7

Galerii: Haapsalus mälestati Suure isamaasõja lõppu

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Täna ennelõunal asetati Haapsalus Suures isamaasõjas langenute monumendi jalamile lilli. Venemaa tähistab 9. mail Nõukogude Liidu armee poolt Teises maailmasõjas 1945. aastal natsliku Saksamaa üle saavutatud võitu.

„Vähe on rahvast,“ nentis Haapsalu veteranide komitee esimees Kaarel Aru veidi enne kella 11. Haapsalu veteranide komitees on Aru sõnul hingekirjas 145 inimest.

Peamiseks ettevõtmiseks, mida komitee aasta jooksul korda saadab, ongi võidupüha tähistamine.

„Pole enam kellega teha,“ nentis Aru. „Varem olid tantsud ja laulud, näitemängu tehti. Siis kui nad noored olid. Aga praegu… Hea seegi, kui keegi tuleb keldrisse [veteranide komitee ruumid on ühe Tamme tänava kortermaja keldris], et vormistada dokumente.“

Dokumendid, mida Kaarel Aru veteranide komitee liikmeil vormistada aitab, on pensionidokumendid, samuti invaliidusustoetuse ja matusetoetuse taotlused. Pensioni saavad veteranid Vene Föderatsioonilt ning see on püsinud rubla ostujõu vähenemisele vaatamata kogu aeg sama, sest arvestus käib eurodes.

Veerand tundi hiljem oli rahvast samba ümber tunduvalt rohkem ning kohale oli jõudnud diplomaadi numbrimärgiga auto, millest astus välja Vene Föderatsiooni suursaatkonna teine sekretär Alexander Savinov, kes oli Haapsallu tulnud koos perega.

Käepigistused, pühadesoovid ning miiting sai alata. Lühikese sõnavõtuga esinesid nii Savinov kui ka Aru.

„Rahulikku taevast pea kohale,“ soovis lasteaiakasvataja Margarita, kes meenutas kokkutulnuile oma ema räägitut.

„Meenutage sõjasündmusi,“ ütles Margarita. „Nagu minu ema, kes nägi sõjasündmusi lapsesilmade läbi. Neid viidi mahalaskmisele, kuid juhtus ime – üle lendasid nõukogude lennukid. Saksa sõdur valmistus teda püssipäraga edasisammumisele sundima, kuid lapsesilmad jätsid meelde tema silmad. Ja need on tal meeles kõik need seistekümmend aastat. Surma silmad. Ka teie jutustage neid lugusid oma lastele, et nad ei unustaks.“

Mälestussamba juurest suundus seltskond veteranide komiteesse. „Naised on sinna pidulaua katnud,“ nentis Kaarel Aru.

Suur isamaasõda

Termin Suur isamaasõda (vene keeles Великая Отечественная война) oli kasutusel NSV Liidus ja on praegugi kasutusel Venemaa Föderatsioonis ja mõnes teises NSV Liidu võimu all olnud riigis Saksamaa, selle Euroopa-liitlaste ja NSV Liidu vahelise sõja tähistamiseks. Väljaspool Nõukogude võimu all olnud maa-ala seda terminit üldiselt ei kasutata. NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni käsitluse järgi toimus Suur isamaasõda 22. juunist 1941 kuni 9. maini 1945.

See mõiste erineb Teise maailmasõja mõistest, sest peetakse silmas üksnes sõda Saksamaa ja selle Euroopa-liitlaste ning NSV Liidu vahel. Sõda Jaapaniga, sealhulgas Mandžuuria operatsioon 1945. aasta augustis ja sõda Läänerindel Suure isamaasõja alla ei kuulu. Samuti ei arvata selle alla NSV Liidu 1939. aasta sõjalisi operatsioone Poola ja Soome vastu (Talvesõda) ega Baltimaade, Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina okupeerimist ja annekteerimist 1940. aastal.

Termin tuli kasutusele Jossif Stalini 6. juuli 1941 raadiokõnest Nõukogude rahvale. Enne seda tähistas termin "Isamaasõda" (vene keeles Отечественная война) Venemaal Prantsusmaa sissetungi Venemaale aastal 1812, mida seal nüüd nimetatakse 1812. aasta isamaasõjaks.

Nõukogude historiograafias esitati Suurt isamaasõda tavaliselt võitlusena kahe ideoloogia vahel, mis lõppes Nõukogude sotsialismi võiduga fašismi üle, kuigi Saksamaad valitses Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei.

Allikas: Vikipeedia

Fotod: Urmas Lauri Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (1) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (3) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (4) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (5) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (6) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (7) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (8) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (9) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (10) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (11) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (12) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (13) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (14) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (15) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (16) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (17) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (18) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (19) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (20) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (21) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (22) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (23) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (24) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (25) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (26) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (27) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (28) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (29) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (30) Vene võidupüha Haapsalus (urmas lauri) (31)

JAGA

Kommenteeri

avatar
rahu Maa peale.
rahu Maa peale.

Nad võiks kõik kiiremini oma peremehe -vanakuradi juurde minema kobida. Aamen.

aare
aare

karla mul on su pärast häbi meil pole peres kommusid olnud ag mis teha talla edasi

at
at

Ega ometi keegi taha õelda,et seda ei tohi tähistada?

2. kodanik
2. kodanik

Ikka tohib. Tapmised, röövimised ja vägistamised peale Punaarmee saabumist 1944 Eestisse on meeldiv põhjus kartulimardika nahast rosett rinda pista endale ja üks kena kevadpäev kesklinnas veeta.
Isiklikult ei tähista, sest ühe agressori vahetumine teise vastu ei tekita minus mingeid ülevaid tundeid.

uskmatu+toomas
uskmatu+toomas

Siin pole mingit promomist,kõiki uudiseid tuleb kajastada.Praegsel ajal on niigi tendents uudiste valikulise avaldamise suunas st. mis peavoolu meediale eimeeldi polegi uudis.

Unesnôiduja
Unesnôiduja

Kuskohas sa siin udist näed? Joo vähem, libaeestlane.

Unesnôiduja
Unesnôiduja

Milleks selline promomine? Lääne Elu toimetus sai nostalgialaksu?

wpDiscuz