2

Nõva kool tuleb allesjäämiseks ümber korraldada

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Nõva kooli tuleviku arutelu 060. Lauri

Nõva vallajuhid (vasakult) Peeter Kallas ja Deiw Rahumägi kinnitasid, et tahavad kooli säilimist. Foto Urmas Lauri

Läinud nädalal toimunud Nõva kooli tuleviku arutelul soovitas maavanem Neeme Suur jätkata kooliga nii nagu seni – põhikoolina. Aga ilma muudatusteta ei saa kooli pidada.

Nõva kooli lastevanemate koosolekul oli tõsine arutelu kooli võimalikkuse teemal. Nii koosolekul osalenud Neeme Suur, Nõva valla juhid kui ka lapsevanemad olid ühel meelel, et kooli pidamist tuleb jätkata, sest kool on üks kogukonna püsimise peamisi aluseid.

Kooli pole kavas sulgeda

„Mis jutt see on! Kes paneb kooli kinni?” pareeris vallavanem Deiw Rahumägi talle ette heidetavat kooli sulgemise plaani. „Mitte keegi pole sellest rääkinud! Kui kooli kinni paneme, siis seda siin enam ei avata.”

Rahumägi ütles, et tema näeb kooli püsimise võimalust koostöös Noarootsi kooliga. „Et teeksime kahe kooli peale ühtse õppekava,” selgitas Rahumägi. „Nii, et meie omad saaksid käia seal näiteks füüsikatundides ja Noarootsi laste loodusõpe toimuks meil.”

Rahumägi ütles, et on sellist varianti arutanud nii maavalitsuse kui ka Noarootsi vallaga.

Rahumägi unistab ajast, mil Nõva kandi internetiühendus on nii hea, et seal saaks koos Noarootsi kooliga ühiselt videotunde pidada. „Noarootsis on õpetaja klassi ees, siin õpitakse telesilla abil sama asja,” maalis Rahumägi tulevikupilti. „Nõval piisaks sel juhul paarist tugevast klassiõpetajast, kes hoiaks siin kooli käigus.”

Vallavanema sõnul tuleb tegutseda kiiresti. „Keegi ei garanteeri, et meil selle aasta 1. septembril on sama palju lapsi kui praegu. Kas me peame siin kooli püsimiseks Tallinnast sotsiaalosakondade kaudu üha rohkem juurde tooma neid lapsi, kes meie maine alla viivad? Ma ei näe [Noarootsi ja Nõva kooli koostöö kõrval] muud varianti.”

Nõva vajab erilist lähenemist

„Nõva on väga väike, Nõva on eriline,” nentis maavanem. „Seega vajab ka Nõva kool erilist lähenemist.”

Neeme Suur ütles, et uues Lääne-Nigula vallas on ühtekokku 17 haridusasutust. „Lasteaiad ja koolid kokku,” ütles Ristil elav Suur. „Vallas on kaheksa keskust. Kui koguda kõik valla lapsed kokku, saaksime kolme paralleelklassiga kooli. Aga seda ei saa teha, sest eesmärk on hoida kogukonnad elus, ja kool on üks, mis seda elus hoiab.”

Suur nentis, et kirves ei ripu ainuüksi mitte Nõva kooli kohal. „Ükski kool ei saa kindel olla. Kui tahate, et kool püsiks, peate olema väga teadlikud, kuidas kool hakkama saab, kas siin on lapsi, õpetajaid. Iga kogukond peab andma parima põhjuse kooli püsimiseks,” lausus Suur.

Lääne-Nigula valla ühinemislepingus on kirjas, et praegu tegutsevate koolide toimimine tagatakse vähemalt neljaks aastaks. „Aga kirjas on ka see, et kooli lõpetamise võib tingida laste arvu vähenemine või riigi rahastuse muutmine. See lause sunnib leidma lahendeid ja leidma põhjusi, et kool püsiks. Kogukond peab konsolideeruma, et kool säiliks,” pani Suur Nõva elanikele südamele.

Neeme Suure sõnul on Nõval naaberkoolidega võrreldes eelis, sest riigi makstav nn pearaha on naabritega võrreldes hulga suurem. „Õpilaskoha tasu on Nõval Noarootsiga võrreldes 1300 eurot suurem. Lühinägelik oleks kool eraldiseisva asutusena kaotada,” nentis Suur ja lisas, et rahaliselt on uuele vallale kasulik, kui Nõval oleks võimalikult palju õpilasi.

Suur soovitas Nõval jätkata põhikooli pidamist. „Jätta nii, nagu on, kuid tegelikult tähendab see, et muudatused on vajalikud,” nentis maavanem ja toonitas, et kogukond peab koonduma kooli ümber.  „Minge vaadake, kuidas Metsküla oma kooli majandab.”

Õpilaskodu laiendamisega Nõva kooli tulevikku kindlustada ei saa. „Õpilaskodu on kahe ostaga asi,” arutles Suur. Kasari kool on tema sõnul näide, kuidas õpilaskodu suretas kooli välja. „Õpilaskodu tõttu hakkasid kohalikud sealt oma lapsi ära võtma, vald pani kooli kinni, kui seal oli kuus last,” meenutas Suur.

Kooli majandamiseks luuakse MTÜ

Volikogu esimees Peeter Kallas kinnitas kokkutulnuile, et Nõva kool on üheksaklassiline ning seda otsust pole keegi muutnud. Ka Kallas oli arvamusel, et Nõva kooli ellujäämine oleneb koolide koostööst.

Kooli hoolekogu esimees Ivo Karindi ütles, et kui põhikool muuta kuueklassiliseks, peletaks see võimalikke Nõvale asujaid eemale. „Pole mõeldav, et vead üht last ühte, teisi aga teise kooli. Kui jääks kuus klasi, jääks siia kooli vaid kaks last. Siis me räägime kooli sulgemisest,” ütles Karindi.

Karindi sõnul tegeldakse praegu innukalt kooli majandamise enda õlule võtva MTÜ Nõva Kool asutamisega. Üsna pea peaks kool saama ka uue veebilehe.

 

Nõva kool

Kui Nõval kooli ei oleks, oleks Nõva kooliõpilaste tee kooli ja koju keskmiselt 64 km päevas. Õppeaasta vältel läbiksid nad 12 000 km ja teeksid põhihariduse saamiseks 2,7 ümbermaailmareisi.

Endises mõisahoones tegutseb kool juba 97 aastat. 2002. aastal endine mõisahoone lammutati, kuid samale vundamendile ehitati kool. Maksumaksjaile läks see maksma kümme miljonit krooni.

Allikas: Ivo Karindi

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
?...
?...

aga prantsuse keel?

võtik
võtik

Ja kooli motoks võtta kahasse Noa-Rootsiga samuti veel rootsi keel?

wpDiscuz