Toomas Vallimäe
Haapsalu põhikool on saanud riigi investeeringu uue hoone ehituseks ning Ridala vald investeerib Ridala põhikooli spordisaali ehitusse. Me ei tohiks aga teha seda viga, et loobume Uuemõisa lasteaia-algkooli muutmisest põhikooliks.
Uuemõisa algkooli-lasteaia põhikooliks muutmise teemal on räägitud juba aastaid. Tellitud on ehitusprojekt ja läbi on mõeldud isegi klassiruumide paigutus. Ajaloolise mõisahoone idatiib seisab praegu tühi ning laguneb. Pärast sügisesi kohalikke valimisi kolib vallavalitsus mõisast välja ning lasteaia ja algkooli tarbeks jääb ruume ülegi.
Müüdud on AS Uuemõisa Teenus, et investeerida saadud raha kogukonna kasuks. Praegu tehakse töid mõisahoones ventilatsiooni ehitamisel. Paraku on valla arengukavast jäänud välja plaan muuta Uuemõisa põhikooliks. Kui me vähegi hoolime oma valla tulevikust, peaksime selle eest edasi võitlema.
Põhikooli rajamist ajaloolisse mõisahoonesse on soovinud kohalik kogukond, kes on seda ideed toetanud allkirjadega. Mõjuvaid põhjusi on palju. Algkoolil on hea maine ning õpilased soovivad jätkata pärast 6. klassi lõpetamist samas õppeasutuses. Koolis on praegu 145 õpilast ning lasteaias on 42 last. Põhikoolina lisanduks hinnangu kohaselt vähemalt 60–70 õpilast.
Uuemõisa põhikoolist ei saaks suurt kooli, aga väiksuses ongi tema väärtus. Paljud lapsevanemad otsivad lapsele väiksemat ja rahulikumat õppeasutust ning peavad praegu viima lapsed Linnamäe kooli, mis asub 10 kilomeetri kaugusel.
Väikekoolis tunnevad õpetajad oma õpilasi ja nende vanemaid, teavad laste olusid ning oskavad seetõttu tähelepanu pöörata probleemidele, kui need tekivad. Väikekoolid, eriti just mõisakoolid on meie maa rikkus ning neid tuleks toetada. Kindlasti on lisaväärtuseks ajalooline hoone, milles on tegutsenud Läänemaa õpetajate seminar, ning korrastatud on mõisapark.
Väikekoolide eelis suurte linnakoolide ees on selles, et nende kasutuses on suurem väliruum objektide lisamiseks ja kasutusviiside avardamiseks. Ka ümbruse eest hoolitsemine ja seal ajaviitmine on üks viise ühendada kooliõpilasi ja paikkonna elanikke.
Me ei tohi unustada, et kool liidab kogukonda. Kool on kohaliku kogukonna identiteedi kandja ja arendaja. Valla arengule on eluliselt tähtis, et haridusmaastikul oleks valikuvõimalusi ning elu ei koonduks ainult keskustesse. Uuemõisa põhikooli rajamine tuleb taas päevakorda võtta.
Toomas Vallimäe
Ridala volikogu liige, EKRE
positiivne ja ülestöstev artikkel peale Hanila valla sahkerdamisi Vatla kooli ümber.
Väga poolt! Peres kolmas laps kooli minemas ja kindel valik – jälle Uuemõisa Algkool! Miks? Kuna just koolil on väga hea maine ja õpetajate hea koostöö on teinud me lastega tublit tööd. Hetkel seisame sama küsimuse ees,mille ees paljud lapsevanemad – millisesse Põhikooli edasi. Miks mitte siis HÄSTI TOIMIVAT ASJA edasi arendada ja sellesse panustada ?
mõttetu raha matmine sinna mõisa
Kumb on raha matmine? Kas vene kooli lammutamine ja uue ehitus või olemasoleva mõisa remont???
Ehitakse miljonite eest Haapsalusse uus põhikooli hoone ja samal ajal keegi tahab, et Uuemõisa lastel oleks ka veel omaette põhikool. Tule mõistus koju. Teeks siis juba nii, et igal Haapsalu lapsel on oma isiklik koolimaja, sest “paljud lapsevanemad otsivad lapsele väiksemat ja rahulikumat õppeasutust”.
Sinusuguste inimeste arust pole ajalugu midagi väärt. Iga normaalne inimene hindab oma kodukohta ja püüab väärtuslikke hooneid säilitada ja paremaks muuta. Kõigile ei sobi kipsist keskkond, plastikaknad ja plastikust toidunõud.
Ega see ainult Uuemõisa lastele poleks ja üldse, ära keera vinti üle, keegi ei taha igale lapsele oma koolimaja. Võibolla uue põhikooli hoone ehitamine aitab midagi, et lapsed tahaksid sinna minna, aga kindlasti on piisavalt neid lapsi, kes on väikses mõisakoolis õnnelikumad. Vaadake milline tung on Orule.
Oleks tore küll, Oru Kooli ka kõik soovijad tulevikus ei mahu.
Kahe kämblaga poolt!
Õige! Tegevused plaani ja Uuemõisa põhikooli õppetegevus alaku 01.09.2019.