3

Kits Evelin pühitses parvlaev Tiiu

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Selline pealkiri on pandud vaid lugejate püüdmiseks. Peategelased olid laupäeval Heltermaa sadamas parvlaeva Tiiu ristimisel loomulikult laeva ristiema Helen Kõmmus ja need umbes 600 hiidlast, kes uut alust olid uudistama tulnud. Kuid kohal oli ka kits Evelin, keda talutas nööri otsas Vanamees ehk Tõnu Otsason.

Laupäeval, kui Heltermaa sadamas ristiti parvlaev Tiiu, käis punast kaunitari uudistamas vähemalt 600 hiidlast. Kui arvestada, et talvekuudel on saarel napilt üle 6000 elaniku, käis tuttuut laeva uudistamas iga kümnes hiidlane.

Paarkümmend minutit enne keskpäeva oli sadamakail vaikus. Kümmekond varast uudistajat mõõtsid silmadega laeva ning arutlesid omavahel. Tiiu pidavat olema siledam kui Leiger, mis juba enne jõule liinile tuli. Kereplekid on sirgemad küll, nentis pensioniealine hiidlane. „Kui valgus peegeldiub, on näha, et tahvlid pole korralikult paika pandud,“ nentis mees. „Aga peaasi et sõidab, muu pole nii oluline midagi.“

Emmaste rahvarõivais noorik, kelles tundsin ära laeva ristiema Helen Kõmmuse, pidas laeva veerde püstitatud poodiumi juures koos TS Laevade laevateeninduse koordinaatori Airi Raamatuga plaani.

Peaproov? „Peaproovi ei ole, kogu aeg on esietendus,“ naeris ristiema Helen.

Laeva ristiema Helen Kõmmus on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur ja folklorist. Tema eestvõttel on hiidlased saanud ka oma eepose „Iiu Leiger“ ehk Hiiumaa vägilase Leigri juhtumistest ja elust pajatava hiiukeelse raamatu. Selle raamatu on omal ajal koostanud Heleni Kõmmuse vanaisa, kapten ja kirjamees Jegard Kõmmus. Lisaks on Heleni eestvõttel välja antud veel teisigi Hiiumaa ja hiidlastega seotud raamatuid.

Kõmmused – kaptenite ja ristiemade suguvõsa

Taamalt lähenes samalaadseis Emmaste naise rõivais naine (peas abielunaise tanu), kellest tundsin juba kaugelt ära Kõmmuse, seekord oli tegemist Helle-Mare Kõmmusega. Helle-Mare lõi lahti fotoalbumi ja näitas tema ümber kogunenud seltskonnale pilte. Mustvalgeid.

„Minu ristilaps Vohilaid on juba surnud, ta on juba tükkideks lõigatud,“ ütles tankipraamiks kutsutud aluse ristiemaks olnud Helle-Mare. Vohilaid oli esimene tollastest uutest laevadest, kokku oli neid neli: Vohilaid, Ahelaid, Kõrgelaid ja Harilaid.

Pildid Helle-Mare albumis olid aastast 1982. „35 aastat tagasi, olin siis esimese kursuse tudeng,“ jutustas ristiema. „Võeti ühikast vara ära ja viidi Riiga, sealses laevatehases see laev ristitigi.“ Albumit uudistanud tundsid huvi, et kas talle ristimisel ka mingisugune tunnuskiri või sertifikaat anti. „Sertifikaati ei antud, näo järgi mind tunti, sain tasuta sõita. Kapteni kajutis!“ teatas Helle-Mare uhkelt.

Helle-Mare pildialbumit oli uudistamas ka Helen. Kõmmused, nii ühte nägu ja ühtemoodi riides ka.

Kuidas te omavahel sugulased olete? „Oleme kaksikud,“ naeris Helle-Mare. „Kõmmuste soost välja kasvanud.“

„Ja meremehi on mõlemas harus,” ütles Helle-Mare. „Mõlemad oleme meremehe õed, kusjuures. Minu vanavanaisa oli kapten Kõmmus, Toomas Kõmmus. Vend Toomas Kõmmus sõidab praegu merd.“

„Ja neid kapten Kõmmuseid on veel,“ lisas Helen. „Minugi vanaisa oli kapten Kõmmus. Seega, vägev kaptenite suguvõsa. Mehed sõitsid merd, naised ristivad laevu selles suguvõsas.“

Nii, et päris kaksikud nad siiski pole.

„Sugulased oleme väga lähedalt, kaheksandast põlvest,“ nentis Helen. „Meil on ühine esivanem aastast 1820 – Kõmmusselja Mats. Tema sai esimesena Kõmmuse nime tal oli kolm poega ja üks tütar. Mina olen vanema poja Matsi järeltulija, Helle on teise poja Jaani järeltulija.“

„Meid aetakse kogu aeg segi, see on nii lõbus,“ naeris Helen.

