Avakülg » Arvamus, Keskkond, Pealugu, Uudised » Haapsalu majaelaniku kiri: kes peab hoidma majaesise kõnnitee korras?

Haapsalu majaelaniku kiri: kes peab hoidma majaesise kõnnitee korras? (38)

Lumine Haapsalu (arvo tarmula) (1)

Foto Arvo Tarmula

"Pöördun teie poole majaelanike nimel lahenduse saamiseks Haapsalu linnavalitsuselt järgmises küsimuses: kes on kohustatud hoidma meie majaesise kõnnitee korras?" kirjutas Lääne Elule Tamme 19a maja eakas elanik Aino Hurt.

"Telefonitsi kõned ei aita. Korteriühistu juhatus selgitab, et seda peab hooldama linnavalitsus, mitte meie kojamees. Linnavalitsus selgitas, et nende poolt hooldavate tänavate seas Tamme 19a ei ole.

Aastaid tagasi oli kõik selge ja korras, kuni paigaldati meile uued tänavavalgustuspostid. See olevat nüüd linna maa ja ühistu ei pea seda hoodama. Kas tõesti peame sumama lumes vanurid, puudega inimesed, emad lastevankritega? Kui tuleb libedus, siis traumade oht on suur. Seda kõnniteed kasutavad kõik ümbruskonna elamute elanikud ja ka teised isikud.

Palun, et linnavalitsus lahendaks selle küsimuse kohe ja vastaks ajalehe kaudu."

Haapsalu linnavalitsuse pressiesindaja Tõnu Parbus: "Vastavalt Haapsalu linna heakorra eeskirjale peavad kinnisasja omanikud aastaringselt puhastama oma kinnisasja territooriumi ja sellega kaasneva puhastusala mis teede ja tänavate äärsetel kruntidel ulatub krundi laiuselt krundi piirist kuni sõiduteeni. Erandiks on linna poolt hooldatavad kõnniteed.

Tamme 19a kõnnitee pole olnud kunagi linna poolt hooldatavate kõnniteede nimekirjas. Linna poolt hooldatavad alad on Tallinna mnt kõnniteed, Lihula mnt kõnniteed kuni Tööstuse tänavani. Samuti Posti, Karja, Jaama ja Nurme tänav kuni Niine tänava ristmikuni. Tamme tänaval on hooldatavate kõnniteede nimekirjas kõnniteed Tallinna maanteest Jalaka tänava nurgani ning Tallinna maanteest kuni Kastani poeni.

Kõnealused valgustid on alati olnud linna maa peal ja linna omad. Krundi piire pole muudetud."

38 “Haapsalu majaelaniku kiri: kes peab hoidma majaesise kõnnitee korras?”

  1. Mismoodi on ikka linnaviletsus asja paika pannud? Osa kõnniteede puhastuse korraldab linn, osa mitte, kus loogika?

    • Loogika seisneb selles, et linn koristab suuremaid “kõnniteid”, mis on masinaga koristatavad. Asi on vahendites ja proportsionaalsuses. Lõpp koristuse teevad ka seal piirnevate kruntide omanikud.

  2. Kus on loogika? Eramajade kõnnittee kuulub linnale või majaomanikule? Kui majaomanikule siis teen aia tänava ääreni või teen läbikäigu minu kõnniteelt tasuliseks? Miks maja omanik peab haldama linnale kuuluvat kõnniteed? Kõnniteele on paigaldatud telefonipostid ilma minult luba küsimata,kui see on minu maa?

    • Ära ohi, labidas kätte ja viskama.

    • Eks see haige ole, pähemääritud sundmine.

