Galerii perenanine Piia Saak. Mirjam Variku foto
Lihula peatänaval asuvas perekond Saakidele kuuluvas sajandeid vanas majas tegutseb eilsest Tapamaja galerii.
Tegemist on ühe suve galeriiga, kuhu võib tasuta sisse astuda, kui galerii perenanine Piia Saak seal maalib, voolib või õmbleb. „Selline avatud ateljee tüüpi galerii. Ühe suve ettevõtmine. See pole midagi sellist, mis jääb,” ütles Piia Saak.
Ta on üksiti Lihula muusika- ja kunstikooli direktor ja peab Lihulas väikest Kontori-nimelist majutuskohta. Nüüd lisandus neile Tapamaja galerii.
Lihula peatänava ääres asuva galerii seinad on täis kunsti, osa väljapanekut hakkab vahetuma, osa püsib. Praegu on väljas Piia Saaki enda, Marju Pajumetsa ja Grete Murri looming.
Galeriis loodab Piia Saak edaspidi hakata pakkuma ka kohvi ja ehk kunstigi müüa. Lihula valla kohvikutepäeval 29. juulil on galeriis tantsuõhtu.
Galerii nime kohta ütleb Piia Saak: „Mõni ütleb, et äge, mõni ütleb, et jube.” Igatahes on nimi tähelepanu äratanud ja igati põhjendatud. Nimelt tegutsesidki samal krundil endise Eesti vabariigi ajal tapamaja ja Oosimi lihakarn.
„Sellest on ta tulnud. Nii koledat asja poleks hakanud ise välja mõtlema, ja kui oleks ka mõelnud, oleks see tundunud õõnes,” ütles Kaido Saak. Tänavaäärses majas asusid lihakarn ja pererahva korter, siseõuel laut, kus hoiti tapale toodud loomi, verekaev ja liha töötlemise ruumid. Tsaariajal olid seal kõrts ja peenviinapood, majas on tegutsenud ka vasksepp. Hoone ajalugu on teada 17. sajandist. Tapamaja nimi tundus Saakidele nii atraktiivne, et midagi uut välja mõtlema hakata polnud mõtet. „Ümmargune roosamanna ei müübi. Kuidagi tuleb inimesi raputada,” ütles Kaido Saak.
Galerii tunnusloomana on Saakid kasutusele võtnud roti. Ka galerii avapeole kutsunud plakatil puhus valge rott saksofoni. „Rotid ja tapamaja kuuluvad ju kokku,” ütles Piia Saak.
Loomi ja linde leiab galerii õue pealt veelgi. Täna-homme peaksid sinna jõudma kolm musta lammast, sest kui juba on tapamaja, siis olgu seal ka loomad. „Lambad on laenuks. Pügavad muru. Sihtotstarbeliselt me neid ei kasuta,” ütles Kaido Saak. Juba on kohal kaheksa kana ja jänes. „Tema on kogu aeg teel vabadusse. Tohutu kaevaja. Varsti on Tallinna all väljas, aga kerge see tal ei ole, sest hoovil on munakivisillutis,” ütles Piia Saak.
Kaido Saak ostis ajaloolised hooned kümmekond aastat tagasi ja just munakivisillutis hoovil oli üks, mis teda vaimustas. „Esimese hooga ei julgenud naisele üteldagi, et ostsin,” ütles Kaido Saak. Nüüd aga on ta oma sõnul taandunud taustajõuks ja majast on saanud abikaasa mänguasi. Tänavaäärne hoone on PRIA antud 40 000 euro toel saanud peale katuse ja alla põranda. „Katus ei kuku pähe ja läbi põranda ei kuku keldrisse,” ütles Piia Saak. Sel kevadel sai hoonesse ka elekter sisse ja Saakid otsustasid seal avada ühe suve galerii, sest maja remonti tekkis paus. „Rahapaja kaevamine käib,” ütles Piia Saak naljaga pooleks.
Kui maja kunagi päris korda saaks, võiks galerii Kaido Saaki sõnul tegutseda aasta ringi. Seal võiks korraldada näitusi. Hoovil ja hoovimajades keeks elu ja tegutseksid puusepatöökoda, sepikoda jms. „Selle mõttega on ta soetatud ja sinnapoole me tasapisi liigume. Eks ta natuke selline heleroosa unistus ole, aga unistada ju ikka võib,” ütles Kaido Saak.
Praegu on galeriis peale kunsti väljas valik Lihula ajaloolisi fotosid Kaido Saaki kogust. „Viisteist suurendatud originaalfotot,” ütles Kaido Saak. Ta on Lihula ajaloolisi fotosid kogunud aastaid. Galeriisse välja pani Kaido Saak „põnevamaid nurgataguseid” vaateid. „Peatänavat on pildistatud suhteliselt palju. Otsisin muid vaateid ka,” ütles Kaido Saak. Näiteks on väljas foto, mis on võetud kirikutornist üle linna, samuti vaade Jaama tänavast, üles võetud veetornist, ning mõisa viinaköök. Vanimal välja pandud fotol on tapamaja hoovipealne ja see pärineb 1905. aastast.
Tapamaja galerii
* Lihulas Tallinna maanteel (linnakese peatänaval).
* Avatud siis, kui perenaine on kohal ja uksed lahti.
* Seintel Lihula kunstnike looming.
* Galerii tunnusloom on rott, sest rotid on toredad.
* Galerii õue peal elutsevad kolm musta lammast, jänes ja kaheksa kana.
* Hoones asus sõjaeelse Eesti vabariigi ajal Oosimi lihakarn.
* Tsaariajal asusid seal kõrts ja peenviinapood, seal on tegutsenud ka vasksepp.
* Hoone ajalugu on teada 1600. aastani.
* Kümmekond aastat tagasi ostis hoone Kaido Saak, et luua sinna kunsti- ja käsitöökeskus ning meistritekojad.
