2

Erametsaliit: Vakra on metsaseaduse eelnõu rakendanud oma valimisvankri ette

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kasemets urmas lauri

Kasemets. Foto: Urmas Lauri

Eesti Erametsaliit on mures selle pärast, mis toimub praegu Riigikogu keskkonnakomisjonis seoses menetluses oleva metsaseaduse muutmise eelnõuga. Nagu on väljendanud pressiteadetes komisjoni esimees Rainer Vakra, soovitakse metsade jätkusuutliku majandamise egiidi all ellu viia seadusemuudatusi, mis tegelikult kuidagi ei aita kaasa metsanduse edendamisele ja jätkusuutlikkusele. Plaanitavad täiendavad muudatusettepanekud pigem hakkaks normaalset metsamajandamist takistama. Eriti murelikuks teeb erametsaliitu see, et neist muudatustest rääkides jätab Rainer Vakra mulje, nagu ei teaks tema ja keskkonnakomisjon midagi eraomandusest, mis Eestis juba 25 aastat tagasi taastati.

Jutt käib kolmest seadusemuudatusest. Esiteks soovib keskkonnakomisjon anda valitsusele õiguse päevapealt terves riigis keelata uuendusraied või neid piirata. Teiseks tahetakse seadusele lisada punkt, mille järgi linnade rohealadele jäävate metsade omanikud peaks enne raietegevust selleks kohalikust omavalitsusest ekstra luba küsimas käima. Kolmandaks toetab keskkonnakomisjon algatust kehtestada ka erametsades kevadine kuupäevaliselt määratud raierahu.

Uuendusraiete piiramine või keelamine oleks ettepaneku kohaselt seotud metsade juurdekasvuga: seda saaks valitsus teha, kui „on alust eeldada, et raiete maht võib ületada kasutatavate metsade juurdekasvu”. See muudatus võib erametsaliidu hinnangul kaasa tuua maaomanike massilise omandist loobumise ja anda valusa löögi maapiirkondade igapäevaelule. Metsamajanduslikus mõttes oleks see muudatus võhiklik, kuna metsamajandust planeeritakse ja arvestatakse mitte hetkeseisu järgi, vaid kümne aasta kaupa.

Linnade rohealadel tehtavate raietööde täiendav kooskõlastus topeldaks praeguste seadustega juba kehtestatud regulatsiooni, mis annab linnadele võimaluse seada rohealadel kitsendusi planeeringutega või kohalike kaitsealade moodustamisega.

Üleriigilise kevadise raierahu kehtestamise ettepanek näitab otseselt, et riigikogulased pole end kurssi viinud sellega, mida kujutab endast riigimetsas järgitav raierahu ja mis kevaditi tegelikult toimub erametsades.

Erametsaliidu hinnangul ei peegelda Riigikogu keskkonnakomisjoni plaanitavad seadusemuudatuste ettepanekud tahet muuta Eesti metsandust jätkusuutlikumaks, vaid näitavad, et komisjon on alustanud oma poliitilist kohalike omavalitsuste valimiste eelset propagandakampaaniat.

„Kahjuks on metsaseaduse muutmise arutelud valimispropaganda valguses muutunud absurdseks lahmimiseks,” ütleb erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik. „Mängus on poliitikute isiklikud huvid ja siis ei kuulata ega kaasata enam ei spetsialiste ega partnereid, rääkimata sotsiaalsetest, majanduslikest või ökoloogilistest uuringutest, millele muudatusettepanekud peaks toetuma. Kahju sellistest otsustest võib samas kujuneda väga suureks ja isegi Eesti maaelu halvavaks.”


Taustakommentaare

Ants ErikAnts Erik, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees

1. Keskkonnakomisjoni soov anda valitsusele õigus seada metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks uuendusraiele piiranguid, kui „on põhjendatult alust eeldada, et raiete maht võib ületada kasutatava metsa juurdekasvu”.

Selline muudatus võib küll näiliselt tagada metsa loodusliku tasakaalu, kuid tegelikult võib kaasa tuua ennenägematud tagajärjed. Esiteks saaks valitsus vabas Eestis ennenägematu vetoõiguse, teiseks piiraks see ebamõistlikult suures ulatuses eraomandi kasutamist, mis on Eestis põhiseadusega kaitstud. Lisaks pidurdab selline seadus oluliselt investeeringuid metsatööstusesse, millega luuakse lisandväärtust kogu metsasektoris tervikuna.

Metsamajanduslikult vaadates oleks selline muudatus võhiklik, sest metsa juurdekasvu ei vaadata ühe aasta lõikes, vaid minimaalselt 10-aastaste perioodide kaupa. Tähtsusetu pole siin asjaolu, et poliitikud vaatavad statistikaameti raiemahuarvusid, mis kujutavad endast aasta metsateatistele märgitud tihumeetrite summat. Reeglina jääb tegelikkuses igal aastal erametsades umbes 30% teatiste raiesoovidest realiseerimata ja pehmetel talvedel võib see osa olla suurem. On loogiline, et sobilike talve ilmaolude aastal võidakse sellevõrra raiuda rohkem.

