Avakülg » Arvamus, Pealugu, Uudised » Aare Karolin: Burgundia – mitte ainult veinid

Aare Karolin: Burgundia – mitte ainult veinid

aare karolin vinoteek

Aare Karolin

Burgundia on provints (Eesti mõistes maakond) Prantsusmaa keskosas, keskuseks 150 000 elanikuga Dijoni linn. Ilm on muutlik ja meri kaugel, kuulsaid vaatamisväärsusi on vähe. Võimaliku puhkusereisi sihtkohana ei ole Burgundia paljudele kindlasti mitte esimene valik, kui just pole tegemist paadunud veinisõbraga.

Burgundial on pikk ja kuulsusrikas ajalugu, kuid tänapäeval on piirkond tuntud eelkõige põllumajanduse, sh veinide poolest.  Just sellest Prantsusmaa piirkonnast pärinevad maailma ühed enim hinnatud punased ja valged veinid. Maanteedeäärsed künkad on tihedalt kaetud viinamarjapõldudega. Iga väiksemgi sobilik maalapike on viinapuude all, viinamari on siin kulda väärt. Oktoobri keskpaigaks, mil Burgundias käisin, oli korje lõppenud ja viinapuude lehed omandanud kollakasoranži tooni. Värvide mäng on silmipimestavalt kaunis ja sarnaneb vananaiste suvega Eestis. Aeg-ajalt kerkivad põldude vahel majesteetlikud lossid ja taamal paistavad sajandeid vanade kirikute tornid. Viinapuuaiad on Burgundias tihtipeale ümbritsetud massiivsete kiviaedadega ja neid kutsutakse sõnaga clos, mis tõlkes tähendab „suletud”. Tegemist on vana traditsiooniga, aiad ehitati kaitsmaks viinamarju varguse eest.

Burgundias valmistatakse veini juba aastatuhandeid. Dijonist saab alguse 65 km pikkune veinitee, mida ääristavad vanad kuulsad viinapuuaiad. Veinitee kulgeb läbi Côtes de Nuitsi alade ja Beaune’i linna, seejärel Côtes de Beaune’i piirkonna ning jõuab lõpuks Santenay linnakesse. Veinitee äärde jääb 33 kuulsast Burgundia Grand Cru viinapuuaiast 24. Iga veinisõbra unistus on heita pilk Romanée-Conti aeda (just seal kasvavaist Pinot Noiri marjadest valmistatakse maailma kalleimat veini) või teha pilt Chevalier-Montrachet Grand Cru aeda viiva värava kaare all. 2015. aastast kuulub Burgundia veinitee koos kuulsate viinapuuaedadega UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Burgundiasse tasub sõita, aga mitte üksnes veini pärast. Siin on imearmsad külad ja väikelinnad, kus tekib mõnikord tunne, et aeg oleks justkui seisma jäänud. Päeval linnakestes liikudes kohtad vaid üksikuid inimesi, tänavad on tühjad. Jääb mulje, et isegi puuoksad ei liigu. Sajanditevanused hoolitsetud välimusega mõnekorruselised kivimajad, üksik uhke kirikutorn, puhtad tänavad, mitmevärvilised lilleklumbid kõnniteedel. Selline seletamatu rahu ja aristokraatlikkus! Õhtuti linnad elavnevad, väikesed hubased restoranid ja lugematud veinibaarid täituvad inimestega, on tunda toidulõhnu ja kuulda veiniklaaside kõlinat.

Kohalik köök on rikkalik ja mitmekesine. Ohtralt kasutatakse toidutegemisel veini. Üks tuntumaid Burgundia roogi, mida kohtab ka Eesti restoranide menüüdes, on coq au vin – kana veinikastmes. Palju kasutatakse toiduvalmistamisel liha, üks parimaid näiteid on Burgundia pada (punases veinis hautatud veiseliha). Põnevaist toitudest tasub kindlasti proovida escargots à la bourguignonne’i (teod Burgundia moodi). Kui liharoogade ideaalne kaaslane on punane burgunder, siis tigude kõrvale on parim valik klaasike täidlast Burgundia valget veini. Kohalikest juustudest tasub proovida rasvast, pastöriseerimata lehmapiimast valmistatud Époisses’ juustu.

Ilm on soojem kui Eestis, kuid oktoobri keskel Burgundias ringi reisides tuleb hommikul välja minnes soe kampsun selga tõmmata ja vihmavari kaasa haarata. Kui päeval päike pilve tagant välja tuleb, on mõnusalt soe, kuid hommikud ja õhtud on jahedad. Suviti ulatuvad päevased plusskraadid üle kolmekümne, talviti võib termomeetri näit langeda ka napilt alla nulli.

Burgundias on palju muudki peale kuulsate viinapuuaedade ja kallite veinide. UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad peale kuulsate viinapuuaedade ka 12. sajandist pärit Fontenay ja Vezelay klooster. Mõlemad väärivad külastamist. Neist viimane asub imearmsas Vezelay külakeses ümbruskonna kõrgeima mäe otsas ning sinna viiva järsu tee äärest avanevad suurepärased vaated ümbritsevale. Vezelay klooster on läbi sajandite olnud oluline sihtkoht palveränduritele, kloostri peakirik on tänapäeval üks silmapaistvamaid romaani stiili näiteid Prantsusmaa arhitektuuris. Abbaye de Fontenay (Fontenay klooster) on üks vanimaid tsistertslaste kloostreid Euroopas. Hooned on suurepäraselt restaureeritud, lisaks imekaunis aed koos tiigiga.

Dijon on Burgundia provintsi ametlik keskus, kuid piirkonna süda on 20 000 elanikuga Beaune’i linn. See on piirkonna veinipealinn, siin toimuvad iga-aastased kuulsad veinioksjonid. Novembri viimasel nädalavahetusel avavad veinimajad oma keldrid külastajaile, toimuvad degustatsioonid ja õhtusöögid. Beaune on ka parim paik ööbimiseks, kui on soov Burgundiasse mitmeks päevaks peatuma jääda. Kõik huvipakkuv jääb lühikese autosõidu kaugusele. Beaune’i vanalinn oma käänuliste tänavatega pakub avastamisrõõmu tundideks. On veinibaare ja -kauplusi, on sadu söögikohti. Beaune’i keskuses asub Hospices de Beaune, suurepärane näide 15. sajandi arhitektuurist, kunagine vaeste haigla. Tänapäeval asub hoone ruumides muuseum.

Burgundia kui reisisihtkoha miinuseks on ööbimis- ja söögikohtade suhteliselt kõrge hinnatase. Otselende pole. Lähimad suured linnad on Lyon (Beaune’ist 150 km) ja Pariis (310 km), kust tasub rentida auto. Parim aeg külastamiseks on hiline kevad ja sügis, kui ilm on veel meeldivalt soe. Vältida tasub kohalikele kõige kiiremat aega ehk viinamarjade korjet septembris.


Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.