Ajakirjanikele korraldatud loodusmatkal Matsallu lasi keskkonnaagentuuri kiskjaasjatundja Peep Männil megafoni kaudu šaakali ulgumist. Foto: Urmas Lauri
Eestis kanda kinnitanud šaakalite kohta tehtud uuringud näitavad, et võõrana sisse tulnu on lühikese ajaga omaks saanud ja võtab maid juurde, kirjutas Bianca Mikovitš Maalehes.
Neile, kes pole šaakalite käekäiku väga täpselt jälginud, tuleb ehk üllatusena, et tulnukas ei olegi meil enam võõrliik. Pärast seda, kui leidis kinnitust, et loomad on levinud siia looduslikult ning keegi pole neid kogemata või meelega siin vabadusse lasknud, sai šaakalist eelmisel aastal ametlikult jahiuluk.
Šaakaleid on nähtud Tartumaal, Saaremaal, Viljandimaal. Üks loom kütiti Vormsil, üks Ida-Virumaal Kiviõli lähedal, üks jäi Tallinna lähistel auto alla ja üks šaakal kütiti Piirissaarel, kus jahi ajal nähti kokku kolme looma. Saarel kütitud šaakali kõht oli täis pilliroojuurikaid.
DNA-analüüsiga on tuvastatud, et Eestis kütitud šaakalid pärinevad Kaukaasiast. Leedu šaakalid on tulnud aga Kagu-Euroopast Balkanilt ning Ukrainas on need juba segunenud. Miks loomad on liikuma asunud ja oma alasid jõudsalt laiendavad, sellele täpset vastust pole, kuid Baltimaad pole nende ainus sihtkoht, šaakaleid on praeguseks ka juba nii Saksamaal, Šveitsis kui Taanis.
Läänemaal nähti-kuuldi šaakalit esimest korda 2010. aastal, ametliku kinnituseni, et šaakalid meil elavad, jõuti 2013. aastal.
Hullemad kui Koit Uusi insenerid?
Tegu on hundi sarnasega, aga väiksema isendiga, kõikesööja, levitab parasiite ja haigusi. Samas pidi olema kergelt kodustatav, kui kutsikana inimestega koos elab.
ega need elajad pilliroogu küll sööma ei hakka, vaid panevad nahka kõik kes ette jäävad.
kümne aasta pärast kirute neid nii et vähe pole.
Miks seda rämpsu siis ei hävitata??