Avakülg » Arvamus, Uudised » Ann Mari Anupõld: kuidas olla esimene

Ann Mari Anupõld: kuidas olla esimene (2)

Mida rohkem loomi, seda keerulisemaks läheb nende tervise eest hoolitsemine. Esiteks on nakkuse foon tunduvalt kõrgem. Kui üks või kaks looma levitavad vähesel määral õhku pisikuid, millega on nad harjunud ning mida on nii vähe, et nad ei tekita neile loomadele probleeme, siis kümne, saja või lausa tuhande looma puhul on lugu juba hoopis teistsugune. Olgu need näitusekoerad, võistlushobused, varjupaigakassid või sead, lambad ja lehmad suurtes farmides, kirjutab loomaarst Ann  Mari Anupõld (pildil).

Ann-Mari Anupõld 017Kuigi sigalais ja kanalais ollakse desinfitseerimise ja haiguste ennetamisega üpris täpne, tuvastan aeg-ajalt õudusega, et paljud lambakasvatajad ja lüpsifarmid jätavad need võimalused hoopis kasutamata. See ei muuda aga mitte ainult loomade tervist hapraks, vaid kahjustab ka omanike rahakotti. Pikas perspektiivis muidugi, mida ei pruugi olla alati nii lihtne hoomata.

Üks klassikaline näide, millega ma nüüd juba korduvalt olen kokku puutunud, on udarapõletike edasikandmine lüpsiseadmetega. Paljud nn mastiidi tekitajad on sellised, mida üks lehm võib järgmisele edasi anda. Seda ei tee nad mitte lauda vahel udaraid kokku hõõrudes, vaid hoopis lihtsamini: lüpsi ajal, kui aparaat ühelt lehmalt järgmise peale tõstetakse. Torusselüpsi korral oldi ehk vanasti isegi veel hoolsam. Põletikuga lehmad jäeti teadlikult lõpu poole, ja kui olid probleemid, kasteti nisakannud vahepeal kloorivee või muu desoaine sisse. Tänapäeval on aga paljud süsteemid automatiseeritud, mitmes kohas teevad robotid inimeste teadmata igasugu lollusi. Peale selle on kõigil ju ka kogu aeg tohutu kiire. Kui vähegi võimalik, jäetakse meeleldi ehk üks või teine töökäik tegemata. Masinad ehk loputavad nisakanne veel kahe lüpsi vahel. Külma veega üldjuhul, mis tekitab bakteritele vaid mõnusa niiske kasvukeskkonna ega morjenda neid vähimalgi määral. Kui karjas on loomade tervis väga heas korras, ei pruugigi selline absurdne käitumine erilisi probleeme tekitada. On aga mõni pisik levikul, suundub see säärase süsteemi korral kiiresti ja kergesti ühelt lehmalt järgmisele. Enne kui jõuad silmagi pilgutada, on ta juba pool taluniku karjast hõlvanud. Nähes seejärel loomaarsti arvet, laiutatakse pahaselt käsi. Kus aga jäeti arvutussamm tegemata, oli hoopis seadmeid püstitades.

Hiljuti sattusin just nimelt ühe sellise karja probleeme analüüsima. Taas oli mu esimene ja peamine soovitus kiiresti lüpsimasinale vahedeso juurde soetada. Esimest korda aga tõdesin oma rõõmuks, et omanik oli minuga nõus, ning kiiresti kutsuti kohapeale lüpsiseadme müügimees ning tehnik, et need võimalused läbi arutada. Kas teate neid müügimehi, kes teile osavalt ja arusaamatult igasugu asju suudavad maha müüa? Jah, sel hommikul oleks ma endale just nimelt sellist müügimeest soovinud, sest minu vastas seisev isik ei olnud sugugi huvitatud lüpsiseadme täiendamisest. „See on väga kulukas,” teatas ta silmi lae poole pööritades. „Keeruline, ja nõudeid vee kvaliteedile on peaaegu ilmvõimatu täita,” ohkas ta pead raputades. Ma ei suuda ennast kauem tagasi hoida. „Huvitav, ma ikka arvasin, et müügimeeste ülesanne on müüa, mitte probleeme otsida,” teatasin lõpuks. Hooldusmees, kes oli vestlust siiani vaikides pealt kuulanud, köhatas ja keeras pea ära. Silmanurgast ma näen tema ülespoole keeravaid suunurki. Vähemalt temale see komöödia kahes vaatuses sobis. Kui müügimees oma hetkelisest šokist toibus, hakkas ta puterdades ennast õigustama. Mul ei jää muud üle, kui kiita tema professionaalsust, et ta üle toa heidetud vihaseid pilke suudab miinimumi peal hoida. Kas teate, mis oli tema kõige vahvam argument? „Eestis pole seda mitte kellelgi!”

Nojah, kui kõik teised ei oska oma investeeringuid, kulusid ja saamata jäänud tulusid kokku lüüa, on selge, et ka meie ei tohiks seda teha. Sest jumal hoidku, mis siis küll saab, kui me ülejäänud Euroopale ühe sammu lähemale jõuame!

Lõpuks oli seade tellitud, võisin lahinguväljalt võidukalt lahkuda. On oodata, et meie järgmiste kuude analüüsid näitavad: sellise seadme soetamine on täiesti õigustatud ning ka ülejäänud karjad võivad sellest eeskujust lähtuda. Ärge kartke olla esimesed. Kui olete esimesed, kes õpivad lõpuks oma töös korra peatuma ja Exceli tabelit kasutama, et aru saada, kas see töö ja tegevus üldse optimaalne ja tulus on, siis on see ainult kiiduväärt. Olge esimesed, ja siis olge number üks.

2 “Ann Mari Anupõld: kuidas olla esimene”

  1. Kuidas olla esimene? Väga lihtne minu näitel.
    Vaadake minu kommenteerimisnime:
    1) nimi ; 2) number 1 ; 3) punkt =
    Sass Esimene.

  2. See on hea näide, kuidas asjad “ühe mätta otsast” paistavad. Ma ei valda antud teemat, seega võin ainult spekuleerida.
    Kahtlemata oli veterinaaril oma ametialaselt õigus. Kuid eeldan, et ka tehnilise seadme tarnija ei olnud pahatahtlik või laisk ning ei soovinud raha teenida (nii mõelda on kindlasti lapsik).
    Seadme tarnija vastutab seadme töökindluse eest kliendi ees (samuti “oma mätta otsast”). Kui seade kehva vee kvaliteedi tõttu hakkab probleeme tekitama, siis on tal probleem. Eriti veel, kui tootja seab teatud vee kvaliteedi ekspluatatsiooni tingimuseks.
    Tõsi on see, et probleemid on lahendamiseks ja “nii tehakse Tallinnas” ei ole argument.

Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.