11

Täismahus: laste vaktsineerimine väheneb Läänemaal ohtlikult kiiresti

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Lisaleht_Andri Meriloo parimate perearstide seas foto Arvo Tarmula

Vaktsineerimata laste hulk on kasvanud ka perearst Andri Meriloo praksises. Arvo Tarmula foto

Läänemaal on mumpsi, punetiste ja leetrite vastu vaktsineeritud väikelaste hulk kahanenud alla WHO ohtlikuks kuulutatud piiri.

Alles 2009. aastal oli Läänemaa Eesti kõige suurema vaktsineerimisprotsendiga maakond, kus 98 protsenti kaheaastasi lapsi oli leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud. Seis aga halveneb kiiresti. Praxise aprillis avalikustatud uuring kuulutas Läänemaa koos Valga- ja Järvamaaga kolme kõige kiirema langeja hulka. 2015. aastaks oli vaktsineeritud väikelaste hulk kahanenud Läänemaal 94,8 protsendini ja 2016. aastaks 93,9 protsendini. Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul on asi ohtlik, kui vaktsineerituid on alla 95 protsendi.

„Väikelaste vähene vaktsineerimine on praegu peamine probleem,” ütles Läänemaa terviseameti juht Lea Kiis. WHO soovitab kaheaastaste vaktsineeritusega hõlmatuseks 95 protsenti. „Teaduslikult on kindlaks tehtud, et kui see on väiksem, ei ole elanikkond enam ohtlike haiguspuhangute eest kaitstud. 95 protsendist ülespoole ei saa haigus vabalt ringelda,” selgitas Kiis.

Kiisi sõnul väheneb kaitsesüstimine vaktsineerimisvastaste propaganda tõttu. „Viimasel ajal suureneb meil järjest vaktsineerimisest keeldujate arv,” nentis Kiis.

Haapsalu perearsti Andri Meriloo sõnul kasvab vaktsineerimisest keeldujate hulk tõesti. Meriloo praksises on vaktsineerimata lapsi alla viie protsendi. „Mõned on viimasel ajal juurde tulnud, aga mitte massiliselt,” märkis Meriloo. Osa keeldujaid on Merilool õnnestunud ümber veenda. Koolilaste vaktsineerimisega Meriloo sõnul probleeme ei ole, keelduvad just väikelaste emad.

Lihula perearst Külli Raudsik ütles, et tema nimistus on vaid paar ema, kes on soovinud, et tema väikelast ei vaktsineeritaks. „Neid on nii vähe, et probleemiks see kindlasti ei ole. Maal vaktsineerimisvastasust ei ole, see on võib-olla rohkem linnakultuuri värk,” ütles Raudsik.

Meriloo sõnul ei ajenda üksikuid nn moodsaid emasid vaktsineerimisest keelduma mitte tarkus ja soov oma lapsele head teha, vaid rumalus ja vajadus eristuda. „On loetud vaktsineerimisvastaseid artikleid. Mõni arvab, et igasugune süstimine on lapse kiusamine,” ütles Meriloo. Kardetakse ka elavhõbedasisaldust, aga selliseid vaktsiine meil Meriloo sõnul kasutusel ei ole.

Vaktsineerimisest keeldumist põhjendatakse sellegagi, et haigus on kadunud. „See ei ole nii. Ükski bakter ei ole maailmast kuskile kadunud. Nad võivad olla aastakümneid vaikelus,” ütles Meriloo.

Keeldumisele annavad Meriloo sõnul hoogu kaasasündinud haigused, näiteks langetõbi, mis avaldub teisel-kolmandal eluaastal. „See on geneetiline, aga emad seostavad selle vaktsineerimisega,” ütles Meriloo. Meriloo sõnul on Eestis kasutusel Euroopa kõige paremad vaktsiinid, mis ei ole kuidagi ohtlikud. Vaktsineerimise võiks mõnel juhul edasi lükata, kui laps on näiteks väga allergiline, ütles Meriloo. Probleeme võivad tekitada nn kiirvaktsiinid, kui tekib epideemia, millele tuleb piir panna. Nende vaktsiinide katsetamiseks on vähe aega. Meil kasutatavaid vaktsiine on kontrollitud aastakümneid.

