1

Läänemaast võiks saada siseturisti talvine meelispuhkekoht

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

matsalu_jaamatk_Tarvo_Valker

Tõukekelgud on muutunud populaarseks. Foto arhiiv

Uisu- ja tõukekelgumatkad ning jäätee võiks Läänemaast teha talvel siseturistile lemmikpeatuspaiga, seda takistab aga asjaolu, et talveilma ei saa kuigi pikalt ette lubada.

„Eriti välismaalaste meelest on jäätee väga eksootiline, lausa müstika. Aga kahjuks ei saa me seda maakonna tutvustamisel väga palju kasutada – me ei saa seda lihtsalt lubada,” möönis MTÜ Läänemaa Turismi juhataja Annika Mändla. Näiteks viis MTÜ hiljuti ühe Saksamaa ajakirjaniku Haapsalus jääauku ujuma ja jääteele rallit sõitma. „Tema oligi ootel, et kui jäätee avatud, tuleb siia lugu tegema. Selliseid huvilisi on veel,”  ütles Mändla.

Takistus, miks Läänemaad juba jääparadiisina suurelt reklaamida ei saa: jää- ja lumeolusid ei ole võimalik planeerida. Head talveilma jätkub tihtilugu vaid lühikeseks ajaks. Kõik see on takistuseks välismaa turistile, kes reisi pikalt planeerib, selgitas Mändla.

Läänemaa matkakorraldaja Raimo Sindonen rääkis, et möödunud aastal ei saanudki nemad maakonnas jääl matku korraldada, sest polnud korralikku jääd. Tänavu oli seda rõõmu umbes kuu.

Siiski ei saa talviseid matku kuigi pikalt planeerida, mõnigi kord jääb matk ilma tõttu viimasel hetkel hoopis ära. Nii juhtus Huvitava Bioloogia Kooli korraldatud tõukekelgumatkadega Matsalu lahel, mille jääl laiutas pärast tormi paarkümmend sentimeetrit vett. „See teenus vajabki paindlikkust ja operatiivsust. Välisturisti peale ei saa seda üles ehitada, aga siseturistide mõttes on perspektiiv suur,” ütles kooli pidav Tarvo Valker.

Keskkonnaharidusega tegelev kool korraldab matku kõrvaltegevusena, ent saab küsimusi võimaluste kohta pidevalt. Valker hindas, et pooled on huvitunud Tallinnast. „Tallinlasele on Haapsalu lähedal ja ta teab, et suvel on siin tegevust. Aktiivpuhkuse võimalust pole ta siin veel nii palju teadvustanud,” ütles Valker. Just selle turisti siiatoomiseks talvel tuleks tema hinnangul rohkem tööd teha.

Aastatega on talvine turistide arv veidi kasvanud – kaks aastat tagasi ööbis statistikaameti andmeil talvekuudel Läänemaa majutusasutustes umbes 12 000 inimest, mullu aga enam kui tuhande võrra rohkem. See statistika kajastab vaid ööbima jäänuid, tegelikud arvud võivad aga hoopis suuremad olla. „Kui jäätee avatakse, kuuleb selle kohta siseturist meilt kohe. Võib-olla ta siin ei ööbigi, tuleb jääle, kohvikusse ja muuseumi,” sõnas Mändla.

Kuigi talvine külastajate hulk jääb suvisele peaaegu kolm korda alla, ei nurise Läänemaa matkakorraldajad kliendipuuduse üle. Raimo Sindonen ettevõttest 360 Kraadi sõnas, et talv on suve kõrval teine põhihooaeg. „Talvel täidavad kohalikud turistid turu, meil jääb mõnikord hoopis oma meeskonnast puudu,” ütles ta.

KASTI

Turistid tahavad merejääle

Läänemaal on talvised tegevusvõimalused aastatega kirevamaks muutunud. Annika Mändla MTÜ Läänemaa Turismist sõnas, et viimasel ajal on matkapakkujaid juurde tulnud ning ka matkamine ise on populaarsem. „Tõukekelk on fööniksina tuhast tõusnud,” lisas matkajuht Raimo Sindonen, kes on viinud huvilisi tõukekelkudega merejääle viigerhülgeid vaatama.

„Kuna on pehmemad talved ja vähem lund, on suusa- ja räätsamatkade korraldamine veidi keerulisem. Seetõttu ongi jäämatkad, ka uisumatk, teinud kõva hüppe,” ütles Sindonen. Jääl matkamise eksootika peitub ka selles, et minna saab kohtadesse, kuhu tavaliselt ei pääse. Näiteks uisutada muidu liikumispiiranguga aladel Matsalu lahel või tõukekelguga sõita mööda merejääd saartele. Mändla hinnangul on populaarsemaks saanud ka jääaugus ujumine.

JAGA

Kommenteeri

avatar
oleks võiks
oleks võiks

oleks seal küüned võiks ta puuotsa ronida

wpDiscuz