    • Haapsalu linna sundusliku määruse põhjal 30. juunist 1880 a. Nr.1 väljakuulutud Eestimaa Kubermangu teatajas 3. jaanuaril 1881 Nr. 1 all on kõik majaomanikud ehk nende seaduslikud esitajad kohustatud korras pidama tema krundi järele kuuluva tänava osa ja kõnnitee. Tänava ja kõnnitee remondi tööd peavad iga aasta 5. maiks lõpetud olema (Haapsalu linna sund. määrus 20. dets. 1911 a. Nr. 34 väljakuulutud E.K.T. 19. jaanuar . 1912 a. Nr.3).————————- Ülalnimetud tähtaja peale vaatamata on senini veel tänavad ja kõnniteed kõlbmatas seisukorras, mispärast linnavalitsus paneb ette maja ja kruntide omanikkudele 20. maiks s.a. kõik eelpooltähendatud tööd ära lõpetada. Siinjuures tuleb silmaspidada, et tänavate sisse tekinud augud peavad ära täidetud ja tasandud saama ja kogu tänav kruusaga kaetud olema, kusjuures kruusa kivid ei tohi üle 2” läbimõetus paksud olla. —————————————-
      Kõnnitee kivid, mis täitsa ära purunenud väikseteks tükkideks, peavad uuendud saama, ehk tsemendist valatama. Vähema vigastustega kivid võivad 2-3 tükist koosseista, kuid peavad niivõrd kõvaste tsemendiga kinnitud olema, et nemad kõndimisel jalge all ei liigu. —————————————————
      Selle korralduse mitte täitjad võetakse kohtulikule vastutusele R.T.s. §29 põhjal. “—” Aprillil 1925 a. ——— Haapsalu Linnavalitsus” (algne kirjapilt muutmata)

    • Korteriühistu on see, kes peab organiseerima selle kõnnitee puhastamise.
      See on kõikides linnades juba ajalooliselt nii olnud ja on üllatav, et on “omanikke”, kes avastavad “Ameerika”.

    • Oma krundilt väljudes sattud sa meie ühisesse ruumi…. kuna seal viibimine ei ole sulle tasuline, siis eeldatakse ka sinu panust sellesse.

  3. Kas linnal pole häbi vanainimesi kiusata .

    • Paljud vanainimesed on irisemise asemel võimelised ,labida kätte võtma aga no milleks…

      • Sina, Mart, saad ka kunagi vanaks. Miks sa muidu igal aastal sünnipäeva pead. Ei lähe nooremaks.
        Antud probleemi küsija ei ole võimeline labidaga lund lükkama ega killustikku sinna viskama.
        Saa suureks, enne kui nõnda sõnu loobid.

    • Et kui omanikud ei täida oma kohustusi (ülla-ülla peale õiguste on ka kohustused) ning linn neid viisakas vormis meelde tuletab (ei vehi trahvikviitungiga), siis kiusab linn vanainimesi?
      Minu vanatädi käskis mul igal hommikul kella 7-ks kõnnitee koristada, sest muidu tuleb kordnik ja teeb trahvi (vot nii olid kunagi lood).
      Mis sest, et ammu oli juba nõukogude aeg ))).

  4. Las ühistu palkab kojamehe ,nagu see on paljudes kohtades.

  5. oravaparteilased karistuseks

  6. Minu teada kaotati pärisorjus aastal 1819. Miks peab maja või ühistu linnale kuuluvaid teid koristama oma tööjõu ja vahenditega. Kas linn on tõesti nii vaeseks jäänud, et ei suuda tänavaid korras hoida.

  7. Te virisejad maksate makse ka nii palju, et iga nurgataguse lumi ära lükata? Äkki hakkaks Ridalas ka iga metsarada lahti lükkama.
    Muideks, see süsteem on kehtinud juba aastaid.

  8. Meie maja peaks korras hoidma linnamajandus. Aga seda ta ei tee. Lehti peame ikka ise riisuma. Mille eest me neile maksame ma aru ei saa.

  9. tollele saarlasele

    Elad metsas ja pole linnas käinud. Sinu metsas igapäevaselt sajad inimesed ei käi, aga minu maja eest liiguvad pidevalt inimesed ja ma ei saa tööpäeval olla valves, et lund koristada. Ma teenin tööpäeval linnale raha.

