Lõuna-Läänemaa kooliõpilased võistlesid kiirjooksus

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 5

Lõuna-Läänemaa koolide lapsed said juba kolmandat korda viimase kolme kuu jooksul kokku sisekergejõustikuvõistlustel. Seekord võisteldi erinevatel sprindialadel. Noored sportlased pidid ennast proovile panema kolmel alal: stardikiirenduse jooksus, mille distantsiks oli 10 meetrit, 30 meetri jooksus ja kuue joonega joonejooksus.

Kõik kolm ala nõudsid noortelt erinevaid omadusi. Hea start on sprinterite üks kõige tähtsam omadus. 30 meetri jooks nõuab lisaks heale stardile ka lihtsalt kiirust. Ja joonejooksuga tavalises saalis tahtsime noortele pakkuda ala, mis sarnaneks õues joostava 400 meetriga. Kiirust ja vastupidavust nõudev ala.

Kolmel alal saavutatud kohapunktid liideti ja nii selgusid kokkuvõttes parimad. Kes võitis puhta sprindi, andis punkte ära jälle joonejooksus. Kellel õnnestus väga hästi stardijooks, sellel jäi ehk vajaka selle hea stardi kordamine 30 meetri jooksus. Kuid kõik osalenud Lihula gümnaasiumi, Kõmsi algkooli, Virtsu kooli ja Vatla algkooli õpilased, kes võistlustel osalesid, väärivad suurt kiitust.

7-8aastastest poistest pidasid esikoha pärast tulise võistluse Kõmsi lasteaia poiss Karl Reinmaa ja Lihula gümnaasiumi 1. klassi Joosep Mihkelmaa. Karl oli natukene kiirem. Mõlemale aga tore medal, diplom ja kommi.

9-10aastastest tüdrukutest kuulus esikoht Kõmsi algkoolis õppivale Helana-Caroly Kukispuule. Hea oli tema 30 meetri võiduaeg 5,65. Järgnesid võitja kooliõde Hanna-Liset Jõgi ja Lihula gümnaasiumi tüdruk Emily Verk. Sama vanade poiste võistlusel võitis esikoha Vatla poiss Keiro Ristikivi, kes stardijooksu võitis 2,34 sekundiga. Võitjale järgnesid Ats Kaasik Lihulast ja Hugo-Jan Rummel Vatla koolist.

11-12aastaste tüdrukute võitja oli Kõmsi koolitüdruk Mariliis Vendel. Poistest aga pidas kuus võistlejat maha väga tõsise sprindivõistluse. Lõpuks osutus parimaks Virtsu poiss Geron Noor. Tema stardiaeg oli 2,28 ja 30 meetri aeg 5,37. Lihula koolipoiss Paul Lomp saavutas teise koha. Tema oli kõige vastupidavam joonejooksus, 52.18 sekundiga. Kolmas oli samuti Lihula gümnaasiumi õpilane Timmo Kaasik. Tema näitas aga parimat aega 30 meetri jooksus, 5,34.

13-14aastaste tütarlaste arvestuses läks esikoht Virtsu koolis õppivale Trinity Õismetsale. Tema võitis kõik alad, neist 30 meetri jooksu 5,00 sekundiga. Teise koha sai Melani Alpius Kõmsi koolist ja kolmanda koha Astrid Põhako Vatla algkoolist. Poiste arvestuses võitis Lihula gümnaasiumi õpilane Virgo Vallik. 30 meetrit läbis ta 4,49-ga ja kuus joont puudutas 46,04 sekundiga.

15-16aastaste neidude arvestuses võitis Kerli Ristikivi Virtsu koolist. Kerli oli kiire nii stardis kui ka 30 meetri jooksus, vastavalt 2.27 ja 5.07 sekundiga. Teise koha võitis Anett Aavik Lihula gümnaasiumist, kes oli vastupidavaim joonejooksus, aeg 51.58. Kolmanda koha saavutas Kristiina Kukk Virtsu koolist. Noormeeste arvestuses võitis Kaaro Saatmäe Virtsu koolist, kelle 30 meetri aeg oli 4.45 ja joonejooksus väga hea 44.68.

17-18aastaste neidude esikoha võitis Lihula gümnaasiumi 11. klassi õpilane Hanna Hatto. Noormeeste esikolmik oli Martin Teppan, Krismar Liiv, Hergo-Herich Vald. Võidumehe stardijooksus mõõdeti ajaks 2,12 (!). 30 meetrit sprintis ta 4,44-ga ja joonejooksus sai ajaks 42,77. Kõik kolm õpivad Lihula gümnaasiumis.

Lõuna-Läänemaa noori ootab sisekergejõustikus ees veel neljaski võistlus. Aprillis võisteldakse Lihulas hüpete mitmevõistluses. Esimesel sisevõistlusel võeti mõõtu 25 meetri jooksus, paigalt kolmikhüppes ja topispalliviskes, teisel korral toimus erinevate vanusegruppide vahel kõrgushüppevõistlus.

lihula_kiirjooks1 lihula_kiirjooks2 lihula_kiirjooks3 lihula_kiirjooks4 lihula_kiirjooks5

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
4 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kullo
7 aastat tagasi

Ärge risustage inforuumi igasugu tegemistega. Saavutage ennem midagi kui pläägutama hakkate.

rk
7 aastat tagasi

Õige oleks üleminekuajal üldse mitte maakonna piirkonda rõhutada.
Pigem küla-linna tasemel, neid nimesid ehk ei muudeta 🙂

Tedja
7 aastat tagasi

Õige oleks kirjutada Põhja Pärnumaa.

Evgeny
7 aastat tagasi
Reply to  Tedja

Vara veel.