Sten Priinits Foto: Devin Manky
29aastasel epeevehklejal Sten Priinitsal on sel hooajal ette näidata terve hulk maailmakarikaetappide häid tulemusi.
Mullu oktoobris sai ta Norras satelliitturniiril 12. koha. Veidi hiljem peetud Berni MK-etapi lõpetas Priinits 13. kohaga. Novembris tuli ta ookeani taga Buenos Airese MK-etapil 14. kohale. Doha GP-etapp detsembris lõppes 45. kohaga. Vigade paranduse tegi Priinits uuel aastal Heidenheimi MK-etapil, lõpetas selle 12. kohaga. Veebruaris osales Priinits taas teisel pool ookeani Vancouveri MK-etapil, mille lõpetas kõrge kümnenda kohaga.
Priinits on varemgi maailmakarikal kõrgetele kohtadele vehelnud. Näiteks 2010. aastal oli ta Lissaboni MK-etapil kolmas. Küll aga pole ta veel kunagi varem kogu hooajal suutnud nii head taset hoida. Priinits ise rääkis, et stabiilsus on tore asi küll, kuid sellistel puhkudel jääb alati midagi kripeldama. „Tahaks ju ühel päeval jõuda esimene kümne või nelja hulka, aga miks mitte ka võita,” tunnistas ta.
Esimest aastat tippsportlane
Selgusele, et midagi on vaja muuta, jõudis Priinits mullu suvel, mil sai kinnitust, et tema Rio olümpiamängudele võistlema ei pääse. „Tegin nii oma peas kui ka treeningprotsessis mõned muudatused ja nagu näha, on see praegu toiminud,” selgitas vehkleja. Ta rääkis, et kui varem tegi ta n-ö lihtsalt sporti, siis nüüd teeb ta tippsporti. „Ma olen nüüd palju teadlikum, mida, miks, kuidas ja kui palju ma teen.”
Heade kohtade vilju pole Priinits veel noppida saanud. Nimelt toonitas ta, et üks olulisi verstaposte on kerkimine maailma edetabelis 16 parema hulka, pääsemaks MK-etappide avapäeva alagrupiturniirist. Praegu on Priinitsal 44 punkti ja sellega hoiab ta alles 33. kohta. Ta selgitas, et võimaliku hüppe edetabelis saab ta teha alles suvel, mil on nii Euroopa kui ka maailmameistrivõistlused.
Kuna Priinits olümpial ei võistelnud, on tal suvel hea võimalus edetabelis kiiresti kerkida, sest konkurentidel kaovad suvel edetabelist olümpialt teenitud punktid, temal pole sealt aga midagi kadumas. MMi õnnestumise korral saab Priinits terve hulga väärtuslikke punkte juurde, olümpial edukad olnud konkurendid jäävad edu korral aga samale tasemele.
Priinits rääkis, et edetabelis 16 hulka kerkimine teeks tema seisu palju lihtsamaks. „Kõige raskem osa võistlusest ongi alagrupiturniir,” tunnistas ta.
Vehkleja sõnul muudab selle eriliseks asjaolu, et alagrupimatš kestab kuni kolm minutit või kuni viie torkeni. Alagrupikohtumised on tavaliselt hiiliva iseloomuga ja lõpevad tihtilugu otsustava torkega. „Ainuüksi ühetorkeline kaotusseis sunnib riskima, mis omakorda loob uued soodsad torkevõimalused vastasele,” kirjeldas Priinits.
Töö käib olümpiamedali nimel
Ehkki teinekord pääseb põhiturniirile ka ühe või kahe kaotatud kohtumisega alagrupis, tuleb täie tõsidusega vehelda igat alagrupiturniiri kohtumist. Põhjus peitub selles, et kui vehkleja saab alagrupis kaotuse, saab ta põhiturniiri esimeseks kohtumiseks oma vastaseks suure tõenäosusega kellegi maailma 16 parema hulgast.
„Minul on hommikul vara tugeva vastasega raskem vehelda kui hilisemais matšides,” tunnistas Priinits. „Hommikune esimene kohtumine võiks olla ideaalis nõrgema vastasega, et end soojaks vehelda, et siis hiljem tugevaid n-ö hammustada.”
29aastane vehkleja tunnistas, et kuna vehklemine on kogenud meeste ala, on temal ees veel palju aastaid, mil ta saab teisi vehklejaid läbi torgata. „2020. aasta Tokyo olümpiamängud on suur eesmärk,” toonitas ta.
Priinits oleks siis 32aastane. Vanuses ta aga takistust ei näe. „Mäletame ju kõik, kuidas Rio olümpia meeste finaalis vehkles 41aastane ungarlane Geza Imre.” Ungarlane jõudis vanusele vaatamata finaali ja oli kuldmedalist vaid ühe torke kaugusel, kaotades 14:10 eduseisust.
Priinits möönis, et jätkab vehklemisega heas usus, et lähiajal võidab ta midagi suurt. Seda, kas suur autasu peaks tulema individuaalvõistluselt või koos Eesti meeste koondisega, ei osanud Priinits öelda. „Selge on see, ilma olümpiamedalita lõpetada ei tahaks.”