„Vaktsineerimata jätmine seab lapsed suurde ohtu, seda enam, et maailmas liigutakse palju ringi. Meil võib haigus ju kadunud olla, aga mujal maailmas ei ole. Vaktsineerimine pole moeasi, see on vastutuse küsimus,” ütles Meriloo.

Kui vanem vaktsineerimisest keeldub, võib juhtuda, et haigestumise korral süüdistatakse ikkagi arsti. Meriloo tõi näite, kuidas Hispaanias keeldunud üks ema last leetrite vastu vaktsineerimast, laps haigestus ja suri või invaliidistus. „Ema kaebas arsti kohtusse, sest see ei olevat teda piisavalt veennud last vaktsineerima,” ütles Meriloo.

Praxise uuringu järgi erineb vaktsineeritute hulk ka perearstikeskuste kaupa. Praxise uuring järeldab sellest, et vaktsineerimise vähenemise üks põhjusi võib olla ka perearstikeskus: mõnel pool veendakse emad ümber, mõnel pool mitte.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kohalik
kohalik

Lollidega ei maksa vaielda.Õige vanasõna.

no mida
no mida

peaks perearst siis teile välja kirjutama,,kohalik,,kui bakterid mõllavad organismis kas siis bronhiidi, kopsupõletiku, põskoobastesse läinud nohuga, angiini ja nii mõnegi haiguse puhul– loodaksite posijate abile või.Teadus on töötanud aastakümneid, et neid ravimeid välja töötada ja osadele haigustele ,nagu kasvõi puukide tekitatud ei olegi veel kõigele vaktsiini.

lollusel
lollusel

ei ole mõõtmeid. Kas tõesti on vaja reaalselt haigestuda kohutavatesse tõbedesse,et inimesed veenduksid vaktsiinide abisse. Muidugi ei kaitse iga vaktsiin ja iga inimest sada protsenti, kuid hulgale elanikkonnast on neist kindlalt abi, juba kasvõi gripi puhul on läbipõdemine organismise kergem katsumus kui vaktsiin on tehtud . Arusaamatu on emade tagurlik mõtlemine jätta vaktsineerimata oma sündinud beebid-te ei tea ise ka millega te riskite, harige ennast selles valdkonnas

kohalik
kohalik

Ükski vaktsiin ei kaitse sada protsenti haiguspuhangute vastu.Samamoodi tõestatud fakt.Ja haapsalu perearste tuleb kõigerohkem kohe uskuda. Iga asjavastu on nad valmis antibiootikume kirjutama. Ravist on asi kaugel.

Imelik
Imelik

Vaktsineerimise tulemusena toodab organism antikehi. Juhul kui need ei kaitse, on organismi loomulik kaitsereaktsioon ja vastupanuvõime haigusele olematu.
Seega ei saa aru sellest ” tõestatud faktist”.

kohalik
kohalik

Toetage jah seda ravimikaubandust edasi.Ja uskuge arste.Arst käsib pea ahju panna ja siis panedki.Varsti saab liiklusõnbetuste vastu ka vaktsineerida .

Imelik
Imelik

Lolluse vastu paraku vaktsiini pole. Vaktsineerimise positiivne mõju haiguspuhangute kaitseks on tõestatud. Ravimikaubandusega seos on seevastu tõesti paljas usk. Jääb üle oodata aega, mil hakatakse hügieeni normiks pidamist, hügieenivahendite tootmise toetamiseks pidama?

ononon
ononon

See kamm kestab esimese poliomüeliidi diagnoosini. Siis saavad kõik telegram.ee kummardajad hoobilt nägijaks.

tulekski
tulekski

korraldada seadusandja poolt ja arstide liidu koostöös ametlik blankett paberkandjal ning teha vanemale kohustuseks peale selgitust, kui loobub ikkagi– allkirjastab ja võtab ainuisikulise vastutuse oma lapse mittevaktsineerimise eest.

ja
ja

haigestumise korral tasub ise kõik kulud

arvamus
arvamus

Täiesti nõus, kannab ravikulud ise. Maksumaksja ei pea kellegi lauslollust kinni maksma.

wpDiscuz