Ruhnu sundliitmisest ei pääse

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Päev Ruhnus 2012 Foto: Arvo Tarmula

Ruhnu. Foto Arvo Tarmula

Haldusreformi Lääne-Eesti piirkondlik komisjon ei toetanud Ruhnu taotlust erisuse tegemisel jätta saar toimima eraldi omavalitsusüksusena ka pärast haldusreformi ning tegi valitsusele ettepaneku liita Ruhnu tulevase Saaremaa ühendvallaga, kirjutab Meie Maa.

Komisjon põhjendab otsust asjaoluga, et kohapealse nõudluse vähesusest sõltumata tuleb Ruhnu saarel tagada elanikele vajalike avalike funktsioonide täitmine – haridus, sotsiaalteenused, esmatasandi tervishoid, taristu ja muu selline. Lisaks saarelisusega kaasnevate riskide maandamine, mille hulka käivad energiavarustus, side ja kommunikatsioon, transpordiühendus, esmaabi, päästevõimekus ning korrakaitse.

“Ruhnu saarel elab rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2017 seisuga 147 inimest, kellest umbes pool elab püsivalt kohapeal. Praeguses olukorras pole vallal võimalik tagada kõigi ametnike kõrget kompetentsi ja vajalikku spetsialiseerumist avalike teenuste kvaliteetseks osutamiseks,” selgitas haldusreformi Lääne-Eesti piirkondliku komisjoni esimees Väino Tõemets, kes töötab rahandusministeeriumis regionaalhalduse osakonna juhatajana.

Komisjon juhtis tähelepanu, et kõiki ülesandeid oleks Ruhnul mõistlik täita koostöös teiste omavalitsustega või teise omavalitsuse koosseisus osavallana. Tõemets tõi näiteks Viimsi valla koosseisus asuva Prangli saare, kus elab paarsada inimest. “Viimsi vald on minu meelest saare transpordi, majandamise ja muude asjadega väga ilusti hakkama saanud,” võrdles Tõemets.

Komisjoni puhul on siiski tegemist nõuandva koguga, kes saab valitsusele ettepaneku teha, kuid valitsus ei pea tingimata nende arvamust kuulda võtma ning lõpliku otsuse teeb valitsus. Ruhnu vallavalitsuse andmetel peaks vabariigi valitsus saarvaldade erisust arutama neljapäevasel istungil, kirjutab Meie Maa.

Haldusreformi Lääne-Eesti piirkondlikku komisjoni kuuluvad lisaks temale Lääne, Saare, Hiiu, Rapla ja Pärnu maavanem, rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunikud Ave Viks ja Sulev Valner, Kersten Kattai Tallinna ülikoolist ning Rivo Noorkõiv OÜ-st Geomedia. Ka komisjoni liige, Saare maavanem Kaido Kaasik ei pooldanud Ruhnu eraldi jätmist. “Pikemas perspektiivis on kasulik, kui ta on suure valla koosseisus. Ruhnu taotlus oli küll pikk ja lohisev, aga konkreetsust sealt ei tulnud. Ei piisa põhjusest, et meeldib eraldi olla. Omavalitsusel on oma mõte, miks ta tehtud on ega ole vaid hea sõprade kooskäimise koht,” leidis Kaasik.

Enamik Ruhnu eelarvest kulub tema sõnul vallavalitsuse ja kooli ülalpidamiseks.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Jaan Urvet
7 aastat tagasi

Mind üllatab artikli pealkiri, sest paraku on nn ekspertkomisjoni arvamus soovituslik.

Ruhnu
7 aastat tagasi

https://www.facebook.com/notes/ruhnu-vald/kiri-ev-valitsuse-liikmetele/1299962606728435 Kiri EV Valitsuse liikmetele RUHNU VALD Lp. EV Valitsuse liikmed, Meie, 09.01.2017 nr 21.3.-2.1./17/1-1 Ruhnu Vallavalitsus esitas vallavolikogu otsusest ja kohalike elanike soovist lähtuvalt Haldusreformi seaduses ettenähtud tähtajaks taotluse merelise väikesaare erandi saamiseks. Üllatuslikult otsustas neljast maavanemast koosnev piirkondlik komisjon detsembrikuu istungil mitte toetada taotlust. Meile teadaolevalt on mereliste saarvaldade “saatuse otsustamine” 12.01.2017 a valitsuse istungi päevakorras. Kuna Ruhnu inimeste otsus ja taotlus on tehtud vastutustundlikult nende inimeste poolt, kes on kaugel meresaarel elanud aastakümneid ning vägagi teadlikud nii saare toimimise vóimalustest ja ka varasemate móttetute muutuste tagajärgedest. Paraku ei saada aru ka suursaarte otsustajate poolt ilmastikust ja tormidest… Loe rohkem »