Enim medaleid (üheksa) läheb Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetajaile. Arvo Tarmula foto
Läänemaal lõpetab tänavu gümnaasiumi kuldmedaliga kokku kümme noort.
Viis kuldmedalisti on Noarootsi gümnaasiumis ja viis Läänemaa ühisgümnaasiumis.
Hõbemedali saab seitse lõpetajat, veel kolm hõbemedalit on lahtised, sest kõik hinded pole veel välja pandud.
„Hõbe on küpsemas. Sada protseni kindel ei ole, aga suund sinnapoole on võetud,” ütles Taebla gümnaasiumi direktor Jaanus Mägi.
See hõbe oleks Taebla viimane ja tänavu ainus medal. Kevadel lõpetab kooli viimane lend. Tulevast sügisest tegutsetakse põhikoolina.
Lihula gümnaasiumis saab hõbemedali üks noor, teine on küsimärgi all.
Kaks või kolm hõbedat läheb Noarootsi.
Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetab neli hõbemedalisti.
Kullamaa keskkoolis tänavu medaliga lõpetajajaid ei ole.
Kui küsimärgiga medalid saadakse, lõpetab Läänemaal tänavu medaliga gümnaasiumi 20 õpilast. Seda on peaaegu poole vähem kui mullu.
Mullu saadi 21 kuld- ja 17 hõbemedalit, tunamullu neli kuld- ja 17 hõbemedalit.
See medalist ( 1985 ) ei saa aru , et jutt ongi tänapäevasest devalveerumisest. Aga las ta olla ega see asja väärtust ikka tõsta.
Õppida kolm aastat gümnaasiumis ainult viitele on suur pingutus, paljudest asjadest loobumine, süstemaatiline ja mõtestatud, mõnikord ka kalkuleeritud otsuste tegemine. Nimetada kuldmedalit devalveerunuks näitab seda, et perekonnas ega tutvusringkonnas pole selliseid lapsi, kes medali saavad. Vastasel korral teaksite, et medal ei ei tule lihtsalt tunnis istumise eest. Ma ei mäleta, et mina või mu kaasmedalistid sel ammusel ajal nii hirmsasti pingutama oleksid pidanud.
Teine teema on, et kas tõesti peab medali saamise nimel nii palju oma närve ja tervist kulutama. Kui sellega kaasneb rõõmus meel, siis miks mitte.
Ma tean väga hästi, millised tingimused olid medali saamiseks 80-ndatel ja millised on praegu. Kui riigieksamite punktide osas ka mingi nõudmine oleks, oleks neid medaliste poole vähem. 1997-1998 oli selline tingimus sees ja oli ainult paarkümmend kuldmedalisti.Seega niikaua kui riigieksamite tulemusi ei arvestata, ongi see üks lennukilt külvamine.
See sadade kaupa medalite jagamine on nende väärtuse devalveerinud.
http://www.postimees.ee/884956/mis-tekitab-koolilopetajate-kullasaju
Väga nõus Sinuga. Neil medalitel pole enam sellist lõhna ja maitset nagu varem. Väärtustki mitte. Aga medalite saajad tublid ikkagi ja õnne neile!
sest eksamitulemusi ei arvestata.
Viimastel aastatel tuleb koolidest medaleid kümnete kaupa. Kuigi minu kooliajaga võrreldes on lapsi kõvasti vähem, tuleb nüüd medaliste kordades rohkem. Kas tõesti olime 80- ndatel nii palu rumalamad ? Hästi ei usu seda , pigem on praegu asi tunduvalt lõdvem.