  10. Kehtiva Ehitusseadustiku § 97 lg 6 järgi:” Linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.”
    Seega olenemata linna määrusest peab kõnniteed korras hoidma kinnistu omanik.
    Teine asi on määruses nimetatud puhastusala, mis linna tõlgenduses on kogu ala, sh haljasala, sõidutee ja kinnistu vahel, kuigi seaduse järgi pead korras hoidma ainult kõnniteed, mitte mingit haljasala( lehti riisuma, muru niitma, koerajunne korjama).

    • Ühesõnaga

      1 meeter riigiteedest kuulub riigi haldusesse.

      Seega kui kõnnitee jääb sõiduteest 1 meetri parameetri sisse on see LINNA enda asi ja võib vabalt esitada hagi halduskohtusse ja riik kaotab :D

      Aga kui kõnnitee on kaugemal kui 1 meeter riigi sõiduteest siis peab lund, AIND lund puhastama elanik ise…

  11. uskmatu+toomas

    Jõukamad eramajade omanikud ei ole kohustaud majaesiseid kõnniteid puhastama.Linnas talvel ringi liikudes näeb kümneid uhkeid maju millede ees kõnnitee pole aastaringselt koristamist näinud.Mis puutub ühistusse siis eks ühistu liikmed peavad ise koristama aga mitte virisema !

  12. Soomes sõidab sahk ka kõnniteed üle kõik ja tohutu kiirusega.Kui tarvis , siis öisel ajal ja nii,et majad värisevad.(Kui magada ei saa,on enda asi.)Mis ajas meie elame,pole kergliiklusteedki,mis sahkamist kannataks.

  13. Ma ei saa probleemist aru – kui on suurem maja, puhastamine ära jagada, ei pea keegi maksma kellelegi kopikatki. Mind on nt nii kasvatatud, et vanainimestelt ei saa sama oodata mis noorematelt, kas tõesti pole majas nooremat rahvast, kes pool tundi füüsilist tööd välja kannataks? Või ema, kes väikelapsega kodus või mehi, kel enne tööd natuke aega? Igast trepikojast keegi, kes ukseesise puhtaks lükkaks. Ega siis iga päev ka lumevallid ukse ees ole, see ju nii lühike aeg, kui see teema päevakorras. Noorukid istuvad arvutite taga – halloo, lapsevanemad, labidas neile kätte ja marss õue. Ise lapsena sai alati lund lükatud ja vabatahtlikult, meeldis, ja meeldib senini. Elu on näidanud, et kui ise ei tee, ei tee keegi.

  14. Jutt mõnes mõttes ka õige, aga nii toimida ei saa. Lumise talve korral ei ole ei mina pidevas valves, et lumelabidas käes kõnniteed puhastada kuna linna heakorra eeskirjade järgi peab see lumest puhas olema ja ka vajadusel libedustõrje tehtud. Ei ole ma ka kohustatud lumelabidat selleks ostma. Võiks, võiks, kõike võiks, aga selline kaagutamine ei vii asja edasi. Miks osade majaesiste kõnniteed lükkab linn puhtaks ja osadel mitte? Kõik me oleme maksumaksjad. Me oleme valinud endi seast parimad pojad-tütred linnavolikokku ja nende otsustada on milleks linna raha kulutatakse. Kas mitte Paide linn pole vastu võtnud otsust, et kõiki kõnniteid puhastab linn?

    • Ei pea olema valves, piisab hommikul ja vahest ka lisaks õhtul koristamisest.
      Lumelabidat ostma ei ole kohustatud (võid ka teenusena tellida), piirneva krundiomanikuna oled kohustatud koristama ja tegema libedatõrjet.
      Miks lükkab? Kui sa neid “kõnniteid” tead, siis ei anna neid võrrelda kõne all oleva kõnniteega ning ka seal peavad omanikud lisakoristusega panustama (sahk lükkab lihtsalt suurema ära).
      Ei ole ka Paides midagi teisiti. Paide linna heakorraeeskirjast…
      § 4. Kinnistu omaniku kohustused
      3) tegema heakorratöid kinnistuga piirneval kõnniteel
      Linn puhastaks? Kes see “linn” sinu arvates on? Kui “jalad võib ära murda”, siis korralik kodanik teataks ohust politseile?
      Antud juhul lubab seadus ( kui sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele )vastutajat karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Ehk ühistut, mille liige antud isik ise on. Ühistu ei ole samuti keegi “ühistu” nimeline.
      Ütlen et Haapsalu linn on leebe kinnistuomanike suhtes, liiga leebe (see torkab linnapildis silma).

      • Vabandust!
        … ühistu on juriidiline isik, seega kuni 1300 eurot.

      • eeskirju vorbitakse selleks, et ise oma peaga pole vaja mõelda ja need mured linnarahva selga sokutada, nagu vanasti, kui papp ja mõisnik kisasid kantslist maha, et homsest peab iga suits paar hinge neile lisaks tööle saatma ja ka liha, mune pekki rohkem andma ja loll rahvas täitis puukide soovi, kui ei, toodi soldatid ja anti ihunuhtlust

      • Sinu nimi viitab sellele, et ega suurt mõistlikku sinu suust tulla saagi. Huvi pärast vaata Paide linna tänavate ja kõnniteede sahkamise ning libedustõrje teostamise kaarti, siis näed, et sellel pole sinu viitega suurt midagi pistmist. Paide linn koristab enamuses kõnniteid.

        • “-ule” viitab millele?
          “Huvi pärast”
          On kahte sorti lugemisoskust- lugemisoskus ja funktsionaalne lugemisoskus (viimane eeldab ka teksti mõistmise ja kasutamise oskust).
          Paide linna kodulehel on viidatud kaardi all “Kinnistuomaniku talvised kohustused”. Loed esimesed kaks punkti ja vaidled ikka, et Paide kinnistuomanikud võivad talv läbi m…e sügada?
          Kaardist.
          Paide linn lükkab mehhaniseeritult lund seal, kus on see võimalik ja vajalik (ehk peatänav ja uued ning vastavalt ehitatud kõnniteed). Aga sama teeb ka Haapsalu linn. Kui Paide ülejäänud linnas kõnniteid praktiliselt rohkem ei olegi, on see Haapsalu probleem? Peaks ära kaotama?
          Saa inimene aru, et laiskusele ja lollusele ei leia sa mujalt õigustust.
          Mida küll Paidest eeskujuks võtta, on see, et linn on investeerinud kõnniteedesse. Kuid on ju ilmselt igale arusaadav, et see on võimalik vaid linna eelarvest (vähemalt kaasrahastusega)?

          • Mina ise Paidest

            Te seal Haapsalus olete ikka veidi…. ja lisaks on Haapsalu Paide kõrval ikka küla! Jah, k ü l a !

          • Mida sa oma mulaga tõestada tahad? Kui ei meeldi, võta lumelabidas kätte ja kuku vehkima. Sinusugusele juhmardile on väga raske midagi selgitada.

  15. peedu tarkmees

    kellele ma vastu tatti pean virutama et aru hakkaks saama !kõik läevad välja koristama ja kohe

  16. Haapsalu linnavalitsus on oma nõudmistega tagasihoidlik. Kui linnakodanikud tahavad, et Haapsalu oleks atraktiivsem, siis tuleb nõudmisi suurendama ja samal ajal peab ka linnavalitsus midagi tegema. Selleks peab linnaametnikul olema ajukolba sees midagi muud peale saepuru. Ei viitsi minagi kõnniteed koristada, kuid paraku selline praegune olukord on.

Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.