud viis inimest

Kohus hakkab arutama Kärdla sadama ehitusrahadega seotud kriminaalasja, prokuratuur süüdistab viit inimest ning nendega seotud ettevõtteid soodustuskelmuses ja võltsimises.

Lääne ringkonnaprokuratuur on saatnud kohtusse kriminaalasja, mis käsitleb Kärdla sadama ehitamiseks saadud toetuste väärkasutamist, edastas ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja.

Prokuratuur on selles kriminaalasjas esitanud süüdistuse viiele mehele ja viiele nendega seotud juriidilisele isikule soodustuskelmust, toimingupiirangu rikkumist, dokumentide võltsimist ja võltsitud dokumentide kasutamist ning grupiviisilist ja suures ulatuses rahapesu käsitlevate paragrahvide järgi.

Süüdistuse kohaselt püüdsid mehed endaga seotud ettevõtteid kasutades muuta näiliselt seaduslikuks pettuse teel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) toetustena saadud raha enam kui 179 000 euro ulatuses.

“Selle juhtumi puhul pole niivõrd oluline see, millist kasu on keegi ebaausate võtete abil saanud, vaid et seadusi ja reegleid järgitaks, ning et oma ja kogukonna rahakott ei läheks segamini,” ütles ringkonnaprokurör Küllike Kask.

Kriminaalasja eelistung leiab Kärdla kohtumajas aset 28. juunil.

Süüdistuse kohaselt esitas Kärdla linnavalitsus 2011. aasta 18. augustil EAS-ile taotluse Kärdla sadama rekonstrueerimise rahastamiseks. Kogu projekti maksumus oli taotluse järgi enam kui 4,5 miljonit eurot, ning EAS otsustas seda toetada ligikaudu 3.1 miljoniga. Projekti elluviimiseks sõlmis linnavalitsus koostöölepingu sihtasutusega Kärdla Sadam, mille juhatuse ainus liige oli 58-aastane Hillar. Sihtasutuse ülesandeks jäi kogu ehitusega seonduva korraldamine, koordineerimine, kuludokumentide esitamine ja toetusrahade sihipärane kasutamine.

Sadamahoonel oli küll uue sadama plaanitud eduloos mängida oluline roll, kuid selle ehitamiseks oli puudu vajalik omafinantseering ning hoone jäi esimesest taotlusest välja. Süüdistuse järgi otsustas sihtasutuse Kärdla Sadam juht Hillar vajaliku omafinantseeringu muude sadama rekonstrueerimistööde käigus “tekitada”.

Selleks esitas mees külalissadama ehitustööde alguses 2012. aasta hilissuvel ehitajale loendi ehitustöödest, mida ehitaja ei pidanudki tegema või pidi tegema osaliselt; kuid mille eest palus siiski välja kirjutada täissummadega arved. Samuti olid nimekirjas tööd, mille rahastust plaanis ta taotleda lisahangete raames topelt. Nii kärbiti reaalseid ehituskulusid erinevate tööde pealt 20-2000 euro kaupa, näidates EAS-ile kuludokumentides plaanitud täishindasid. Süüdistuse järgi maksis EAS tegemata, vaid osaliselt tehtud või lisahangetega topelt finantseeritud tööde eest aastatel 2012-2013 põhjendamatult välja enam kui 179 000 eurot.

Sellise tegevuse põhjal heidab prokuratuur Hillarile, sihtasutusele Kärdla Sadam ning ehitusettevõttes töötanud Aivarile (42) ette arvete võltsimist ning võltsarvete esitamist soodustuskelmuse toimepanemiseks.

Prokuröri sõnul kavatses Hillar välja petetud rahast ksutada 108 000 eurot sadamahoone ehitamise omafinantseeringuna.

Et vajalik summa jõuaks sihtasutuse kontole, plaanis Hillar kasutada kolmandaid isikuid ja näilikke tehinguid, liigutades raha kaikohtade rendilepingute kaudu. “Sellega soovis Hillar laekunud raha näidata seadusliku majandustegevuse käigus tekkinud vahenditena, mida saanuks näidata EAS-ilt uue toetuse taotlemisel sadamahoone ehituseks vajaliku omafinantseeringuna,” sõnas ringkonnaprokurör.

2013. aasta teises pooles kaasas Hillar oma plaanidesse ettevõtjad Urmase (45), Taneli (45) ja Raigo (54) ning meestega seotud ettevõtted. Tehingud, kus olematute kaupade ja teenuste eest esitati arveid ning liigutati reaalset raha, annavad prokuratuurile aluse heita asjaosalistele ette rahapesu, mis on toime pandud grupi poolt ja suures ulatuses.

“Suurem osa avalike vahenditega finantseeritavaid projekte on läbi viidud ausalt, eesmärgist ning avalikest huvidest lähtuvalt,” sõnas keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler. “Sellistest põhimõtetest kõrvalekalle ja omakasust lähtuv tegevus on aga libe tee, mis enamasti toob kaasa süüteomenetluse. Menetlused kaitsevad rahastuse kasutamise üldpõhimõtteid ning ei lase ebaausatel taotlejatel avalike vahendite arvelt rikastuda.”

Süüdistuse järgi jõudis sihtasutuse kontole plaanitud summast vaid kolmandik. Ligi 70 000 eurot EASilt välja petetud summast otsustas Urmas sihtasutuse Kärdla Sadam arvele kandmise asemel kasutada hoopis endaga seotud ettevõtete majandustegevuse edendamiseks. Seejärel liikusid ka Hillari ettevõtte kaudu sihtasutuse kontole jõudnud rahadest 13 000 eurot tagasi ettevõtte ja 5000 eurot Hillari isiklikule kontole.

Kõige tõsisem esitatud süüdistustest on rahapesu grupiviisiliselt ja suures ulatuses, mille eest karistatakse süüdimõistmisel 2–10 aasta pikkuse vangistusega.

Pärnu maakohtu määrusega on SA Kärdla Sadamale kuuluvale hoonestusõigusele seatud riigi kasuks kohtulik hüpoteek tekitatud kahju ehk 179 439 euro ja 43 sendi suuruses summas.

Kärdla sadam avati pidulikult 24. mail 2014. Fotod: Urmas Lauri
Kärdla sadama avamine (urmas lauri) (1)Kärdla sadama avamine (urmas lauri) (2)

Kärdla sadama avamine (urmas lauri) (3)

Kärdla sadama avamine (urmas lauri) (4)

Kärdla sadama avamine (urmas lauri) (5)

Kärdla sadama avamine (urmas lauri) (6)

Kärdla sadama avamine (urmas lauri) (7)

Kärdla sadama avamine (urmas lauri) (8)

Kärdla sadama avamine (urmas lauri) (9)

Kärdla sadama avamine (urmas lauri) (10)

Kärdla sadama avamine (urmas lauri) (11)

Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.