Avakülg » Uudised » Ruhnu sundliitmisest ei pääse

Ruhnu sundliitmisest ei pääse (2)

Päev Ruhnus 2012 Foto: Arvo Tarmula

Ruhnu. Foto Arvo Tarmula

Haldusreformi Lääne-Eesti piirkondlik komisjon ei toetanud Ruhnu taotlust erisuse tegemisel jätta saar toimima eraldi omavalitsusüksusena ka pärast haldusreformi ning tegi valitsusele ettepaneku liita Ruhnu tulevase Saaremaa ühendvallaga, kirjutab Meie Maa.

Komisjon põhjendab otsust asjaoluga, et kohapealse nõudluse vähesusest sõltumata tuleb Ruhnu saarel tagada elanikele vajalike avalike funktsioonide täitmine – haridus, sotsiaalteenused, esmatasandi tervishoid, taristu ja muu selline. Lisaks saarelisusega kaasnevate riskide maandamine, mille hulka käivad energiavarustus, side ja kommunikatsioon, transpordiühendus, esmaabi, päästevõimekus ning korrakaitse.

“Ruhnu saarel elab rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2017 seisuga 147 inimest, kellest umbes pool elab püsivalt kohapeal. Praeguses olukorras pole vallal võimalik tagada kõigi ametnike kõrget kompetentsi ja vajalikku spetsialiseerumist avalike teenuste kvaliteetseks osutamiseks,” selgitas haldusreformi Lääne-Eesti piirkondliku komisjoni esimees Väino Tõemets, kes töötab rahandusministeeriumis regionaalhalduse osakonna juhatajana.

Komisjon juhtis tähelepanu, et kõiki ülesandeid oleks Ruhnul mõistlik täita koostöös teiste omavalitsustega või teise omavalitsuse koosseisus osavallana. Tõemets tõi näiteks Viimsi valla koosseisus asuva Prangli saare, kus elab paarsada inimest. “Viimsi vald on minu meelest saare transpordi, majandamise ja muude asjadega väga ilusti hakkama saanud,” võrdles Tõemets.

Komisjoni puhul on siiski tegemist nõuandva koguga, kes saab valitsusele ettepaneku teha, kuid valitsus ei pea tingimata nende arvamust kuulda võtma ning lõpliku otsuse teeb valitsus. Ruhnu vallavalitsuse andmetel peaks vabariigi valitsus saarvaldade erisust arutama neljapäevasel istungil, kirjutab Meie Maa.

Haldusreformi Lääne-Eesti piirkondlikku komisjoni kuuluvad lisaks temale Lääne, Saare, Hiiu, Rapla ja Pärnu maavanem, rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunikud Ave Viks ja Sulev Valner, Kersten Kattai Tallinna ülikoolist ning Rivo Noorkõiv OÜ-st Geomedia. Ka komisjoni liige, Saare maavanem Kaido Kaasik ei pooldanud Ruhnu eraldi jätmist. “Pikemas perspektiivis on kasulik, kui ta on suure valla koosseisus. Ruhnu taotlus oli küll pikk ja lohisev, aga konkreetsust sealt ei tulnud. Ei piisa põhjusest, et meeldib eraldi olla. Omavalitsusel on oma mõte, miks ta tehtud on ega ole vaid hea sõprade kooskäimise koht,” leidis Kaasik.

Enamik Ruhnu eelarvest kulub tema sõnul vallavalitsuse ja kooli ülalpidamiseks.


2 “Ruhnu sundliitmisest ei pääse”

  1. https://www.facebook.com/notes/ruhnu-vald/kiri-ev-valitsuse-liikmetele/1299962606728435

    Kiri EV Valitsuse liikmetele
    RUHNU VALD

    Lp. EV Valitsuse liikmed, Meie, 09.01.2017 nr 21.3.-2.1./17/1-1
    Ruhnu Vallavalitsus esitas vallavolikogu otsusest ja kohalike elanike soovist lähtuvalt Haldusreformi seaduses ettenähtud tähtajaks taotluse merelise väikesaare erandi saamiseks. Üllatuslikult otsustas neljast maavanemast koosnev piirkondlik komisjon detsembrikuu istungil mitte toetada taotlust. Meile teadaolevalt on mereliste saarvaldade “saatuse otsustamine” 12.01.2017 a valitsuse istungi päevakorras. Kuna Ruhnu inimeste otsus ja taotlus on tehtud vastutustundlikult nende inimeste poolt, kes on kaugel meresaarel elanud aastakümneid ning vägagi teadlikud nii saare toimimise vóimalustest ja ka varasemate móttetute muutuste tagajärgedest. Paraku ei saada aru ka suursaarte otsustajate poolt ilmastikust ja tormidest tulenevaid eriolukordi (toiduvedu, arstiabi, elulistest vajadustest tulebnev sagedane laeva- ja lennugraafikute muutmine), kui logistilisi otsuseid tuleb teha minutitega ja ikka ainult kohapeal. Praegu kipuvad isegi maavalitsusega lennu- ja laevagraafikute kooskólastusotsused venima. Kui aga saarvalla kogu otsustusprotsess viia ära 75 – 100 km. kaugusele mere taha, siis on etteaimatavad vaid 2 lahendusvarianti; kas tekib kaugelasuva vallavalitsuse asjaajamise venimisest tulenev kaos vói jätkavad ruhnlased isepäiselt oma elu korraldamist. Kohtumistel Saare- ja Pärnu maavanematega ei suudetud esitada ühtegi argumenti Ruhnu valla liitmise eelistest. Esitati vaid hirmutamislähedane móte, et kui Ruhnu vald ei ühine Pärnu maakonnaga, siis vóib tegevuse lópetada Pärnu lennujaam ja seega katkeb ka lennuühendus kauge meresaarega. Kuna kohtumistel jóuti ühisele arusaamisele erandi taotlemise vajadusest, siis seda ehmatavam on piirkondliku komisjoni ettepanek mitte vóimaldada Ruhnu vallale merelise saarvalla erandit. Ühinemise puhul muutub Ruhnu finantsseisund pigem kallimaks, sest etteaimatavalt hakatakse Ruhnu elanikele pakkuma teenuseid, mida saarel vajatakse haruharva ja mille tarbimiseks vótavad ruhnlased ise ette mandrireise. Ametnikud jóuavad saarele üliharva, sest enamik planeeritud visiite lükkuvad ilmaolude tóttu edasi, kuni lópuks loobutakse väites, et tulge ikka parem mandrile siis, kui saate. Pidev personaalne kontakt ruhnlastega on vórreldes mandri elanikega ülioluline, sest iga väiksemagi probleemiga póórdutakse vallavalitsuse poole; loomade vedu tapamajja, Ruhnu laste kodusaarele sóit koolivaheajaks, lahkunu kirstuvedu saarele, ehitusmaterjali transport jne. jne.). Ega omavalitsuse liitmisel midagi ses osas muutu. Ruhnu püsielanikud on väga palju panustanud unikaalse meresaare keskkonnahoidu, kus on toimiv prügimajandus ja selge kodanikuhoiak lausturismi ning elamuehituse suhtes. Ka ei ole vóimalik liita kümmekonna ópilasega Ruhnu põhikooli, sest kooli püsimine on saare jätkusuutlikkuse alus. Ruhnu saarvald oma aastatuhande pikkuste Rootsi seostega on tóeline kultuuri- ja looduspärl, mistóttu selle identiteedi katkestamine ja otsustusprotsessi kaugele mere taha viimine oleks nii kogukonna vägagi määrava rolli kaotamine, kui ka Ruhnu normaalse toimimise jätkumiseks ettearvamatu. Palume tungivalt EV Valitsusel lähtuda otsuse tegemisel Ruhnu Vallavalitsuse taotlusest merelise saarvalla erandi saamiseks.
    Lugupidamisega
    Jaan Urvet
    Ruhnu vallavanem

  2. Mind üllatab artikli pealkiri, sest paraku on nn ekspertkomisjoni arvamus soovituslik.

Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.