0

Vähem kui pooltel sadamatel on valmisolek merereostusega tegelemiseks

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Dirhami kalurikoda Merilin Kaustel lehemets(20)

Foto Merilin Kaustel Lehemets

2016. aasta septembris jõustunud määruse järgi peab igal tasulisi teenuseid osutaval sadamal olema plaan reostusõnnetuste korral tegutsemiseks ja keskkonnakahju ennetamiseks. Alanud aasta alguse seisuga on plaan olemas 32 sadamal, ülejäänud 71 potentsiaalse reostusõnnetuse ohuga sadamat ei ole seda veel esitanud. Plaanita on ka terve rida Läänemaa sadamaid, näiteks Dirhami, Suur-Holmi, Westmeri jahisadam ja Virtsu vanasadam.

Sadamaregistri andmetel on Eestis 207 sadamat, neist 103 pakuvad mitmesuguseid tasulisi teenuseid, millega võib kaasneda reostusõnnetuse tekkimise oht. Reostustõrje plaaniga hindab sadam reostusõnnetuste ohu võimalikkust ning koostab tegevuskava õnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks.

„Oluline on, et mõeldaks hoolega läbi, milliseid tegevusi sadamate territooriumil tehakse ning milline võib olla õnnetusjuhtumi puhul kõige mustem stsenaarium. Ja selleks tuleb olla valmis, sest kui näiteks kütus on juba vette sattunud, siis on hilja hakata küla pealt poome ja absorbente otsima, pealegi kellegi kuuri all ei pruugi neid suure tõenäosusega ollagi,“ selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Olgugi, et suuremaid reostusõnnetusi ja saasteainete merre sattumist ei juhtu sadamates kuigi sageli, tuleb väiksemaid juhtumeid pidevalt ette. Enamasti vastutab reostusjuhtumi tagajärgede likvideerimise korraldamise eest sadama pidaja. Suuremate õnnetuste korral kaasatakse täiendavaid abijõude, et tõkestada reostuse levik rannikualal või sadamast väljapoole jääval merealal.

Reostusõnnetusi võib tekkida peamiselt vedellasti käitlemisel, lossimisel ja lastimisel või laevade kütusega varustamisel, mille tagajärjel satuvad merekeskkonda ohustavad saasteained otse vette. Lisaks võib merre valguda ka ohtlikke aineid sadama maa-alalt.

Reostuse ära hoidmiseks peab sadam tagama vajalikud töökorras reostustõrjevahendid ning selle, et sadamapersonal oskab õnnetuse korral neid õigesti kasutada. Merereostuse likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks tuleb õnnetuste korral kasutada sadama veealal näiteks poome, teatud ohtlike ainete korral on võimalik kasutada ka imavaid absorbente. Osa suuremaid sadamaid (nt Muuga sadam) on valmis reostust koguma ja tõrjuma spetsiaalsete reostustõrjelaevadega.

Sadamate reostustõrje plaanid tuleb koostada ja esitada kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile kõigil tasulisi teenuseid pakkuvatel sadamatel. Selle aasta jooksul hindab Keskkonnaministeerium olemasolevate reostustõrje plaanide kasutatavust ning võtab eraldi vaatluse alla need sadamad, kel puudub plaan või võimekus reostusõnnetuste ohuga tegelemiseks.

Reostustõrje plaanid on kohustuslikud kõikidele tasulisi teenuseid osutatavatele sadamatele alates 1. septembrist 2016 jõustunud valitsuse määrusele nr 34 „Täpsemad nõuded sadama reostustõrje plaanile“.

Täpsema ülevaate sadamatest, kellel aasta alguse seisuga oli reostustõrje plaan olemas saab siit.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz