Avakülg » Arvamus, Uudised » Juhtkiri: hullud ideed

Juhtkiri: hullud ideed (15)

Lääne Elu: kus suitsu seal tuld Neljapäeval jahmatas paljusid uudis, et Dirhamisse kerkib paari aasta jooksul veekeskus, mille sarnast ei ole Eestis veel nähtud. Veekeskuses iseenesest pole ju midagi erakordset, kuid sellega ühe katuse alla planeeritav akvaarium koos eksootiliste kaladega paneb küll silmi suureks ajama.

Suhtumine uudisesse on kahetine – ühelt poolt imestavad-kiitvad, et sadamaomanikul on julgust midagi sellist ette võtta. Iseenesest on Dirhami sadama seltskond end juba hullude ideedega tõestanud. Kes oleks võinud uskuda, et Tallinna mõistes pärapõrgus, kalasadamas avatud restoran saab nii populaarseks, et isegi talvisel ajal voorib sinna nädalavahetuseti nii palju inimesi, et koha saamiseks tuleb laud broneerida. Kes võinuks arvata, et väike kalatööstus saabki jalad alla. Nii et sadamaomaniku Mart Vahteli ettevõtlikkuses ja suutlikkuses hulle asju ellu viia ei tohiks kahtlust olla. 

Loomakaitsjaid projekt ei rõõmusta. Ei saa öelda, et Noarootsi oleks kuidagi eriliselt loomavaenulik koht. Aga selline mulje võib kergesti tekkida, sest juba teist korda on vallal õnnestunud tõmmata endale loomakaitsjate halvakspanu. Esimene kord oli siis, kui Nõmmkülas avati karusloomafarm. Akvaariumid ja tsirkused on ammu loomakaitsjate erilise tähelepanu all. Sellega peavad tegijad arvestama.

Kui prognoositud 100 000 inimest aastas tõesti Dirhamisse peaks tulema, on see ka keskkonnaoht. Loode-Eesti on piirkond, mille suurim väärtus ongi seni olnud puutumatu loodus. See on aga muutuma hakanud, sest Peraküla rand on saanud tallinlaste üheks meelisväljasõidukohaks ja männikutes käib tihe ehitustegevus. Kui ühel päeval avastame, et kogu sealne rannik on tihedalt suvekodusid täis pikitud, metsaalused täis napsitavaid seltskondi ja kitsaid teid ummistavad autovoorid, võib selguda, et oleme ära andnud rohkem, kui vastu saanud.

 


15 “Juhtkiri: hullud ideed”

  1. Puutumatu loodus? Me teame ta olemasolust aga näinud/kogenud ei ole, sest
    vastasel juhul oleks ta inimtegevusest puudutatud saanud? Läbi inimtegevuse
    saab puudutatud tegelikult ka selline loodus, sest esinevad ka kaudsed mõjud.
    Mil määral ja kuidas inimestest puudutatud saab, oleneb ehk selle haldamisest?
    “Hullude ideede” tõttu on meil üldse valikud, mille üle arutleda.

  2. Kuule imelik.Puutumatut loodust enam ei ole.Kunagi elasin metsas aga nüüd on kõrb .Metsad maha raiutud. Elan oaasis, 2o aasta pärast tulete minu juurde vett küsima, Ja seda tekitab kõik inimeste RAHA-AHNUS,

  3. Väga asjalik ja huvitav idee. Ja koht on väga sobiv- nii satuvad ka linnainimesed ilusasse kohta,et pidevast töörabamisest puhata. See pole ju mingi uus prügimägi või laskepolügoon.Mida on ka vaja. Tundub,et mõnikord tuleb end kaitsta kutseliste kaitsjate eest. Näiteks kõlava nimega meedia tähelepanu püüdev mtü Loomade nimel on üks korterifirma aadressiga Tallin,Majaka 23-6. Ja mille pealik on keegi Regly. Mul oli kunagi ühe sõbra koer Reku,aga tema küll millegi vastu ei protesteerinud.

  4. REGLY le võiks täitsa oma puuri ehitada ,et inimestest isoleerida.Kuna haigusi igasuguseid MARUTAUD KÄRNTÕBI SOLKMED SKISOFNIA JNE.Hakkame hullule raha koguma.

  5. Dirhamil on juba praegu olemas lootus saada üheks huvitavaks mereteemaliseks paigaks kuhu paljud tulevad. Kalakohvik, võrratu loodus,Osmussaar jne …. Ma arvan et Mertähe projekt sobiks sinna kuigi ausalt öeldes tundub see idee natuke ulmeline. Kuid olen kindel et kui see projekt teostub siis muutub kogu Noarootsi imago turismi koha pealt ning ei usu et loodust see kõik kajustama hakkab

  6. Siis ohutuseeskirjad kõigepealt,et veekeskus oleks turvaline ja hea kuulsus säiliks–lapsevanamate vastutus ennekõike….

  7. Puutumatu looduse rikutus jõuab kaugemale Salajõest,kui turbakaevandus jätkub.

  8. peab ikka oinas olema et sellist jama uskuda

  9. 10 aasta pärast seisab see betoonjurakas seal rannas mahajäetuna.

    • Terved tsivilisatsioonid seisavad dzunglis ja maapõues “mahajäetuna”.
      Mis siis? Oleksid nad ette teadnud, poleks üldse alustanudki?

  10. tsivilisatsioonid dzungils rajati EAS (loe maksumaksja) rahaga. Proovi veelkord…

  11. Mis loeb vahendite päritolu? See raha ongi mõeldud ettevõtluse arendamiseks
    eri piirkondades. Ilma selleta ei ole ka varsti maksumaksjaid.

  12. kui vahendid on maksumaksja raha. Riigitoetuse eeldus peab olema reaalsed plaanid kohas, kus on infrastruktuur, tööjõuresurss ja arengupotensiaal. Siin praegu on märksõnadeks miljonite eest betooni, paar suvist kooliõpilaste töökohta ja äriidee, mis euroopas on ennast ammendanud 15 aastat tagasi. Skandinaavias suletakse nn “haiparke” massiliselt ja haikala purgis ei ole teaduskeskus.

  13. Mind häirib asja juures, et mingid “aktivistid” võtavad endale õiguse hinnata
    reaalset ja arengupotentsiaali. Seda kõike kampaania korras ja lihtsalt sildistades.
    Millise õigusega?
    PS. Kui “hai tunneb end halvasti”, siis avaldagi sellekohane argumenteeritud väide aga ära mine paika panema tervet piirkonda, inimesi ja ettevõtjaid.
    Sa ei tea millest sa räägid.

Leave a Reply to ajukaja

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.