Kristjan Palusalu mälestuskivi Varblas. Enne sõda kuulus see piirkond Läänemaa koosseisu. Foto: Urmas Lauri
Eesti 100 sündmuste lävepakul ilmub Imelise Ajaloo raamatuklubis tuntud spordi(aja)kirjaniku Paavo Kivise kirjutatud raamat Eesti rahva ikoonilisest suurkujust, enneolematute saavutustega, kuid traagilise elukäiguga kahekordsest olümpiavõitjast Kristjan Palusalust.
Raamatus on kasutatud üllatuslikke, äsja leitud arhiivimaterjale. Saame teada, kes oli see mees, kes sajatuhandelisel Berliini olümpiastaadionil sundis püsti tõusma nii palju eri rahvusest inimesi, et kuulata Eesti hümni ning austada masti tõusvat sinimustvalget lippu. Mees, kes pakkus hiljem aastakümnete jooksul kaasmaalastele võimaluse samastuda temaga: olla vaikiv, kuid võidukas, käia läbi katsumuste, kuid jääda alistamatuks.
Kristjan Palusalu
- Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald (1939 läks suurem osa vallast Varbla valla koosseisu. Tänapäeval on valla ala Varbla valla koosseisus) – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.
- Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis.
- Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta esindas spordiklubi Tallinna Sport.
Allikas: Vikipeedia
Ma arvan ka, et alates eilsest valitsuse otsusest alates on ikka Kristjan Palusalu ju põline pärnakas.
Kõik,kes on Pärnumaa elanikud,kes on lõuna pool Kasari jõge sündinud.
Keset päeva umbjoobes?
Siiski kordustrükk, ehk väikeste paranduste-täiendustega. Esmatrükk 2006.