„Me oleme mõlemad ka ühes valdkonnas tegevad,“ lisas Helle-Mare. Helen Kõmmus on Eesti Kirjandusmuuseumi teadur ja folklorist, Helle-Mare Kõmmus aga rahvakultuurispetsialist ja folkloorikuraator Hiiu maakonnas.

Sarnasuse kohta nentis Helle-Mare: „Sama kivi, sama juurikas.“

Helen kiitis Kõmmuste soo vägevaid geene.

Ristiema: Tiiu on tõeline mütoloogiline  tegelane

Rahvast oli ühtäkki jõudsalt lisandunud. Teiste hulgast tundis ära veel ühe ristiema – nimelt Hiiumaa muuseumi teadusdirektori Helgi Põllo, kes ristis juba üle kolme kuu liinil kurseerinud parvlaeva Leiger.

Maavanem Riho Rahuoja andis kapteneile ja Tallinna Sadama mehele kättpidi tere. Märkamatult libises seltskonda ka minister.

Tiiu ristiema Helen peab laeva veeres nõu kaptenitega. Neid on Tiiul kaks: Guldar Kivro  ja Tanil Kütt.

Peetakse kõnesid. Oma mõtted ütlevad rahvale Tallinna Sadama juht Valdo Kalm, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja maavanem Riho Rahuoja. Kaptenitele kingib maavanem „Hiiu keele raamandu“, ehk aitab see neil hiidlaste keelega lähemalt tuttavaks saada.

„Hiiumaa praaminduses on kvalitatiivselt uus tase,“ nentis maavanem. „Saarlased taastavad oma endise taseme, meil on parimate aegadega võrreldes kasv kolmandiku võrra. Loodame, et mõneks ajaks sellest jätkub, aga mõne aja pärast peame hakkama vaatama kolmanda laeva järgi. Ja ootame raudteed Rohukülast Tallinna.“

Juba oli kapten Guldar Kivro ristiema Heleni käevangu võtnud ning poodiumile aidanud.

Ristiema rääkis Leigri Tiiust. „Minu vanaisa Jegard, kes oli Sõrul sündinud ja kasvanud, kuulis veel 1980. aastatel kuidas rahvas omakeskis rääkis, näe, kuuled, laine lööb laksat-laksat vastu rannakive, ju see Liegri Tiiu seal kangaid uhub ja see tähendab peatseid läänekaarte tuuli ja torme,“ jutustas Helen.   

Tiiut pidas Helen Kõmmus tõeliseks mütoloogiliseks tegelaseks, kes siiani jäänud salapäraseks. „Me armastame rääkida, et ta on Leigri naine, aga tõele au andes pole vanas rahvaluules otse välja öeldud, kes see Leigri Tiiu on. Räägitakse kas Leigri naisest nimesid nimetamata või siis Leigri Tiiust tiitleid lisamata,“ tõdes ristiema.

Helen Kõmmuse sõnul olnud Leigri naine tõesti hiidkasvu inimene ja hakkaja emand, kes suuri kive kokku tassis ja neid saunakerisesse kokku kogus. „Aga vahel juhtus ka õnnetus, põll rebenes ja mõnigi kivi kukkus randa. Neid suuri kive on siiamaani Hiiu rannikul näha,“ heitis Helen käega rannakivide suunas.

„Leigri Tiiust on aga räägitud kui kavalamast ja hakkajamast emandast, kes palju kunste mõistis,“ teadis Helen Kõmmus rääkida. „Küttis hästi sauna, haris aiamaad, teda tuldi Saaremaaltki vaatama. Leigri Tiiul oli ka selline kunst, et ta armastas pühapäeviti pesu loputada kivi peal, kui see pesu seal vastu kive laksas, siis olid tuuled kohal. Nii, et hoidku end kõik! See komme ei meeldinud näkile ja rahvas teab rääkida, et ühel päeval viinudki näkk Tiiu suurde merre ära.“

Helen Kõmmuse sõnul ongi rahvas Tiiut võrrelnud merega, ta oli sama ettearvamatu ja tujukas. „Sellepärast püütudki Tiiuga hästi läbi saada, et ta head ilma hoiaks,“ ütles ristiema.

Ristiema Helen andis laevale kaasa oma soovid: „Saagu su nimeks Tiiu, too meile tuntust ja õnne. Hoia meie hiidlasi, meremehi ja kõiki, kes sinuga seilavad!” Pidulikult lõi ta šampusepudeli vastu laeva kildudeks.

Kits Evelin ja Vanamees

Kiriklikku pühitsemist ei toimunud. Aga laeva juures kail oli koha sisse võtnud juba Tõnu Otsason koos Eveliniga.

