Loomaarsti märkmed: mürk või surm, see on küsimus

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Ann-Mari Anupõld. Foto: Urmas Lauri

Ann Mari Anupõld (2)

Ann Mari Anupõld. Arhiiv

Tõeline talv jäi taas taevasse ja paistab, et liigume juba järgmise aastaaja poole. Tormav, segane ilm ja esimesed ähmaselt rohetavad kõrred. Jah, aprill ja seega ka kevad on jälle käes. Viimased ääri-veeri talve üle elanud kärnas kährikud roomavad oma urgudest välja ning põhjustavad kodukoerte seas taas kärntõve nakkuste laine. Minagi leidsin oma lammaste poolt maha jäetud heinahunnikuid minema kärutades ühe sellise karvutu eksemplari. Surma põhjusi tagantjärele diagnoosida on alati keeruline, kuid eeldan, et talle sai siiski saatuslikuks külm ilm ja mitte mõni verejanuline lammas. Endiselt on kährikute ja rebaste levitatava kärntõve lesta puhul tegemist väga liigispetsiifilise haigusega. Koerad on ainsad, kes selle jama endale kaela võivad saada. Ei kassi ega inimesega oska koerte kärntõve lest mitte midagi pihta hakata. Lammastega ka paraku mitte. Seega pean siiski taas hakkama pügajaid otsima. Ei saa lootma jääda, et lambad oma kasukast lõpuks kord ise lahti saavad.

Peale hooaja viimaste kärntõve lestade võib ka juba eeldada, et peagi näeme selle aasta esimesi puuke oma lemmikute krae vahele pugemas. Nagu igal aastal, nii on selgi korral taas lahvatamas suur arutelu puugitõrjevahendite teemal. Mis nad siis nüüd õieti on, kas hiiliv surm või hoopis suur abiline? Koolkondi on mitmesuguseid ja eks või igaühel olla oma arvamus, senikaua kui see on arukalt läbi mõeldud ega põhine kusagil meedias õhku paisatud ja üles puhutud kõmulugudel. Kui te mingi asja kohta infot otsite, siis mida te teete? Tänapäeval ikka esimese asjana Google lahti ja otsing. Milliseid lehti te vaatate? Eks ikka esimesi tulemusi, mis teile ette antakse. Just nimelt. Ette antakse. Mõistlik oleks allikate korrektsust analüüsida. Kui olete umbusklikud miljonitega mängivate farmakoloogiafirmade suhtes, siis vähemalt sama umbusklikud peaksite olema maailma vähe näinud ning fanatismile kalduvate koeraomanike kuumaks köetud foorumite asjus.

Hiljuti näiteks oli Saksa televisioonis üks saatelõik, mis tekitas furoori. Nimelt oli analüüsitud viimastel aastatel turule tulnud pikatoimelisi puugitõrjevahendeid. Kui vanasti kasutati turjapealseid tilku, mille toime oli kuni kuu, siis tänapäeval on juba mitmesuguseid preparaate, mis pakendilehe järgi peaksid mõjuma lausa 3–7 kuud. Muidugi tekitavad sellised pikatoimelised vahendid nii mõneski loomasõbras kerget kõhklust ja umbusku. Mis keemiapomm see nüüd õieti on, mida ma oma lemmikule sisse söödan või peale määrin? Et iga ravimi puhul on tegemist keemiaga, on täiesti selge. Selge ka see, et mitmed neist tekitavad nii inimestel kui ka loomadel mitmesuguseid kõrvaltoimeid. Kui paljud meist hakkavad näiteks valuvaigistite peale oksendama? Või kes teie seast on penitsilliinile allergilised? Lahenduseks valib teie perearst ju üldiselt teile sobilikuma ravimi, mitte ei jäta teid hädade kätte vaevlema? Sama on ka loomadega. Iga vahend ei pruugi olla teie lemmikule sobilik. Selleks et leida just see õige, on mõistlik loomaarstiga sel teemal arutada. Enne kui te lähete ja internetist suurpakendi kookosõli, merevaigukette või neid väikseid rohelisi looduslikke puugirihmu ostate, mille alla meeldib puukidel peitu pugeda. Need on vahvad asjad.

See, kuidas organismid käituvad kokkupuutel ravimitega, on võrdlemisi põhjalikult dokumenteeritud. Sama hästi on ka teada, mis juhtub, kui jätate parasiiditõrje tegemata ning te loom suudab selle (juba küllaltki levinud) haiguskandjast puugi kätte saada. Need teie seast, kes on ise või kelle koerad on läbi põdenud mõne puukide kantava haiguse, teavad, millest ma räägin. Borrelioosi põdevad koerad võivad muutuda isutuks ja loiuks, kannatada palavikuhoogude ja liigesevalude all. Sellesarnaseid haigusnähte võib tekitada ka anaplasmoos. Entsefaliit tekitab suurtel koeratõugudel mitmesuguseid neuroloogilisi sümptomeid ja võib lausa epilepsia moodi krambihooge põhjustada.

Seega ei ole loomaarst, kes soovitab teil tungivalt kasutada korralikke puugitõrjevahendeid, mitte rahaahne, vaid hoopis egoistlik. Me tahame, et teie lemmikud oleks kaitstud. Jälgige alati põhimõtet: nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vaja. Olgu see siis vaktsiin või parasiiditõrje. See on selleks, et peaksime natuke vähem oma patsientide pärast muretsema. Ja saaksime natuke rohkem nautida ennetava meditsiini suurepäraseid võimalusi.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments