Andres Herkel: haldusreformi lollusi ei saa seletada vaba tahtega

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Andres Herkel

Andres Herkel. Arhiiv

Kui peaminister Rataselt küsiti ajaloolise Lääne maakonna kohitsemise ehk Lihula ja Hanila Pärnumaa alla saatmise kohta, oli tal vastus varnast võtta: aga volikogud ise ju tahtsid! Kas haldusreformi mõistlik korraldamine ja volikogude vabatahtlikud otsused on tõesti vastanduvad väärtused ning meil tuleb eelistada kohalikku demokraatiat ka siis, kui otsused on silmanähtavalt kentsakad?

Väidan, et selles küsimuseasetuses on mitu vale-eeldust ja mõtlemisviga. Peamine vale-eeldus on see, et kohalike volikogude otsuseid on juhtinud vaba tahe. Ei, pigem on seda teinud piits ja präänik ehk instrumendid, mida on valitsus kasutanud väga halvasti, umbes nagu kirvest sääse peletamiseks. Piitsaks on olnud ühinemispiirkondades nõutav 5000 elaniku miinimumnõue ning präänikuks vabatahtliku ühinemise puhul jagatav raha. 

Reformierakonna juhtimisel tehti 5000 elaniku kriteeriumist dogma ning maakonna- ja kihelkonnapiire arvestavad ajaloolised ja geograafilised tõsiasjad heideti kõrvale. Selline lähenemine on omane bolševikele, mitte mõistlikku halduskorraldust toetavale valitsusele.

Rääkida sel puhul kohalike volikogude vabast tahtest on pehmelt öeldes kohatu ning uus peaminister ei peaks siin käituma, justkui oleks ta Taavi Rõivase kaksikvend. Jah, suuremate omavalitsuste saavutamine on mõistlik eesmärk, kuid kõikjal ei ole see lihtsalt võimalik. Või kui on, siis lähevad kaotsi palju suuremad väärtused.

Läänemaa nudimine on vahest kõige drastilisem näide. Kahest Läänemaa vallast (Lihula ja Hanila) ning kahest Pärnumaa vallast (Koonga ja Varbla) tuleb kokku 5602 elanikuga Lääneranna vald, mis suundub täiega Pärnumaale. 

Näiteid on veelgi. Võrumaal läksid Misso ja Mõniste Rõuge ühinemispiirkonda, ehkki ajaloolise Rõuge kihelkonnaga pole nad seotud olnud ega tõmbu sinna ka nüüd. Seda mitmepoolset sundabielu, mis lõpuks nimetati „Haanjamaaks”, lükkas takka üksi jäämise ja karistada saamise hirm. Misso kuulunuks ajalooliselt Vastseliina kihelkonda, aga vähene asustus ei lubanuks neil isegi veel mõnd naabrit kaasa kutsudes küündida 5000 elaniku ligi. Ometi olnuks just nii võimalik taastada enam-vähem kunagise Vastseliina kihelkonna piirid.

Selgitada niisuguseid nuriotsuseid volikogude tahtega pole õige, sest ükski volikogu ise pole endale 5000 elaniku nõuet kehtestanud. Omavalitsused võiksid ka suuremad olla, nagu Saaremaa, mis hõlmab kultuurilis-geograafilist tervikut kandvat ala. Selle asemel näeme aga mitut õnnetut kohta kaardil, kus valitsusepoolne käteväänamine on sünnitanud kunstliku koosluse.

Vähim, mida uus valitsus nüüd teha saab, on leppida erandina vähem kui 5000, üksikuil juhtudel ehk isegi vähem kui 3000 elanikuga valdadega, kui liitumispiirkondade loogika ja ajaloolis-kultuuriline põhi selleks piisava aluse annab. 

Volikogud, kes on oma otsused juba teinud, on seda teinud ning nende tagasipööramine eeldaks väga tugevat tahet ja põhjendust. Küll aga tuleks unustada väide, et kõike tehti suure demokraatia ja kohalike inimeste entusiasmiga.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
27 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Lihulast+pärit
7 aastat tagasi

See poe- jutt käib juba pikemat aega. Rumalamat asja annab välja mõelda, aga rumalad ainult nii saavadki rääkida. Käin Pärnus poes….. Kõik on Pärnus poes käinud, ka Haapsalust pärit inimesed. 🙂

kaspole
7 aastat tagasi

Kas pole lapsik põhjendada osa Läänemaa Pärnumaaga liitmist Pärnus töötamise või poes käimisega. Rumal ja lapsik põhjendus! Lõuna-Läänemaa inimesi töötab ka Tallinnas, kas siis nende arvates tulnuks Tallinna alla minna? Mõni käib Ainazis viina toomas, et siis tuleks hoopis Lätiga liituda või?
Herkel peaks algatama Haldusreformi seaduse parandamise seaduse!
Kui ta seda ei tee, siis tuleb järgmisse volikokku tuleb valida inimesed, kes selle lolli otsuse tagasi pööravad!

räägin teile haldusreformist
7 aastat tagasi

kaks omavalitsust pidi liituma, naabervalla elanik ,kes töötab meie omavalitsuses oli eriti agressiivne , tahtis et keskus saaks tema koduvalda ja põhimõtteliselt oleks siin kõik kaotatud, inimesed olid ka loomulikult selle liitumise vastu, päev ennem liitumist öeldi ,et neil ei ole plaanis liituda jne kus juures elanike arv on enam vähem sama üle 4000 inimese.ametnikud on väga agresiivsed, mis toimub? rohkem sugu siis kaob ka depresiivsus.

eelmisele kirjutajale
7 aastat tagasi

ole hea ja mine kooli, oleks vaja emakeele kirjatunde võtta, muidu ära rohkem enam kirjuta, häbi hakkab lugeda.

Kama2
7 aastat tagasi

Lõuna-Läänemaa inimeste käest ei küsitud, kas nad tahavad Pärnu maakonna alla minna.

Indrek
7 aastat tagasi
Reply to  Kama2

minul sihuke tunne, et ma vist ainuke kelle käest küsiti

Unesnôiduja
7 aastat tagasi
Reply to  Indrek

Sa paistad jah sihuke imelik ja näed ilmselt luulusid.

Indrek
7 aastat tagasi
Reply to  Unesnôiduja

Tead sina Unesnõiduja…Kes sa sihuke oled, et siin kedagi imelikuks ja luulusi nägemises sõimad.
Kuidas saavad inimesed õelta, et nad ei teatnud liitumist Pärnu alla…Valldade kodulehtedel oli kõik info kättesaadav. Muidu on küll kõik kõvad siin kommimas aga kui vaja midagi vajaliku siit arvudist leida siis vist jah, eesotsas sinuga Unesnõiduja peale Lääne Elu rubriigi arvudi oskus kaugemale enam ei küüni.
Pakun välja, et sa oled kaua kuival olnud vanatüdruk

fakt on
7 aastat tagasi
Reply to  Kama2

paljud need * läänemaa inimesed * töötavad ja õpivad pärnus, isegi ühendus pärnuga on üldiselt hea.

Lihulast pärit
7 aastat tagasi
Reply to  fakt on

Lihulast Pärnusse sõidab otse 4 bussi, Haapsalusse tööpäevadel 7 bussi!

hmm
7 aastat tagasi

Naljakas, et keegi ei räägi päris põhjustest. Maakond koosneb ju eelkõige identiteedist ja kogukonna tunnetusest. Ma ei usu, et kui Lihulast käiksid inimesed Haapsallu tööle, kooli ja poodi, siis oleksid nad tahtnud Pärnumaaga ühineda. Sealt tuleb hakata põhjuseid otsima, mitte alustada valest otsast ja vaadata, et kuidas lahkujaid takistada.

to hmm
7 aastat tagasi
Reply to  hmm

Kui palju siis käib inimesi igapäevaselt Lihulast Pärnu tööle ja kooli?

Indrek
7 aastat tagasi
Reply to  to hmm

Ma ei tea kui palju Lihulast Pärnu tööle ja kooli…aga Virtsust küll ja koolis gümnaasiumi tasemel enamik Pärnus.

imestaja
7 aastat tagasi
Reply to  Indrek

Viimase 25 aastaga on manduva Lihula, kus enamik kõrges eas pensionäre ja neid, nooremad, kel pole elukutset ega haridust, maine nii madal, et lapsigi viiakse Pärnusse peale kohalikku maakooli. Pärnus saavad nad lihttöödki.

Kama2
7 aastat tagasi

Herkel, jutt on õige, aga kus sa varem olid? Tagantjärgi targutamine seda rumalust tagasi ei pööra.

lüpsja- karjatalitaja
7 aastat tagasi

kohalik külvivolinik on teinud head tööd partei suunise elluviimisel, mõningased seltsimehed aga on hakanud kahtlema nende suuniste tähtsuses ja otstarbekuses ja seadnud kahtluse alla parteipoliitika

Kalle
7 aastat tagasi

Lollimat otsust, kui maakondade lõhkumine, annab otsida. Kohalikud tsaarid pani liikuma ainult raha ja veel kord raha. Rääkige oma õigustamiseks mida tahate, see on ainuke tõde.

einoh
7 aastat tagasi
Reply to  Kalle

mõni mõistlik ikka veel

Unesnôiduja
7 aastat tagasi

Kuidas see ütelus oligi : kôige targem saarlane olevat kôige lollima hiidlase tehtud.

Unesnôiduja
7 aastat tagasi
Reply to  Unesnôiduja

Volli arvates oleks Herkel siis pidanud jääma ja mädanema koos IRL-iga? Herkelil jätkus môistust sealt ära tulla ja oma rida ajada.

Unesnôiduja
7 aastat tagasi
Reply to  Unesnôiduja

Sest IRL ei vääri sôna “Isamaa” oma nimes. Nad on end täiega täis essunud.

Volli͈,+saarlane.
7 aastat tagasi
Reply to  Unesnôiduja

Unesnõiduja tabas ära asja sisu aga tegi valed järeldused. Miks tuli IRList ära Herkel? Miks lahkuvad Lääne maakonnast omavalitsused? Põhjus on ju sama aga Herkel võib tuulelipuna käituda aga omavalitsused peavad jääma kindlaks mingitele vanadele põhimõtetele, mitte ei tohi “oma rida ajada”? Minu arvates võib Herkel teha, mida tahab eraisikuna – vahetagu erakondi nagu aluspesu (põhjus vahetamiseks sama ju). Riigikogu liikmena aga tehku tööd ja see töö on seadusloome. Aga ei. Riigikogu liikmena tema naeruvääristab neid, kes täidavad seadust, mille on vastu võtnud Riigikogu. Ootan Vabaerakonnalt (Herkelilt)“Haldusreformi seaduse paranduse seaduse eelnõu” ja ilmselgelt jäängi ootama — ma olen üks paljudest… Loe rohkem »

Indrek
7 aastat tagasi
Reply to  Unesnôiduja

Siis sa Unesnõiduja oled kohe kindlasti kahe lolli tehtud