Urmas Viilma: kirikust võiks saada vahelüli rahva ja vallajuhtide vahel

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

EELK peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Tiit Salumäe sinodil Kullamaa kirikus tänavu 10. aprillil. Foto: Arvo Tarmula

sinod_kullamaal_viilma_salumae_foto_arvo_tarmula

Urmas Viilma ja Tiit Salumäe. Foto: Arvo Tarmula

EELK peapiiskopi Urmas Viilma hinnangul võiksid kogudused võtta pärast valdade liitmist vahendaja rolli suurvalla juhtide ja kohalike kogukondade vahel.

Möödunud nädalal pidas EELK Lääne praostkond Kullamaal oma aastakoosolekut sinodit. Sellest võttis osa ka peapiiskop Urmas Viilma, kes kutsus kogudusi nägema haldusreformis uusi võimalusi. „Praegustel andmetel jääb 237 omavalitsusest sügiseks alles 75. Siin ei peaks me jääma lihtsalt kõrvaltvaatajaiks. Vaadake seda kui päris uut olukorda, mis ei too meile tingimata kaasa mitte ainult probleeme ja segadust, vaid on meile kiriku ja kogudustena ka võimalus,” ütles ta.

„Vallamaja jääb inimestele väga kaugeks. Isegi kui tulevad osavallad, on see kirikule ja kogudustele uus olukord,” sõnas Urmas Viilma. „Kui seni on pigem olnud ühe koguduse või kihelkonna territooriumil mitu omavalitsust, siis sügisest on vastupidi.”

Ühest küljest muudab see kindlasti koguduste endi seisu. „Kui praegu suhtleb Kullamaa kirikuõpetaja Kullamaa vallavanemaga otse, siis edaspidi istub suure omavalitsuse vallavanem oma laua taga ja ukse taga on järjekord valla koguduste vaimulikest ja igaüks tuleb oma katuse parandamise jutuga,” tõi Urmas Viilma näite. „Tõenäoliselt ütleb vallavanem: leppige omavahel kokku, kelle katus on esimene, mida me hakkame toetama.”

Peapiiskopi sõnul tähendab see, et praostide roll hakkab kasvama. „Praost peab võtma õed-vennad kokku ja selgitama välja, kuidas me hakkame nüüd paistma uue omavalitsuse elus,” ütles ta. Suurem muudatus on aga seotud kogukonnaga. „Kui enne oli vallavanema ukse taga tinglikult 500 inimest, siis nüüd on 5000 või 10 000. Kes kõneleb nende inimeste nimel?” küsis peapiiskop. „Minu hinnangul saab kogudustel olla päris suur võimalus olla inimeste eestkõneleja. Olla nende hääletoru. Mõlemasuunaline vahendaja.”

Urmas Viilma tõi näiteks riiklikud ja kiriklikud tähtpäevad. „Varem oli iga vallavanem oma ausamba juures või kultuurimajas, suures vallas ei jõua vallavanem igale poole. Meie jääme aga endiselt kohapeale,” ütles ta. „Kui pakume välja, et võime olla kogukonna eestkõnelejad omavalitsustes, ja kogukond toetab vaimulikke ning omavalitsus aktsepteerib seda, on see minu arust päris suur võimalus, mis kogudustele tuleb,” sõnas Urmas Viilma.

Peapiiskopi sõnul oli Valga praostkonna sinodil isegi juttu, et on ehk sotsiaalteenuseid, mida võiks kogudus hakata kohapeal vahendama. Või siis saaks koguduse hoonetest kontaktpunktid, kust saaksid inimesed infot ja kuhu võiksid nad koguneda. „Vallamaju jääb kasutuseta ja küllap hakatakse tühje sulgema, sest seal lihtsalt ei ole inimesi. Meie aga oleme nagunii,” ütles Urmas Viilma.

Tiit Salumäe: relvadega ei saavuta rahu

Piiskop Tiit Salumäe ütles Lääne praostkonnale, et kiriku sõnum peab praegu kindlasti olema rahusõnum. „Mitte ainult rahustamine, vaid rahu sisulises mõttes.”

Eestisse saabub praegu järjest uusi NATO vägesid ja kirik teeb koostööd kaitseliiduga, kuid Salumäe hinnangul ei tähenda see vastuolu rahusõnumiga. „Need asjad tahavad läbi mõelda meil igaühel endal oma südames, sest on ju päris selge, et relvadega ei saavuta rahu,” ütles ta.

Salumäe meenutas, kuidas Gorbatšovi ja Reagani tippläbirääkimiste puhul peeti palveid nii Moskva kui ka Washingtoni kohtumiste ajal. „Läbimurre tuligi, tohutu muudatus ikkagi, ja see oli palve tulemus. Kas meil on ka tänapäeval seda julgust ja jõudu olla väljas rahu ja lepituse eest?”

Tiit Salumäe pidas ka vajalikuks, et kirikud oleksid rohkem avatud. „On päris palju tegemist, et leida inimesed, kes oleksid kirikus kohapeal. Kui meil koguduses on aga sada liiget ja neist 50 oleks valmis olema ühe päeva aastas kirikus, siis oleks juba peaaegu kaks kuud kaetud,” ütles ta.

„Ühelgi juhul ei ole meil mõtet hoida kirikuid kinni ja teha ainult teenistuse ajaks lahti. See oleks väga halb sõnum ühiskonnale. Nagu vahel öeldaksegi: erinevus ortodoksi ja luteri kiriku vahel on, et ortodoksi kirik on alati lahti ja luteri kirik on alati kinni. Eriti nüüd, mil elu maal päris välja sureb, võiksid kirikud olla hoopis rohkem lahti,”

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
17 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
jah
6 aastat tagasi

see tahtmine igas pulmas peig ja matustel lahkunu olla pole neil kuhugi kadunud, peaasi et pappi tuleb

jääme realistideks
6 aastat tagasi

hea,et kirik ikkagi on ja seal ka palvustel osa inimesi käib-ju siis nad vajavad seda. Aga, et kirik nüüd hakkab omavalitsuste ja rahva vahele end sättima,ei see ei lähe kohe mitte kuidagi. Jäägu ikka oma liistude juurde, selleks milleks ta seatud ja loodud on. See põlvkond, keda lapsena käekõrvale võeti ja pühapäeviti jumalateenistustele juhatati on lähimate aastate möödudes taevastel radadel ja uued põlvkonnad ei mõista ega vaja kirikut selles mõttes, et jumalat kui sellist ülistada, lihtsalt ajad on TEISED.

Eesti+Vabaks
6 aastat tagasi

Moisad ja teo-orjus tuleb ka taastada. Ja kuna meil paganaid palju siis Saksamaalt ristirüütlid ka kohale tuua- meenutaks matsirahvale tule ja möögaga pisut kristlikke väärtuseid!

Kristjan
6 aastat tagasi

Ei oskagi kuidagi komenteerida.
Iseenesest, et mingi asutus/isik esindab (juhul kui huvid ikka kattuvad) natuke rohkem inimesi kui iseennast pole väga vigagi aga ei usu, et kirik saab endale suurema toetajaskonna kui neil endil juba hetkel on.
Mul pole midagi kiriku vastu aga eks ta ole möödunud aegade nähtus, mis proovib veidigi silmapaista inimeste kokku toojana.

Kuglimugli
6 aastat tagasi

Olen aru saanud, et Viilma tahaks väga poliitikasse minna, kuid – kahel toolil istudes, olles kirikuisa ikka ka. Sellist hübriidi veel ei ole olnud.

Kaitseliidu+päälik
6 aastat tagasi

Halleluujah selle pääle…

juss
6 aastat tagasi

Salumäe meenutas, kuidas Gorbatšovi ja Reagani tippläbirääkimiste puhul peeti palveid nii Moskva kui ka Washingtoni kohtumiste ajal. „Läbimurre tuligi, tohutu muudatus ikkagi, ja see oli palve tulemus.

Beduiin
6 aastat tagasi

Raha võiks ka läbi kiriku siis käia. Eelarve vahendid on kiriku käes ja vald siis küsib kui vaja. Kirik otsustab, kas annab või ei anna.

eks
6 aastat tagasi
Reply to  Beduiin

see must raha liigub kõik läbi papi tasku

Mari
6 aastat tagasi

Kas need praustad ei taha liiga palju? Rahval pole nende kaheotsaga
könetorusid vaja.Inimesed saavad
väga hästi ise oma asjad aetud.
Ajagu aga ise omi asju ja jätku
rahvas rahule.Viimane asi,et lähen
möne papi abi paluma.Vastik möeldagi.

ja-jah
6 aastat tagasi

oot, aga see on ju hea mõte 🙂
meil Nõval vaene Deiw iga nädal heietab Lääne Elus kuidas rahvas teda ei mõista ja rahvas takistab arengut jne.
Nüüd võtab kohalik kirikuõpetaja Deiwi käe kõrvale ja viib rahvale näha ja selgitab rumalale rahvale kuidas asjad käima peaks. Rahvas omakorda läheb ja palub, et äkki kirikuõpetaja suudab Deiwi lahkuma meelitada …