Kui vaatame veel laiemalt, oleme olukorras, kus Eestis on kasvanud nii metsade tagavara, pindala kui ka küpsete metsade osakaal. Kui nõukogude ajal oli meie metsade puidutagavara 260 miljonit tihumeetrit, siis nüüdseks on see 475 miljonit. Viimase 72 aastaga on Eesti metsamaa pindala suurenenud poole võrra. Seetõttu on ka metsade majandamine aktiivsem. Tänast raiemahtu ei saa võrrelda 20 aasta tagusega, sest siis oli aeg, mil Eesti metsatööstust alles ehitati üles ja metsaomanikkonna kujunemine oli alles algusjärgus.

Tänast olukorda tuleks vaadata hoopis kui positiivset arengut. Suhteliselt maavaradevaesele Eestile on siin kasvavate saaduste väärindamine üks olulisemaid tuluallikaid. Võttes majandusmetsades raieküpse metsa kasutusesse, on riik olnud hea omanik, luues sellega väärtust ühiskonnale nii täna kui ka tulevikus. Sama kehtib erametsaomanike kohta, kes toovad n-ö rohelise kulla käibesse. Ärgem unustagem, et metsandus on Eestis üks tähtsamaid majandusvaldkondi, mis erilise tähtsusega on just maapiirkondades. Maapiirkondade tööhõive jääb võõraks teemaks paljudele linnas elavatele inimestele, kuid poliitikud ei tohi unustada, et just metsandussektor toob igal aastal nii kaudsete kui otseste maksudena riigieelarvesse üle 700 miljoni euro maksutulu.

2. Keskkonnakomisjoni soov toetada eelnõud, mis on Riigikogus esitatud selleks, et kehtestada erametsadeski kaheks kuuks kevadine raierahu.

Jääb arusaamatuks sellise seadusemuudatuse tegemise vajadus. Tegelikkus on selline, et erametsade kõige aktiivsem majandamisperiood jääb sesoonselt talvekuudele. Kevadisel lindude pesitsemise perioodil on raietegevus minimaalne. Täiendav raierahu kehtestamine erametsas puudutaks vaid 0,2% kogu metsamaast.

Eesti Erametsaliit on seisukohal, et eelnimetatud Keskkonnakomisjoni poolt tehtud ettepanekud pigem suurendavad metsaomaniku ja riigi halduskoormust ning kannavad kohalike omavalitsuse valimiste eelse propaganda rolli, eriti keskkonnakomisoni esimehe omi, aitamata kaasa metsade jätkusuutlikumale majandamisele. Majanduslik kahju ja mõju selliste piirangute seadmisel on tohutu, piirangutega kaasneva mõjuna kallinevad maaomanikule metsamajandusteenuste hinnad ja kaovad maapiirkonnas töökohad ja kaob elu järjepidevus ja stabiilsus maal. Eriti valusa löögi saab regionaalselt maapiirkond, mis viib maaelu hääbumiseni. Enne, kui selliseid kaalukaid otsuseid tehakse peab nende mõju uurima nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka ökoloogiliselt.

3. Keskkonnakomisjoni soov lisada metsaseadusesse säte, mille kohaselt linna rohealal kasvavat metsa ei tohiks raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta, mis metsaomanikul tuleks saada enne metsateatise esitamist.

Rohealade säilitamise aluseks peaks ikkagi olema planeering, mis on kogukonna kokkulepe. Kehtiva metsaseaduse § 231 annab kohalikule omavalitsusele õiguse planeeringuga seada piiranguid metsa majandamisele asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks. Kohalikul omavalitsusel on ka õigus võtta väärtuslikud rohealad kohaliku kaitse alla. Tegelikult on olemas ka kolmas võimalus: teatud alade kaitse või piirangud poolte kokkuleppel.

Sellises õigusolukorras ei ole mõistlik kehtestada veel täiendavat regulatsiooni, mis pealegi tooks kaasa omavalitsuse halduskoormuse kasvu, täiendavad kulud.

Riigikogu keskkonnakomisjon on unustanud eraomanduse olemuse. Seadusesäte, mis paneb kõik piirkonna metsaomanikud paluja-rollis vallamaja uksi kulutama, võis sobida sotsialistlikku ühiskonda, kuid tänapäeval sünnivad poolte kokkulepped võrdsete partnerite vahel ja kui kogukonna huvides on vaja eraomaniku õigusi piirata, tuleb piirangud õiglaselt ja kohe kompenseerida või saavutada omanikuga mõni teistsugune kokkulepe.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Volli͈,+saarlane
Volli͈,+saarlane

Mureliuks teeb just see, et rääkides jätab Rainer Vakra mulje, nagu teaks tema asjadest midagi. Kui Erki Nool juhtis Riigikogu keskkonnakomisjoni, siis sellist muljet ta küll ei jätnud.

Kalju
Kalju

Enne tuleb Estisse Sahaarakörb, kui riik mingile kindlale otsusele jöuab.
Ainult üks kemplemine

wpDiscuz