Kits Evelin osutuski päeva vaat et kõige pilkupüüdvamaks tegelaseks.

„Evelin on anglo-nuubia tõugu, aga ta pole päris puhas, on poolik,“ selgitas Evelini perenaike Külli Karik, kes peab Varese talu Emmastes, Tilga männikus. „Muidu on kõrvad pikemad, sellised lontis kõrvad,“ kirjeldas Külli täsiverelist anglo-nuubia tõugu kitse välimust.

TS Laevade juht Kaido Padar sügas uudishimulikku looma sarvede vahelt ja ütles mokaotsast, et kui loom mõne pabula laevale pudistaks, oleks alus pühitsetud. Liftisabas seisnud kits mõtles ja otsustas hoopis soristada. Asi seegi.

Tõnu Otsason, kes on Vanamehena uusi raudlaevu kitsele näitamas käinud, meenutas, et temale on Tiiu juba kuues alus, mida kitsedele tutvustatud. Vanamees on ikka sama, kuid kitsed on aastate jooskul vahetunud. Kits Evelinile, kes on alles aastane, oli laupäevane laevalkäik juba teine. Nimelt oli Otsason temaga ka jõulude eel liinile tulnud Leigrit uudistamas.

Hiiumaa laevad on saarlaste omadest soodsamalt saadud

Uued parvlaevad pidanuks esialgse kava järgi jõudma Eestisse juba mullu sügisel.

Tallinna Sadam sõlmis Türgi Sefine ja Poola Remontowa laevatehasega lepingud nelja parvlaeva ehitamiseks 2014. aasta oktoobris. Algse plaani järgi pidanuks kõik neli laeva jõudma Eestisse hiljemalt mullu sügisel, enne 1. oktoobrit, kui Tallinna Sadam võttis Väinamere Liinidelt mandri ja Lääne-Eesti suursaarte vahelise laevaliikluse korraldamise üle.

Mullu mais leppisid Tallinna Sadam ja Remontowa laevatehas kokku, et Piret valmib algsest kavast kolm kuud hiljem, uueks valmimistähtajaks seati lepingus 1. detsember 2016. Mullu juulis selgus, et neljast tellitud laevast jõuab oktoobriks liinile heal juhul vaid üks laev.

Augusti lõpus teatas TS Laevad, et ükski neljast uuest parvlaevast ei jõua tähtajaks liinile. TS Laevad otsustas rentida kuni uute laevade saabumiseni asenduslaevadeks Vjatšeslav Leedole kuuluvad parvlaevad St. Ola ja Harilaid ning Olav Miilile kuuluva Hiiumaa. Mullu juulis ostis Tallinna Sadam Vjatšeslav Leedolt parvlaeva Regula, mida ettevõte hakkab pärast kõigi nelja uue parvlaeva saabumist kasutama varulaevana.

Ühe Poolas ehitatud parvlaeva maksumus on 34,4 miljonit eurot ja Türgis ehitatu 25,6 miljonit eurot ehk ühe parvlaeva hinnavahe on 8,8 miljonit eurot, kirjutas Lääne Elu artiklis „Leht: Poolast tellitud parvlaevad on 17,5 miljonit Türgi omadest kallimad”.

Saaremaa liini hakkavad teenindama parvlaevad Tõll ja Piret, Hiiumaa liinil kurseerivad juba parvlaevad Leiger ja Tiiu.

Uued TS Laevade parvlaevad on 114 m pikad, mahutavad 150 sõiduautot või 12 täispikka veoautot. Laevadele tulevad päästevahendid 700 reisijale ning kahel tekil istekohti 500 reisijale.


Vt ka: "Galerii: parvlaev Tiiu ristiti Heltermaa sadamas"


Fotod: Urmas Lauri Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 002 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 007 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 008 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 019 (1280x854) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 034 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 046 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 051 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 055 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 067 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 073 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 083 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 100 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 168 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 225 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 227 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 237 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 282 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 285 (1280x854) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 298 (1280x854) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 326 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 340 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 417 (1280x851) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 518 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 523 (1280x851) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 527 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 550 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 571 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 606 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 621 (1280x853) Parvlaev Tiiu ristimine Heltermaal 630 (1280x853)

JAGA

Kommenteeri

avatar
trackback
Galerii: Hiiumaal Sõru sadamas ristiti parvlaev Soela | Lääne Elu

[…] Vt ka: "Kits Evelin pühitses parvlaev Tiiu" […]

trackback
Parvlaev Piret alustab täna Saaremaa liinil kurseerimist | Lääne Elu

[…] Hiiumaa liinil alustas pühapäeval kurseerimist teine uus parvlaev Tiiu. […]

Arvos
Arvos

Pealkirja järgi tekkis mulje, et keegi politseinik Evelin oli pühitseja.

wpDiscuz